Kaasaegne ehe ja ornament (0)

Eesti Kunstiakadeemia
Disain ja rakenduskunst
Ehte- ja sepakunst MA I
Sofja Markarova
"Kaasaegne ehe ja ornament "
Essee
Juhendaja :
Karin Nugis
Tallinn
2013
Kaasaegne ehe ja ornament.
Kaasaegne ehe
1960. aastatega algab kaasaegse ehtekunsti ajalugu reaktsioonina staatuse vastu (kõik inimesed on võrdsed). Tekib liikumine New Jewellery ja 1985. aastal ilmub Peter Dorneri ja Ralph Turneri samanimeline raamat „New Jewellery“. Kaasaegne – tänapäeva ekspression, tehtud täna, kuid eeldab mineviku ja võõramaise kunsti tundmist. Kaasaegne – pidevalt muutuv, kasvav ja paindlik, ei käsitle konkreetset stiili. Kaasaegne ehe on traditsioonide rikkumine (kulla standardist kunstniku standardile, võimekusest ja tehnilisusest eksperimendi poole põgenemine) ja nüüd ei otsusta tellija või ostja, kuidas ehe välja peab nägema1.
Kunst või disain?
Disaini puhul piiritlevad disaineri eesmärke osaliselt ka teised inimesed – tellijad, sest asjad, mida disainer loob, peavad maailmas ka mingisugust praktilist eesmärki täitma. Kunsti puhul see nii ei ole. Kunstnik määrab oma eesmärgid ise, tal on see vabadus, sest kunstnikud ei püüdle oma loominguga mingite praktilise rakenduste poole, vaid püüavad mõjutada publiku tundeid või mõtteid2.
Ma ei käsitle ehtedisaini ja ehtekunsti käesolevas essees eraldi, see essee keskendub pigem nende kooseksisteerimisele. Ehe on suunatud erinevatele tarbijatele. Tavatarbija saab ehet kanda (igapäevane ehe, mingi tseremoonia - või rituaalehe), samuti on ehtekunsti tarbijad galleriid ja kollektsionäärid, vaid mõnikord huvitab neid mittekantav ehe või vaid vähest aega kantav ehe3. Moe- ja ehtekunstnike vahel toimuvate koostööde tulemuseks pole ainult ekslusiivsed ehed, mida nimetakse kunstiks, vaid ka ehteseeriad. Oma loengus defineeris Kadri Mälk kunsti ja disaini niimoodi – kunsti teos on unikaalne (1-3 eset) ja disain on reprodutseeritav (3 ja rohkem eset tootmises)4. Siin kirjutaja saab sellega täielikult nõustuda, aga minu isiklik disaini ja kunsti arusaam on selline, et mõnikord need valdkonnad püüdlevad samasse suunda ja tulemuseks ongi ehe, millest ma räägin – ehe kunsti ja disaini piiril .
Kosmos ja ornament
Etümoloogias on kreeka keelne sõna kosmos ja ladina keelne sõna ornamentum ekvivalentsed. Seadmete ja dekoratsiooni tähenduses on kosmos ‘paigutus’ ja ’ornament’5. See kirjeldab huvitavalt ornamendi kontseptsiooni, ehk on olemas mingisugune side terviku ja detaili vahel. Võib-olla on selline side ja tasakaal universumi osa?
Ornament
20. sajandi alguses defineeris modernism ornamendi maitsetuseks. Oma töös "Ornament and Crime " (1910) kirjutab Adolf Loos , et ornament kaotas oma orgaanilse tähenduse meie kultuuri jaoks, ja seetõttu ei ole see enam kultuuri väljendusvahend6. Siiamaani nõustuvad mõned inimesed sellega, et hea maitse märgiks on dekoreerimata ese. Ornament muutus liialduseks, põhjuseta kergemeelsuseks ja lihtsakoeliseks dekoratsiooniks7. Modernismi suhe ornamenti rajas puhta vormi ideoloogia, arvati, et ornament transformeerib radikaalselt vormi, objekti või eset ja seepärast kaovad algne idee ja selle väärtus.
Selle „moraalse” mõtte tulemuseks on ehte määratlemise muutmine. Ehe muutus samuti liigseks, marginaalseks, dekoratiivseks ja ilutsevaks. Selline idee on aktuaalne isegi täna. Liesbeth den Besten kirjutab raamatus “On Jewellery. A compendium of international contemporary jewellery”, et põhjuseks miks näiteks Gijs Bakker asutas “Chi ha paura…?”8 brändi 1996. aastal on loobumine ehte dekoratiivsest rollist. “Chi ha paura…?” asutuse eesmärgiks on luua ehe, mis mängib suuremat rolli kui ainult dekoratsioon ja kaunistus9. Tundub, et tänaseks päevaks pole ornament maitsetuse põhiprobleem, vaid pigem on astunud sellesse rolli mõttetu dekoratiivsus. „Me elame maailmas, kus intellektuaalsus on tähtsaim kultuuri aspekt: me oleme õnnetud kuni ilmub midagi, mille üle saaks kaalutleda ja järele mõelda“ kirjutab Natasha Dainty „Breaking the Mould. New approaches to ceramics“ raamatus10. Kunst ja disain liiguvad intellektuaalsuse poole, ühiskond nõudleb tähendust ja mõtet disainilt ning kunstilt. Samas aga muutuvad oranmendi puudumine ja vormimäng sõnumiks, mis lisab ideoloogilise tähenduse.
“Ornaments without function are empty”
Oma intervjuus 1994. aastal väitis hollandi ehtekunstnik Ruudt Peters , et “ornament ilma funktsioonita on tühine“11. Käesoleva essee autor nõustub täielikult. Ornament on eelkõige sõnum. Sõnum on väga tähtsis ning keerukas kunsti ja disaini osa. See on kogemus, mida kunstnik annab edasi. Kogemus, mille ta peab vaatajani viima. On tähtsis, et sõnum poleks liiga jutustav ja arusaadav. Kui vaataja saab kõigest aru, siis temale see kunst ei meeldi. Samas sõnumita kunst jääb vaatajale arusaamatuks, sellest tulenevalt ka see kunst temale ei meeldi. Kunsti sõnum peab olema sügav, aga samas saladuslik. Et vaataja saaks selle ise leida, avastada . Samas ornament peab olema sõnumiga. Ruudt Peters muutus ornamendi ülipiiriks. Passio ripatse seerias12 (fig.1) kasutab Ruudt Peters rikkalikult materiali, vormi ja ornamenti. Mõned ripatsid selles seerias olid täielikult kaetud sümbolite ja ornamendiga. Näiteks Alexis on kaetud ebatavalise mustriga, mis koosneb kalligraafiliselt kirjutatud meeste nimedest . Ruudt Peters näitas, et ehtekunstnik saab nüüd kontrollida ornamendi andekalt ja julgelt.
Sõnum
Ornament ehtekunstis muutus sümboliks, sõnumiks, see ei ole ainult dekoratsioon. See pole ligilähedaseltki kaunistus, see on mõte, kontseptsioon ja funktsioon mis pakuvad esteetilist naudingu. Arvestatakse, et Otto Künzli on “kõige intelligentsem persoon ehtemaailmas“13. Ta arendas ehte ornamentaalset ja sümboolset rolli. Aastal 1984 kasutas Künzli oma loomingus erinevas suuruses ja eri kujuga fotoraame ning riputas need kaunile modellile kaela. Künzli seeria Beauty Gallery 14 (fig.2) muudab samuti ornamendi rolli kunstimaailmas – fotoraami eesmärgiks on kaitsta ja ülistada raamitud objekti tähtsust ja ilu. Künzli aktsentueerib aga ehte ornamentaalset rolli. Liesbeth den Besten kirjutab selle kohta niimodi – "vaadake, me saame anda ehtele mistahes ideaali ja idee, aga selle tähtsamaks funktsiooniks on inimeste ja inimkeha ornamentaalsus"15. Ornament annab esteetilist väärtust objektile ja selle põhiülesandeks on kindlasti ilu. Samuti kannab ornament endas signaliseerija funkttsiooni, see suunab pilku ja aitab mõista, mida me vaatame. Samal ajal hoiab ta sees sümboolse funktsiooni.
Kategooriad
20. sajandi jooksul muutus ehe liigseks dekoratsiooniks, ühiskond suhtus ehtesse põlgusega. Selle sajandi lõpus toimusid mitmed muutused kunstis, arhitektuuris ja kindlasti ühiskonnas. Ornament taasavastati ja see on muutunud fenomeniks, mis ei olnud kunagi täiesti kadunud. Lõpuks on ornament vabastanud oma kõrvalrollist, üldiselt toetatav arvamus nõustub, et dekoratsioon loob mõtte, mitte ainult esteetilist naudingut. Ehe on teistsugune ornament. See loob ornamenti – ornamenti kui pinnalist või kolmemõõtmelist dekoratsiooni. See on motiiv , kordumine, rütm ja muster. Ornameti kasutatakse ehtekunstis erinevalt. Siin on mõned kategooriad16, millest räägib Liesbeth den Besten oma raamatus „On Jewellery“, kuid kategooriad ei eksisteeri puhas vormis.

• Ornament kui selgitus . Ehte ornament on selgitus või imitatsioon traditsioonidest ja ajaloost. (Gijs Bakker ja Emiko Oye)
  
• Ornament kui reinterpretatsioon. Ajaloost või klassikalisest vormist inspireeritud ehe, mis on muudetud kaasaegseks, valmistatud kaasaegsetest materjalidest . (Ulli Rapp , Anya Kivarkis)
  
• Ornament kui sümbol. Ornamendis kasutatud sümbolid ja märgid ühendavad ühiskonnast, religioonist ja inimsuhetest tulenevaid ideid. (Ruudt Peters, Otto Künzli)
  
• Ornament kui mäng. Ehet mis kaunistab inimkeha iseloomustab materjali ja vormi orgaanilisus. ( Daniel Krunger, Vera Siemund, Iris Nieuwenburg)
  

Ornament is back
Oma uurimuses „The Nature of Ornament: Rhythm and Metamorphosis in Architecture“ kirjutas Kent Bloomer, et modernismi fenomen - ornamendist loobumine – kinnitab samal ajal ornamendi suurt tähtsust, isegi „vastuolu poolt“17. Täna on ornament jälle kunsti ja disaini osa. Näiteks presenteeris noor hollandi disainer Jooris Laarman 2003. aastal maailmale lopsakat ja barokset akantuse mustriga radiaatorit "Heatwave"18 (fig.3). Tema disain ühendab nii modernismi funktsionaalsust ja minimalismi, kui barokk ornamendi küllust. Ta muudab tavalise objekti esemeks , mis on visuaalselt nauditav.
Sama positsiooni sai ornament ehtekunstis, see ei ole ainult pinnakaunistus. Täna on ornament suur ja oluline osa paljude kunstnike loomingus. Austraalia ehtekunstnik ja kaasaegne kullasepp (nagu ta iseenda nimetab) Robert Baines valmistab oma ehteid ühes raskeimas tehnikas – filigraan – mis on samas kõige ornamendi kesksem tehnika. Näiteks tema töö „Bracelet from Saaremaa“19 (fig.4) kombineerib julgelt ajaloolist filigraan ornamenti koos metallist mänguautoga. Seerias „Whiter than red“20 (fig.5) kasutab Baines autovärvi koos filigraan tehnikaga – ta lihtsalt katab filigraani autovärviga. Selline ultraradikaalne kombinatsioon muudab ornamendi tähendust, kuid selle väärtus kasvab kaasaegses ehtekunstis progressiivselt. James Trilling peab ornamenti väga isiklikkuks kunstihoiakuks. Ta väidab – „Ornament on hoolikalt varjatud emotsiooni intensiivsus kunstis“21. Kui ornament on defineeritud emotsiooni intensiivsuseks siis saaks julgelt öelda, et selle tähtsus ja arusaam sellest on muutunud põhjalikult. Tundub et modernismi ideoloogia aitas defineerida ornamenti ja mis on veel huvitavam, aitas kaasa selle positsiooni tõusmisele kunstimaailmas.
(fig.1) Ruudt Peters Passio seeria, „Alexis“ vasakul ja „Antinoüs“ paremal 1992 a.
(fig.2) Otto Künzli „Beauty Gallery“ 1984 a. (fig.3) Jooris Laarman „Heatwave“ 2003 a.
(fig.5) Robert Baines „Whiter than red“ 2004 a.

(fig.4) Robert Baines „Bracelet from Saaremaa“ 2004 a.
Kasutatud materjalid:
Cigalle Hanaor. Breaking the Mould, New approaches to ceramics. London: Black Dog Publishing, 2007.
James Trilling. The language of ornament. London: Thames and Hudson , 2011.
Kees Dorts. Kuidas mõista disaini. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 2003.
Liesbeth den Besten. On Jewellery. Stuttgard : ARNOLDSHE Art Publishers, 2011.
Project International 1+2. - Kent Bloomer. The Nature of Ornament, Rhythm and Metamorphosis in Architecture. 2001.
Adolf Loos. Ornament and Crime.1910. http://www.gwu.edu/~art/Temporary_SL/177/pdfs/Loos.pdf
http://www.chpjewelry.com/chi-ha-paura/
https://klimt02.net/login/login.php?p=/exhibitions/index.php?item_id=31985
http://www.artjewelryforum.org/articles/all-world-over-global-ambitions-contemporary-jewelry-0
http://www.ruudtpeters.nl/
http://www.jorislaarman.com/heatwave.html
http://www.fansshare.com/gallery/photos/11584619/robert-baines-bracelet-from-saaremaa/?displaying
http://bijoucontemporain.unblog.fr/category/geo/australie/page/5/
1 Liesbeth den Besten. How cool is the coolest corner. – Widar Helen . From the Coolest Corner, Nordic Jewellery. Denmark : Arnoldsche Art Publishers, 2013, lk. 23-24.
2 Kees Dorts. Kuidas mõista disaini. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 2003, lk. 25.
3 Ruudt Peters väidas oma meistriklassis, et isegi kui ehe on valmistatud paberist - ta on kantav ja tema väärtus ei sõltu materjalist ja kantmise perioodist. Tallinn, 8.11.2013, EKA.
4 Kadri Mälk väidas oma loengus „Kaasaegne ehe“. Tallinn: 20.11.2013, EKA.
5 Liesbeth den Besten. On Jewellery. Stuttgard: ARNOLDSHE Art Publishers, 2011, lk. 145.
6 http://www.gwu.edu/~art/Temporary_SL/177/pdfs/Loos.pdf Adolf Loos. Ornament and Crime. 1910 (kasutatud 9.12.2013).
7 Liesbeth den Besten. On Jewellery. Stuttgard: ARNOLDSHE Art Publishers, 2011, lk. 141.
8 Gijs Bakker ja Marijke Vallanzasca 1996. aastal asutasid brändi, mis itaalia keelest tähendab “Kes kardab …?” http://www.chpjewelry.com/chi-ha-paura/ (kasutatud 29.11.2013)
9 Liesbeth den Besten. On Jewellery. lk.141, kus on tseteeritud “Catalogue Chi ha paura…?” Amsterdam : Chi ha paura…? asutus, 1996 a.
10 Cigalle Hanaor. Breaking the Mould, New approaches to ceramics. London: Black Dog Publishing, 2007. - Natasha Dainty. The Essential Vessel. lk. 12.
11 Liesbeth den Besten. On Jewellery. Stuttgard: ARNOLDSHE Art Publishers, 2011, lk. 141, kus on tseteeritud intervjuu Ruudt Petersiga, Amsterdam, 23.03.1994.
12 http://www.ruudtpeters.nl/ (kasutatud 02.12.2013)
13 https://klimt02.net/login/login.php?p=/exhibitions/index.php?item_id=31985 (kasutatud 02.12.2013)
14 http://www.artjewelryforum.org/articles/all-world-over-global-ambitions-contemporary-jewelry-0 (kasutatud 02.12.2013)
15 Liesbeth den Besten. On Jewellery. Stuttgard: ARNOLDSHE Art Publishers, 2011, lk. 153.
16 Liesbeth den Besten. On Jewellery. Stuttgard: ARNOLDSHE Art Publishers, 2011, lk. 156.
17 Project International 1+2. - Kent Bloomer. The Nature of Ornament, Rhythm and Metamorphosis in Architecture. 2001, lk. 179.
18 http://www.jorislaarman.com/heatwave.html (kasutatud 29.11.2013)
19 http://www.fansshare.com/gallery/photos/11584619/robert-baines-bracelet-from-saaremaa/?displaying (kasutatud 02.12.2013)
20 http://bijoucontemporain.unblog.fr/category/geo/australie/page/5/ (kasutatud 02.12.2013)
21 James Trilling. The language of ornament. London: Thames and Hudson, 2011, lk. 6.