Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 4 Descartes - Arutlus meetodist (0)

Q: Mis on kaine inimaru mõistus ja millest tuleb meie arvamuste erinevus?

Vastus leiad õppematerjalist: Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 4 Descartes - Arutlus meetodist

Q: Milles seisneb mina kogu olemus ja miks ei saa selleks olla keha?

Vastus leiad õppematerjalist: Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 4 Descartes - Arutlus meetodist

Tallinna Tehnikakõrgkool - Filosoofia - Filosoofia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on kaine inimaru mõistus ja millest tuleb meie arvamuste erinevus?
Milles seisneb mina kogu olemus ja miks ei saa selleks olla keha?

Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00
DESCARTES “Arutlus meetodist”

Mis on kaine inimaru (mõistus) ja millest tuleb meie arvamuste erinevus? Kuidas saate sellest aru ja esitage lühidalt oma arvamus: mille poolest antud seisukoht on ratsionalistlik. (tekst hõlmab I osa 2 esimest lõiku – lk 127)

kuidas Descartes põhjendab vajadust uue meetodi järele; iseloomustage meetodi 4 reeglit koos oma arusaamisega nendest reeglitest (mõelge, kuidas matemaatikas lahendatatkse hulknurga pindala ja võrrelge lahenduse eri etappe 4 reegliga); millised on meetodi üldised eelised (II osa, lk 135 –138)  selgitage miks on tegemist deduktiivse meetodiga

millistes arvamustes ja miks saab kahelda; esitage lühidalt oma arusaam selle kohta

Descartes tõestab kahel viisil (kaks argumenti), et ma olen olemas: printsiip "mina olen, mina eksisteerin" (vt lisaks II meditatsioon algus): esitage mõlemad viisid ning võrrelge omavahel „Arutlus meetodist“ IV osa ja II meditatsiooni alguses toodud argumentatsiooni?  selgitage lühidalt: kuidas saate sellest printsiibist aru

Milles seisneb mina kogu olemus ja miks ei saa selleks olla keha?  selgitage: kuidas mõistate, et hinge olemasolu on kehast sõltumatu

Millised on need kaks väidet (argumenti), millega Descartes põhjendab, et täiuslikkuse idee saab olla sisestatud minusse üksnes täiusliku loomuse enda poolt (kõige lihtsam Jumalatõestus)?  Selgitage kuida saate sellest tõestusest aru (IV osa, lk 147 – 149)

esitage põhjendused / argumendid, mille järgi meie teadmised pärinevad meeltest ja põhjendused / argumendid, mis meie teadmiste kogemusliku päritolu kahtluse alla seavad (VI meditatsioon, lk 1652 – 1654)  erinevaid põhjendusi / argumente on mõlemalt poolt kokku kuus (üritage leida 3-4)
BACON Uus Organon

õige induktsiooni meetod – esitage lühidalt kolme tabeli tunnetuslik sisu ja selgitage, kuidas te kolmest tabelist / looduse tõese tunnetamise kolmest astmest aru saate (selle kohta vt Abimaterjali meetodi kohta)
1) Descartes’i sõnul on kaine inimaru see, mis võimaldab meil, inimestel, eristada tõe valest ning on ainus, mis meist inimesed teeb ning mis meid loomadest eristab. Meie arvamuste erinevus aga pärineb meie erinevaid teid mööda käivast mõistusest ning erinevate asjade vaatlemisest. Seisukoht on ratsionalistlik kuna autor on tuginenud sellele, et meieni jõudvad teadmiste allikad on eelkõige meie enese mõistus ja võimekus loogiliselt mõelda.
2) Autor põhjendab vajadust uue meetodi järele sellega, et loogika süllogismid ja osa muid juhiseid selgitavad tuntuid asju, vana analüüs ei suuda harjutada mõistust ja algebra on segane ning vaimu koormav kunst . „Uus meetod sisaldaks nende kolme paremusi ja oleks vaba nende puudusist“, kirjutas Descartes.
Uue meetodi esimeseks reegliks oli, et ei tohi üleliia rutata ja eelarvamuste alusel otsuseid teha, vaid ainult siis, kui need on hoolikalt läbi mõeldud. Teiseks tuleb jagada uuritavad probleemid nii mitmetesse osadesse kui võib ning seejärel tuleb uurida neid raskusastmete järgi lihtsaimatest raskemateni. Sellisel viisil saab juhtida oma mõtteid korrektselt. Viimaseks tuleb koostada selge ülevaade kõikide probleemide kohta, et oleks kindel, et midagi vahele ei jäänud.
Seega näeme, et tegu on deduktiivse meetodiga, kuna algul tegeleme üldiselt asjaga, jaotades ta osadeks , seejärel tegeleme selle asja osadega üksikasjalikult – toimub mingile asjale spetsialiseerumine . Alguses teooria ülesehitamisel sõnastatakse nii-öelda iseenesest mõistetav tõde ning seejärel saab tuletada loogiliselt kõik muu.
Samamoodi toimibki hulknurga pindala ülesande lahendamine – kõigepealt ei ürita kohe asja kallale rutata ja kogu pindala mingil väga raskel viisil arvutada, vaid mõtlen, kuidas oleks parim teha ning lammutan hulknurga väiksemateks juppideks, mille pindalasid on lihtne arvutada. Sealjuures siis lahendan kõigepealt kergemad ja lähen edasi raskemate juurde. Lõpuks panen endale kirja kõik eelnevalt arvutatud pindalad , vaatan, et midagi vahele ei jäänud ja lõpuks saan kõik kokku liites kätte kogu hulknurga pindala.
3) Descartes’i sõnul saab kahelda kõigis arvamustes, kuna meeled, läbi mille me maailma tunnetame ja tajume ning saadud infoga oma arvamusi kujundame, võivad olla petlikud ning me ei saa iseennast nii-öelda väljastpoolt vaadelda, et nende õigsuses kindlad olla.
4) Descartes põhjendab oma eksisteerimist esiteks sellega, et kui me julgeme milleski kahelda, siis see tõestab meie endi olemasolu. Teiseks tõestab ta seda faktiga, et kui „ma mõtlen, järelikult ma olen“.
5) Descartes tunnetas, et tema kui inimene on substants , mille kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast . Niisiis see “mina”, mille tõttu ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha. Inimese olemuseks on hing, mitte keha, kuna kogu meie substantsi olemus seisneb mõtlemises.
Hinge olemasolu on kehast sõltumatu, kuna isegi kui ei oleks keha, siis hing oleks see, mis seostub sellega, mis ma olen.
6) Descartes põhjendab, et täiuslikkuse idee saab olla sisestatud inimesse üksnes täiusliku loomuse enda poolt sellega, et kuna inimene ise ei ole täiuslik, siis ei saa täiusliku idee allikaks olla inimene ise, vaid selleks peab olema mingi täiuslikuma loomuse pool. Samuti toob ta põhjuseks selle, et kuna me ei ole kõiketeadjad ja lõputud ning ei saa teadmisi omandada vaid iseendalt, peab olema mingi täiuslikum olevus .
7) Descartes’i sõnul meie teadmised pärinevad meeltest, kuna peale erinevate asjade aistmist, kompimist ja kogemist ta jõudis järeldusele, et me tajume asju, mis on meie mõtlemisest täiesti erinevad – nimelt kehi, millest need ideed esile tulevad. Talle näis võimatu, et need aistitud ideed võiksid tulla inimesest endast – seetõttu jäi üle, et nad tulevad mingitest teistest asjadest ning jõudis järeldusele, et mu mõistuses [in intellectu] ei ole üldse midagi, mida enne poleks olnud mu aistinguis.
Descartes seab kahtluse alla meeled kahel üldisel viisil : esiteks see, et kõike, mida ma usun tundnud olevat ärkvel olles, võin arvata tundvat vahel ka magades; ja kuna ma ei usu, et asjad, mida ma näin unes tundvat, tuleneksid asjadest, mis on väljaspool mind, siis ma ei mõistnud, miks peaksin rohkem uskuma seda, mida ma ärkvel olles näin tundvat. Teiseks: kuna ma iseenda sünni autorit senimaani ei teadnud , või vähemalt kujutlesin, et ei tea, siis ei näinud ma mingit takistust, miks ma ei peaks loomu poolest nii seatud olema, et ma eksin ka neis asjus, mis paistavad mulle kõige tõesemad.
Lisaks täheldas ta ise huvitavaid meelte vigu, nagu näiteks torni kuju ekslik mõistmine kaugelt/lähedalt ja inimeste valu tundmine liigestes või jäsemetes, mis olid tegelikult ära lõigatud.
8)Esimene, olemuse ja kohaloleva tabel käsitleb juhtumeid millel uuritav omadus on olemas, näiteks päikesekiired või loomade sisikonnad, kuid mis kõigis muudes suhetes on erinevad.
Teine, lähimast kõrvalekalduva ehk puuduva tabel käsitleb juhtumeid, mis on sarnased esimese tabelis olevatega, kuid neil puuduvad uuritavad omadused, näiteks virmalised või taimede seesmised osad.
Kolmas, astmete ehk võrdluste tabel võimaldab saavutada tõsikindel teadmine selle kohta, milline on asjade lihtomaduste ja nende vormide vaheline põhjuslik seos. Näidatakse ära uuritava omaduse esinemise min ja max aste.
Mina saan looduse tõese tunnetamise kolmest astmest aru niimoodi , et kõigepealt tuleb teha enda jaoks loetelu /nimekiri asjadest, milles vaadeldav nähtus toimub ning samuti nimekiri asjadest, millest see ei toimu. Seejärel tuleb järjestada oma nimekiri vastavalt tasemele , kui palju vaadeldav nähtus esineb igaühes. Siis peaks olema võimalik järeldada, millised tegurid vastavad nähtuse esinemisele ühes nimekirjas ning ei esine teises nimekirjas. Samuti ka milliseid faktorid muutuvad vastavalt sellele, kuidas andmed olid järjestatult.
Näiteks, kui kindral Kindluse juhatusel on sõjavägi edukas ja kui kindral Kindluse mitte-juhatusel sõjavägi ei ole edukas; ja kui ta on vähem või rohkem edukas, olenevalt kindral Kindluse osaluse tasemest sõjaväe juhtimises, siis on teaduslikult mõistlik öelda, et kindral Kindluse juhatus on põhjuslikult seotud sõjaväe eduga.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 31 allalaadimist

Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 4 Descartes - Arutlus meetodist #1

Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 4 Descartes - Arutlus meetodist #2

Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 4 Descartes - Arutlus meetodist #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gregor134 Õppematerjali autor

Kodutöö Descartes teemal, korralik ja heale hindele tehtud.

filosoofia HHF3080 margus mägi descartes arutlus meetodist descartes kindral

Sarnased õppematerjalid

doc

Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 5 Kant - Induktsioon, deduktsioon

Või teine näide – kui öelda, et õhk on elastne, siis on see samuti tajuotsustus. Üldkehtivaks muutub see alles siis, kui kõik tunnevad õhu elastsust. Selleks on vaja määratleda õhu mõiste, mis on olemuselt hüpoteetiline ja mida peavad kõik ühtemoodi tunnetama. 4) Bacon kirjeldab oma õige induktsiooni meetodit tabelite kujul. Kolmes tabelis sisalduvad asjade lihtomadused ja nende vormide seosed. Tabelite ülesanne on tunnetada, miks on asjade Filosoofia kodutöö nr. 5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 lihtomadused just sellised nagu nad on – tunnetada asjade lihtomaduste ja nende vormi vahelist seost. Bacon mõistab vormi all asja olemust, selle asja omaduste seesmist loomust ning kirjutab, et üks ja sama on ainult valguse vorm ja soojuse seadus/valguse seadus. Esimene, olemuse ja kohaloleva tabel käsitleb juhtumeid millel uuritav omadus on olemas,

Filosoofia

odt

Filosoofia 5 kodutöö - Descartes „Arutlus meetodist“

Descartes ,,Arutlus meetodist" 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Descartes räägib antud teoses sellest, mida kujutab endast kaineinimaru ehk mõistus ning miks, kuigi ta väidab, et mõistus on meil kõigil ühesugune, erinrvad meie arusaamad siiski üksteisest. Autor toob ka palju näiteid ja kirjeldusi enda järelduste jõudmiseni. Samuti räägib ta arutluse tähtsusest ning selle teostamise reeglitest, mida tema arvates on neli. Samuti käsitleb inimese ja jumala hinge erinevust ja olemust. 1

Filosoofia

docx

Filosoofia kodutöö: meditatsioonid, arutlus meetodist

Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega.

Filosoofia

odt

Rene Descartes

Rene Descartes'i ,,Esimene meditatsioon" räägib kahtlustest ning sellest, kas maailm, mida tajume, on ikka kõik see, mida me arvame seda olevat. Käesolev kirjutis eeldab, et lugeja on tutvunud eelpool mainitud esseega ning aru saanud selle mõttest. Järgnevaid lõike võib vaadelda nii pealiskaudse kokkuvõttetena ,,Esimesest meditatsioonist" kui ka argumentatsioonina mõtetest, mida kõneall olev filosoof on analüüsitavas kirjatöös kirja pannud. Esimeseks argumendiks toob Descartes välja unenägude mõtte. Ta ütleb, et unenägudes näeb ta tihtipeale reaalsusele(ehk siis ärkvelolekule) sarnanevaid asju. Seetõttu jõuab autor järeldusele, mille kohaselt on raske(kui mitte võimatu) eristada unenäogusid ja ärkvel olekut kogemuste tasandil. Autor ütleb, et on võimalik, et isegi praegu ta elab hoopis unenäos, kusjuures ta ei suuda viimast tuvastada. Vastulauseks tuleb Descartes välja mõttega, mille kohaselt kõik, mida me unes näeme, koosneb ärkvel

Filosoofia

docx

Filosoofia kodutöö küsimused

nimed, mis on pandud olematutele asjadele. Kui asi on oma olemuselt fantastiline siis kuidas on võimalik sellist asja nimetada ühe sõnaga? Sellised sõnad on näiteks fortuuna, esmaliikur, planeedi ringid, element tuli jne. Teatriidol. Neljas iidol on meisse rännanud mitmesugustest erinevatest mõtteviisidest ja filosoofiatest. See tähendab, et me ei sündinud sellega vaid see on sisenenud meisse ajajooksul. Nad on meisse selgesti juurdunud ning nendest on keeruline lahti öelda. 5. Descartes: 1. esitage meetodi neli reeglit ja selgitage, kuidas saate aru reeglite nõuetest / mõttest. Selgituse juures mõelge sellele, kuidas lahendatakse geomeetrias hulknurga pindala ülesannet 2. mis mõttes on tegemist deduktiivse meetodiga? Vastamisel arvestage, et peamine reegel on reegel 1 ja reeglid 2-4 moodustavad omaette terviku + võrrelge seda Descarte`i seisukohaga kainest inimarust ja selle rakendamisest (Arutlus meetodist I osa 1 lõik) 1. reegel

Filosoofia

docx

Descartes: „Arutlus meetodist“

1) Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist. 2) Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb oma olemuses, siis järelikult kahtlemine teeb temast ebatäiusliku olendi, kelle loomus pärineb mõnest täiuslikust olendist. Argumentide erinevus seisneb selles, et esimese puhul

Filosoofia

doc

Filosoofia kursuse põhiteemade vastused koos küsimustega

lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma teda tsiteerimata) koos ühe näitega Baconilt iga iidoli kohta (välja arvatud teatri iidol) 5. Descartes: 1. esitage meetodi neli reeglit ja selgitage, kuidas saate aru reeglite nõuetest / mõttest. Selgituse juures mõelge sellele, kuidas lahendatakse geomeetrias hulknurga pindala ülesannet 2. mis mõttes on tegemist deduktiivse meetodiga? Vastamisel arvestage, et peamine reegel on reegel 1 ja reeglid 2-4 moodustavad omaette terviku + võrrelge seda Descarte?`i seisukohaga kainest inimarust ja selle rakendamisest (Arutlus meetodist I osa 1 lõik) 1

Filosoofia

docx

Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1

Sissejuhatus filosoofiasse

Rohkem sarnaseid