Kokkuvõte - Vabadusest - John Stuart Mill (0)

Vabadusest
John Stuart Mill
1) Teksti teema ja autori uurimisprobleem
UP: Milline osa elust kuulub üksikisikule ja millline ühiskonnale
2) Väited
Põhiväide : niikaua kui inimese teod ei kahjusta teisi, ei tohi inimest seaduslikult karistada
V2: Teiste suhtes kahjulikke tegusid tuleb seaduse jõul karistada
Üksikisik võib oma tegudega teisi kahjustada või ebapiisavalt teiste heaoluga arvestada ka siis kui ta seadusega fikseeritud õiguste rikkumiseni ei lähe.
1) Vabaduse piiramise põhimõte “Mina vaatlen kasu kui ülimat eesmärki kõikide eetiliste küsimuste puhul; aga ma pean silmas kasu kõige laiemas mõttes, lähtudes inimese kui areneva olendi püsihuvidest. Ma väidan, et need huvid lubavad spontaanset individuaalsust välisele kontrollile allutada ainult sellise tegevuse korral, mis riivab teiste inimeste huvisid”
2) Vabaduse põhimõtte kehtivuse piirid “ Vaevalt on vist vaja lisada, et see doktriin on mõeldud ainult küpses eas inimolenditele. Me ei räägi lastest või noortest allpool seda iga, mille seadus võib fikseerida mehe või naiseea piirina”
3) Niipea, kui midagi inimese eluviisis kajustab teiste huve, on ühiskonnal õigus kohut mõista ning asuda arutama küsimust, kas üldine heaolu asjasse sekkumisest võidab või ei. Kuid sellise küsimuse arutamisel pole mõtet, kui inimese eluviis ei puuduta kedagi teist peale tema enda õvi ei pruugi puudutada, kui neil pole selleks soovi.
4) Kui tegude tagajärjed kahjustavad teisi, siis tuleb seaduse abil sekkuda
5) Kes iganes jätab täitmata üldkehtiva kohuse arvestada teiste inimeste huvide ja tunnetega, kui teda selleks ei sunni mingi veel tugevam vajadus või kui seda ei õigusta loomulik iseenese eelistamine lubatud piires, väärib selle eksimuseeest kõlbelist hukkamõistu, kuid mitte selle teo põhjuste eest ega inimese pelgalt isiklike puuduste eest mis võisid kaudselt selle teoni viia
3)Argumendid
A1 Täisealisel täie mõistusega inimesel peab olema valikuvabadus. (sh.valida kahjulikke asju-otsustab ise)- võib veenda täiskasvanud inimest
A2: Ühiskonna vahelesegamine tugineb üldistel oletustel-neid ei pruugi olla alati õiged. Inimene teab kõige paremini, mis on talle hea.
A3: (täiskasvanute) Karistamise asemel tuleks lapsi õigesti ja piisavalt harida
A4: Halvad eluviisid -> halvad tagajärjed-> õpetav , hoitav eeskuju teistele
A5: paheline elu karistab inimest ise
Veenmine - Inimesed on kohustatud üksteist abistama hea halvast eristamisel ning üksteist julgustama seal, kus tuleb valida üks ning hoiduda teisest.
2) Kuid ühelgi inimesel ega kuitahes suurel inimeste hulgal pole õigust keelata teisel täisealisel inimesel talitada omaenese hüvanguks nii, nagu ta ise tahab.
4) Inimesele võib esitada või isegi peale suruda kaalutlusi, mis teda otsustamisel abistavad , manitseda teda tugevdama oma tahet; aga lõplikult otsustab tema ise
5) Ja lõpuks, kui inimene oma pahede ja rumalustega ka teistele otseselt liiga ei tee, on siiski kahjulik tema halb eeskuju, ning teda peaks sundima ennast kontrollima nende nimel, kes tema käitumist nähes võiksid laostuda või eksiteele sattuda.
6) See, mida me nimetame kohustuseks iseenese suhtes, ei ole sotsiaalselt obligatoorne muidu, kui olud ei tee sellest samal ajal kohustust teiste suhtes. Samas mis kasu sellest on kui inimene nendes küsimustes ühiskonnale vastust peaks andma.
7) Ja lõpuks, kui inimene oma pahede ja rumalustega ka teistele otseselt liiga ei tee, on siiski kahjulik tema halb eeskuju, ning teda peaks sundima ennast kontrollima nende nimel, kes tema käitumist nähes võiksid laostuda või eksiteele sattuda.
8) Ainsad asjad mida püütakse takistada, on need, mida aegade algusest peale on hukka mõistetud – asjad, mille kohta kogemus on näidanud, et nad ei ole kasulikud või sobilikud ühegi inimese isikupära arendamiseks .
4) Vastuväited- argumendid
1) Enesekahjustamine võib mõjutada teisi
2 ) Halb eeskuju oma olemusega (joomise näide).
5) Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata?
Mill tunnistas , et koos-eksisteerimiseks on vaja reegleid ja seadusi, kuid samas arvas , et ühiskond ei tohiks sekkuda asjadesse, mis puudutavad ainult inimest ennast... Aga kus maalt hakkab inimese individuaalsus kuhu ühiskond ei tohiks enam sekkuda?
7) Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks?
1) Mida väärtustab autor rohkem antud tekstis, kas individuaalsust või vabadust?
2)Kust algavad ühiskonna õigused?