Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas vabadus ja võrdsus on ühiskonnas vaid illusioon? (0)

1 Hindamata
Punktid
Kas vabadus ja võrdsus on ühiskonnas vaid illusioon ?
Igal sajandil on võrdsuse ja vabaduse osakaal ühikonnas oluliselt muutunud ning otsustavaid pöördeid võtnud. Rahvas ei saa ilma nendeta elada, mistõttu on diktatuuri riikides alati püütud hirmuga valitseda, aga on toimunud ka palju ülestõuse. Sajandi või paari tagused suured revolutsioonid on maailmas valdavalt avaliku diktaatorliku valitsemise hävitanud või vähemalt, sellele negatiivse pitseri külge pannud . Nii on tänapäeval väga levinud demokraatia. Tegelikkuses diktaatorlikud valitsejad püüavad nüüd näida üllaste vaimsete mentoritena ja ilmselgelt totalitaristlikku ühiskonnakorda katta näilise vabaduse ja võrdsusega. Tekib küsimus, kui suur osa viimasel sajandipikkusel perioodil rõhutatud võrdsusest ja vabadusest on tegelikult ühiskonnas vaid näiline ?
Inimesed ihkavad mõlemat nii täielikku võrdsust kui piiritut vabadust, paraku ühe suurendamine eeldab teise taandamist. Demokraatlik maailmakord haarab oma vabadusega ja sellega kaasnevate suurte võimalustega, paraku aga võimaluste erinev kasutamine süvendab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Demokraatlikes riikides on rikast ja vaest võimalik omanduse ja välimuse järgi imekiirelt eristada. Nii tuleb vabaduse ja võimaluste ülistamise käigus võrdsuse osatähtsuse langus lihtsalt ära kannatada. Demokraatia on tänapäevases maailmas väga levind, sest vabadus on üks elu alus ning selle olemasolu peetakse üldiselt palju loomulikumaks ja tähtsamaks kui võrdsust.
Juba ammustest aegadest peale on vaieldud võrdsuse tähtsuse üle ning see on ühiskonnas mänginud kõikvõimalikke erinevaid rolle, selle osatähtsuse langusest on haaranud kinni aga oma tegelikku olemust varjavad totalitaarsed riigid. Nende vaheline erinevus võrdsuse osas tuli kõige võimsamalt välja eelmisel sajandil väldanud Külma sõja ajal. Kommunism oli püüdis hoolega võrdsust rõhutada, isegi kõige austatumad tegelased NL olid üldiselt riietatud lihtrahva sarnaselt. Kulakud olid tagakiusatud ja nende vastu võideldi ühiselt, nii varjasid ka rikkamad ennast vaese riietuse taha. Võrdsus oli selle kõige juures vaid näiline, kuid siiski ühiskonna kihte tasandati jõuga ning nende vahelised erinevused olid ilmselgelt väiksemad kui demokraatlikes riikides. Samas igasugune vabadus, isegi demokraatlikus riigis kasvanud inimestele iseenesest mõistetav sõnavabadus oli kaotatud . Näilise võrdsuse ja kohati isegi vabaduse illusiooniga mängivad totalitaarsed riigid hoopis midagi muud ning petavad nii paljusid.
Tänapäeva demokraatlikutes riikides valitseb vabadus ja totalitaarsed riigid tasakaalustavad meie maailmapilti võrdsusega. Tegelikkuses valitsevad valitsused tihtipeale rahvale võimalikult värvikalt illusioone ette maalides ja neid mõjutades oma soovitud otsuste poolt hääletama. Ühiskonnas on olemas nii võrdsus, kui vabadus, kuid suurem osa neist mõlemast on siiski vaid näiline.
Kas vabadus ja võrdsus on ühiskonnas vaid illusioon #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kenmarten Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

Kes peaks valitsema
18
doc

Kes peaks valitsema?

vältel esines demokraatlikke riike harva. Kui demokraatia on tõesti nii ligitõmbav, kui ta sageli väidetakse olevat, miks on siis nii paljud mõtlejad ajaloo jooksul selle vastu olnud? Pealegi ei pea mitte kõik kaasaja teoreetikud demokraatiat nii köitvaks. Mitte et nad kahtleksid demokraatia väärtuses: pigem eitavad nad demokraatia idee arusaadavust. "Demokraatia," öeldakse vahel, pole mitte poliitilise süsteemi nimetus, vaid kiidusõna. Selle seisukoha järgi pole olemas ühtki järjekindlat demokraatiateooriat. Pole ühtki niisugust poliitilist süsteemi, mille võiksid heaks kiita kõik need, kes väidavad end olevat demokraatia poolt. Seda laadi kriitika võib küll olla liialdatud, kuid kahtlemata on sel teatud alus. Demokraatlikus teoorias on tõsiseid sisemisi pingeid, ning on kasulik uurida mõningaid demokraatiateooria formuleerimise kõige

Eetika
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

etteaimatav kui aatomid, millest me koosneme. Mõnikord esitatakse politoloogidele küsimusi, millele me kui teadlased peaksime jääma vastuse võlgu. Teadlase vastus küsimusele, milline on hea ühiskond, ei ole õigem kui vastus, mille annab tädi Maali. Mis on hea või halb, õige või vale, peitub vaataja silmades ning tuleks alati olla kahtlev ühiskonnateadlaste suhtes, kes arvavad teadvat, kuidas ideaalne ühiskond välja näeb. Kas ühiskonnas peab olema rohkem või vähem võrdsust? Kas me peame püstitama rohkem Vabadussõja monumente? Kas eesti keele kasutust peab kontrollima Keeleinspektsioon jne on poliitilised küsimused, mis demokraatlikus ühiskonnas peaks ideaalis paika pandama laiaulatusliku ühiskondliku debatiga. Sotsiaalteadlastel nagu ka kõikidel teistel inimestel võib nendes küsimustes olla oma arvamus, kuid see jääb nende isiklikuks arvamuseks, mida ei ole võimalik teaduslikult põhjendada

Politoloogia
Politoloogia konspekt
126
doc

Politoloogia konspekt

liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. 1980-ndatel kujunes välja neokonservatism ehk uusparempoolsus. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine. Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, lubades täielikku vabaturumajandust. Ent muus ühiskonnaelus on konservatism jätkuvalt seisukohal, et riigivõim peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle. Peamised seisukohad: vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus. Püüdlus ongi, et ebavõrdsus oleks võimalikult väike. Inimene on oma loomult ebatäiuslik, riigi funktsiooniks ongi inimese instinktide piiramine. Ühiskond on orgaaniline ja hierarhiline. Kuigi konservatism ei ole omanduse vastu, eitab ta täielikult liberalismi individuaalsust. Poliitiline võim põhineb traditsioonidel, tavadel ning pärimustel. Valitsemine tuleb usaldada loomulike liidrite kätte

Politoloogia
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Filosoofia üheks valdkonnaks on poliitiline filosoofia. Mis on poliitika? Kr politiké tähistab linna- või riigijuhtimiskunsti (polis ­ riik). Üldlevinud definitsiooni kohaselt on poliitika ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad erinevad huvirühmad ja institutsioonid, kusjuures nende eesmärgiks on (riigi)võimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitika puudutab niisiis võitlust võimu ja selle reguleerimise nimel ühiskonnas ja riigis. Võim ja valitsemine on niisiis inimlikud põhifenomenid, mida tänaseni püütakse seletada ka religioosselt. Läbi aegade on võimu kohta antud väga erinevaid seletusi, kuid varem või hiljem põrkutakse filosoofilist või sotsioloogilist kirjandust lugedes Max Weberi definitsioonile: ,,Võim tähendab sanssi mingi sotsiaalse sideme sees oma tahet läbi suruda ka vaatamata vastuseisule ­ millele see sanss tegelikult toetubki." Poliitiline filosoofia eeldab kolme asja: 1

Õiguse filosoofia
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

töötav (Marx), tugev, teotahteline ja ennast kehtestav (Nietzsche) 2) küsimus individuaalsete huvide lepitamisest ühiskondlike huvidega, sotsiaalsest solidaarsusest. Kuidas ja miks tekib ühiskond? Kui inimesed lepivad kokku teatud ühishuvides ja nõustuvad piirama oma ühiskonna-eelset vabadust (sõlmivad ühiskondliku leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas olema võrdsed? Millised poliitilised kohustused on ühiskonna liikmel ja kodanikul? Et mõista, mida võidavad inimesed ühiskonnast arutletakse ka selle üle, milline oleks inimeste olukord ilma ühiskonnata ja riigita (nö looduslikus seisundis või loomuseisundis). 3) Küsimus valitsemisest, millised on valitsuse ülesanded/funktsioon (miks on valitsemist vaja, mis ülesandeid ta täidab) ja kuidas oleks valitsemist õige ja kohane korraldada,

Õigus
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid turul ei ole reeglina harmoonilised vaid põrkuvad ja konfliktsed ning iga turuüksuse eesmärgiks on ennast kehtestada, et saavutada oma eesmärkide võimalikult täpsem täitmine. See omakorda toob kaasa paratamatu vastasseisu turuosaliste vahel. Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus

Ühiskonnaõpetus
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

................................................................................. 51 7.1.2. Staatus ...........................................................................................................52 7.1.3. Roll................................................................................................................ 52 7.1.4. Sotsiaalne kontekst........................................................................................ 53 7.1.5. Grupid ühiskonnas.........................................................................................53 7.1.6. Grupistruktuur .............................................................................................. 54 7.1.7. Interaktsioon grupis....................................................................................... 55 7.1.8. Emotsioonisotsioloogia ................................................................................ 56

Sotsioloogia
Majanduspoliitika
320
doc

Majanduspoliitika

efektiivsuse ja õigluse, majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide kokkusobitamisega. Majandus- poliitika kujundamisel ja elluviimisel sõltub palju kultuurist, religioonist, ajaloost, sotsiaalsest võrgustikust, geopoliitikast, üldistest arengutest maailmas ning regioonis või muust seesugusest. Tihti pole määrav töö dokumentidega ja formaalne suhtlemine läbirääkimispartneritega koosolekusaalis, vaid hoopis töö kuluaarides ning mitteformaalne jutt. Suur osa on mitte- formaalsetel organisatsioonidel ja liidritel. Majandusprotsessid on tõenäosuslikud ja majandus- agendid vaegteabega ning piiratud ratsionaalsusega. Majanduspoliitika õppeaine püüab arendada dialektilist mõtteviisi – maailma univer- saalsete seoste ja seaduste arvestamist; tegelikkuse nähtuste tunnetamist nende arenemises, iseliikumises, mida põhjustavad seesmised vastuolud

Akadeemiline kirjutamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun