Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Religioonide tundmise olulisus õenduses ja tänapäeva maailmas (0)

1 Hindamata
Punktid
Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni
Religioonide tundmise olulisus õenduses ja tänapäeva maailmas
Religioonid kujunesid juba väga kaua aega tagasi ning on olnud inimese elu lahutamatuks osaks läbi aegade, keskajal rohkem, praegusel ajal vähem. Igal inimesel on õigus uskuda kellesse/millesse tahes ning sellest tulenebki religioonide rohkus . Religioon on asi, mis ühendab inimesi, iga inimene leiab religioonist enda jaoks midagi, mis muudab meid terviklikumaks ning täiuslikumaks.
Religioonide tundmine tänapäeva maailmas on väga oluline, sest inimesed on erinevad ning samuti nende usundid võivad erineda. Leian, et on hea tunda erinevate levinumate usundite põhitavasid, näiteks pole mõistlik juudile pakkuda piima- ja lihatooteid, sest nad lihtsalt ei söö seda. Ühiskond peab olema tolereeriv usundite suhtes, isegi kui usklike inimesi on vähem kui ,,uskmatuid.’’ Kahjuks ei ole Eestis religioon inimesele kuigi oluline, usklike inimeste protsent on üsna väike, võrreldes näiteks Kreekaga, või USAga. Tulevase õena on minu jaoks religioonide tundmine eriti oluline, sest patsiente ei saa valida ning vaatamata kõigele tuleb käituda patsiendiga lugupidavalt ning arvestada ka tema usust tulenevaid tavasid ja piiranguid seoses arstiabi andmisega.
Tihti seostatakse usklike inimesi kirikus käimisega ning enamus tegevusi, mis seostub religiooniga on tänapäeva noorte seas tabu ning uskliku inimest peetakse imelikuks. Arvan, et sellise suhtumise põhjustab madal intelligentsus , sest tavaliselt haritud inimesed on ka lugupidavamad kaaslaste suhtes. Kuna ma ise olen ristitud, siis võin öelda, et olen usklik inimene, aga kirikus käimisega pole minul mingisugust seost, sest tunnen , et kirik on minu jaoks lihtsalt tavaline hoone, või ehitis ning ma ei leia, et pühapäeviti jumalateenistusel käimine teeks mind paremaks inimeseks . Olen tänulik oma vanematele, et nad on mulle jutustanud erinevaid piiblilugusid ning avardanud sellega minu silmaringi, samuti on mul hea meel, et ma ristitud olen. Usundiõpetust oleks võinud õe ainekavas veelgi rohkem olla, sest see teema huvitab mind.
Mõndade usundite tavade kohaselt on keelatud inimesele vereülekande tegemine, või elundite siirdamine. Siinkohal tahaksin vastu vaielda ja enda arvamust peale suruda, sest kui kaalul on inimese elu, siis peaks jätma kõrvale kõiksugu traditsioonid ja tavad, sest inimese elu on suurema väärtusega kui usust lähtumine. Seega leian, et kui selliste tavadega/traditsioonidega inimene haiglasse satub, siis peaks ta arvestama sellega, et inimese elu on pririoteet esimesel kohal, alles peale seda võiks lähtuda usulistest tavadest . Eestis tuleb selliseid olukordi õnneks väga harva ette. Kui inimesel on soov oma viimastel hetkedel jumalast rääkida, siis oleks ilus seda talle ka võimaldada, sest teistele tuleb teha seda, mida soovid, et sinulegi tehtaks . Abortide vastane olen ma siiski, sest kui lapsi ei taheta , siis selle jaoks on olemas spetsiaalsed vahendid, nende kasutamata jätmisel tuleb arvestada isaks või emaks saamisega ning sel juhul ei ole inimesel õigust otsustada kellegi teise elu üle, sest abort ei ole rasestumisvastane vahend.
Religioon on olnud, on ja jääb, seda ei saa keegi ära võtta, aga seda saab juurde anda. Inimesed on otsinud erinevate probleemide lahendamiseks abi usust, sest usk ja lootus on võimsad ravimid . Oluline on, et inimesel oleks võimalus uskuda kui ta seda tahab, sest usk annab jõudu ja kindlustunnet .
Religioonide tundmise olulisus õenduses ja tänapäeva maailmas #1 Religioonide tundmise olulisus õenduses ja tänapäeva maailmas #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor andreasrehi94 Õppematerjali autor
Religioonid kujunesid juba väga kaua aega tagasi ning on olnud inimese elu lahutamatuks osaks läbi aegade, keskajal rohkem, praegusel ajal vähem. Igal inimesel on õigus uskuda kellesse/millesse tahes ning sellest tulenebki religioonide rohkus. Religioon on asi, mis ühendab inimesi, iga inimene leiab religioonist enda jaoks midagi, mis muudab meid terviklikumaks ning täiuslikumaks.

Sarnased õppematerjalid

Maailma usundid
32
doc

Maailma usundid

veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohalikke usundeid kirjeldatakse põhjalikult

20. sajandi euroopa ajalugu
Üldine usundilugu
19
docx

Üldine usundilugu

Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks

Kultuur
Maailma usundid
28
docx

Maailma usundid

Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine. Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam. Idilolatria – kummardamine Superstitsio – ebausk Secta – (tuleneb ka sekt) sekt on rühm, milles on väike pooldajaskond. Sektandid on usuhullud. Varasel uusajal hakkab reliigo mõiste muutuma, sest eurooplaste kontaktid kipuvad laienema. Tasmaania religioon suri välja, kuid seda on misjonäride poolt kirjeldatud. Mission aitas kaasa religiooni teaduslike uuringute tekkimiseks. 17. Sajandi teiseks pooleks toimub selline

Usundiõpetus
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse
18
pdf

Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse

Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti)

Sotsioloogia
Inimene-loodus-usund
3
doc

Inimene, loodus, usund

ühegi masinaga mõõta, ega arvutada ei saa. Ütleb ju Piibelgi: ,,Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus." Seega on võib väita, et usundiline maailm on mõne võrra tundelisem, müstilisem ja ehk ka õnnelikum. Tundub tõesti, et religioossed inimesed on nii-öelda teadusinimestest ka mõnevõrra õnnelikumad, vähemalt väidab Ameerika sotsioloog Chaeyoon Lim oma 2010 aastal avaldatud uurimustöös. Olgu kuidas on, aga usundite rohkus muudab kõik religioonid mõnevõrra küsitavaks ja kõik usunditega seotu kuidagi... segaseks. Järgnevalt kirjutangi mõnest usundist: teismlikust, polüteistlikust ja Eesti oma loodususundist. Maailma vanim religioon on hinduism, aga huvitaval kombel pole ta just kõige populaarsem usund maailmas. Tundub, et just seepärast nähakse vajadust misjonäride läkitamiseks siia põhjamiselt karge kliimaga Eestisse. Üha tihedamini kohtan ma

Religioon
Aastatöö teemal Bahai usk
37
doc

Aastatöö teemal Bahai usk

BAHA'I USK Aastatöö SISUKORD SISSEJUHATUS OO INIMESE POEG! Sinu loomist Mina armastasin, seepärast lõingi sinu. Armasta niisiis Mind, et võiksin mainida sinu nime ja täita sinu hinge eluvaimuga. -Baha'u'llah (Peidetud Sõnad, Araabia # 4) Religioon on üldtuntud mõiste terves maailmas. Selle sõnaga viidatakse neile uskumustele, käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele, mis seonduvad arutlustega järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Oma teemaks võtsin baha'i usundi, kuna tahtsin selle usu kohta kõike teada. Baha'i on alles noor usund, kuid sellegi poolest väga levinud kogu maailmas

Religioon
Zoroastrism - teistlik usund-Võrdlus
74
pdf

Zoroastrism - teistlik usund. Võrdlus

3.3. DUALISM TEISMIS 61 KOKKUVÕTE 64 KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOEND 67 ZOROASTRIANISM – THEISTIC RELIGION. COMPARISMENT 72 3 Sissejuhatus -Magistritöö teema valikust Zoroastrism on äärmiselt eetiline religioon. Samuti on zoroastrismil usundiloolises kontekstis väga oluline roll. Zoroastrism on läbi erinevate sajandite olnud vastastikuses lävimises eelkõige judaismi ja kristlusega ning hiljem kandnud mõjustusi läbi juutluse ja kristluse edasi islamisse. Ilmselt võib nõustuda Mary Boyce’ga, et zoroastrismil on olnud inimkonnale suurem mõjustuse aste, otseselt ja mitte otseselt, kui ühelgi teisel üksikul religioonil 1.

Religiooniuuringud
MA Tammik2015
74
pdf

MA Tammik2015

3.3. DUALISM TEISMIS 61 KOKKUVÕTE 64 KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOEND 67 ZOROASTRIANISM – THEISTIC RELIGION. COMPARISMENT 72 3 Sissejuhatus -Magistritöö teema valikust Zoroastrism on äärmiselt eetiline religioon. Samuti on zoroastrismil usundiloolises kontekstis väga oluline roll. Zoroastrism on läbi erinevate sajandite olnud vastastikuses lävimises eelkõige judaismi ja kristlusega ning hiljem kandnud mõjustusi läbi juutluse ja kristluse edasi islamisse. Ilmselt võib nõustuda Mary Boyce’ga, et zoroastrismil on olnud inimkonnale suurem mõjustuse aste, otseselt ja mitte otseselt, kui ühelgi teisel üksikul religioonil 1.

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun