Religioonide tundmise olulisus õenduses ja tänapäeva maailmas (0)

Religioonide tundmise olulisus õenduses ja tänapäeva maailmas
Religioonid kujunesid juba väga kaua aega tagasi ning on olnud inimese elu lahutamatuks osaks läbi aegade, keskajal rohkem, praegusel ajal vähem. Igal inimesel on õigus uskuda kellesse/millesse tahes ning sellest tulenebki religioonide rohkus . Religioon on asi, mis ühendab inimesi, iga inimene leiab religioonist enda jaoks midagi, mis muudab meid terviklikumaks ning täiuslikumaks.
Religioonide tundmine tänapäeva maailmas on väga oluline, sest inimesed on erinevad ning samuti nende usundid võivad erineda. Leian, et on hea tunda erinevate levinumate usundite põhitavasid, näiteks pole mõistlik juudile pakkuda piima- ja lihatooteid, sest nad lihtsalt ei söö seda. Ühiskond peab olema tolereeriv usundite suhtes, isegi kui usklike inimesi on vähem kui ,,uskmatuid.’’ Kahjuks ei ole Eestis religioon inimesele kuigi oluline, usklike inimeste protsent on üsna väike, võrreldes näiteks Kreekaga, või USAga. Tulevase õena on minu jaoks religioonide tundmine eriti oluline, sest patsiente ei saa valida ning vaatamata kõigele tuleb käituda patsiendiga lugupidavalt ning arvestada ka tema usust tulenevaid tavasid ja piiranguid seoses arstiabi andmisega.
Tihti seostatakse usklike inimesi kirikus käimisega ning enamus tegevusi, mis seostub religiooniga on tänapäeva noorte seas tabu ning uskliku inimest peetakse imelikuks. Arvan, et sellise suhtumise põhjustab madal intelligentsus , sest tavaliselt haritud inimesed on ka lugupidavamad kaaslaste suhtes. Kuna ma ise olen ristitud, siis võin öelda, et olen usklik inimene, aga kirikus käimisega pole minul mingisugust seost, sest tunnen , et kirik on minu jaoks lihtsalt tavaline hoone, või ehitis ning ma ei leia, et pühapäeviti jumalateenistusel käimine teeks mind paremaks inimeseks . Olen tänulik oma vanematele, et nad on mulle jutustanud erinevaid piiblilugusid ning avardanud sellega minu silmaringi, samuti on mul hea meel, et ma ristitud olen. Usundiõpetust oleks võinud õe ainekavas veelgi rohkem olla, sest see teema huvitab mind.
Mõndade usundite tavade kohaselt on keelatud inimesele vereülekande tegemine, või elundite siirdamine. Siinkohal tahaksin vastu vaielda ja enda arvamust peale suruda, sest kui kaalul on inimese elu, siis peaks jätma kõrvale kõiksugu traditsioonid ja tavad, sest inimese elu on suurema väärtusega kui usust lähtumine. Seega leian, et kui selliste tavadega/traditsioonidega inimene haiglasse satub, siis peaks ta arvestama sellega, et inimese elu on pririoteet esimesel kohal, alles peale seda võiks lähtuda usulistest tavadest . Eestis tuleb selliseid olukordi õnneks väga harva ette. Kui inimesel on soov oma viimastel hetkedel jumalast rääkida, siis oleks ilus seda talle ka võimaldada, sest teistele tuleb teha seda, mida soovid, et sinulegi tehtaks . Abortide vastane olen ma siiski, sest kui lapsi ei taheta , siis selle jaoks on olemas spetsiaalsed vahendid, nende kasutamata jätmisel tuleb arvestada isaks või emaks saamisega ning sel juhul ei ole inimesel õigust otsustada kellegi teise elu üle, sest abort ei ole rasestumisvastane vahend.
Religioon on olnud, on ja jääb, seda ei saa keegi ära võtta, aga seda saab juurde anda. Inimesed on otsinud erinevate probleemide lahendamiseks abi usust, sest usk ja lootus on võimsad ravimid . Oluline on, et inimesel oleks võimalus uskuda kui ta seda tahab, sest usk annab jõudu ja kindlustunnet .