matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine väga romaanilik nähe. Skulptuur: Temaatika pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik. Väga palju kasutati ornamentikat. Maalikunst: Oluline koht miniatuurmaalil. ruumilisus puudub, väljendusrikkus ja fantaasiaküllus. Gooti stiil (12. -16.saj). Varagootika 12.saj
külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst. Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani
Iseloomulik tunnus ümarkaar (akende, ukseavade jm juures). Veidi on rõhutatud horisontaalne suund. Kirikutes olid lööve katmas massiivsed tugevad silinder- või ristvõlvid. Raskete kivimasside toetamiseks läks vaja tugevaid sambaid. Sammaste asemel kasutati võlvide kandmiseks enamasti piilareid. Erinevalt sambast pole piilar ümmarguse läbilõikega, vaid 4- või 8-nurkse või keerulisema põhiplaaniga tugipost. Lihtsaim kapiteelivorm oli kuupkapiteel (kuubikujulisel kiviplokil olid alumised nurgad ümardatud). Ka antiikseid kapiteele kasutati. Fassaadi ehk esikülje huvitavaim osa oli portaal ehk sissekäik. Sageli oli portaale kolm, neist keskmine suurem. Romaani stiilis arhitektuuri näiteid: · Cluny /klünii/ kloostri kirik Prantsusmaal. Cluny oli tähtis usukeskus. Oli suurim romaani stiilis basiilika, põhiosa 5-lööviline, ees 3-lööviline eeskirik. Kaks põikhoonet. Palju torne. Hävinud.
Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst.
Romaani kunst. Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c. Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust prantslased, sakslased ja itaallased. Puudusid tõsised majanduslikud sidemed linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia, ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud. Feodaalühiskond oli saanud küpseks, et luua oma kunst. Itaalias säilisid siiski suured antiikkunsti mõjud. Romaani kunst stiili nimetus viitab mõnedele sarnast...
esemeid. Koori ja absiidi ümbritses kooriümbriskäik. Absiid oli mõnikord ümbritsetud ka kabelitepärjaga. Müürid olid paksud- umbes 7-8 meetri paksused. Kirik täitis ka kaitsefunktsioone. Akende ja uste juures kasutati ümarkaari. Sissepääsu kõrval olid sageli vägevad tornid ja nelitise kohal oli nelitistorn Varasemad kirikud olid lameda laega, aga hakati tegema ka silindervõlvi. Tugedena kasutati sammaste kõrval ka pilastreid. Kuupkapiteel. Sisearhitektuuris kesklöövi müürid jagunesid tavaliselt 3 ossa. Alumise osa moodustasid kaared - arkaadid. Keskmise osa empoorid või trifoorium-kitsas käik müüri sees. Ülemise korruse akende rida e. valgmik . Fassaadide kohal oli sageli kääbusgalerii, eriti Saksamaal ja Itaalias. Eriliselt olid välja töötatud protaalid ehk uksed, reeglina peaportaal ja külgportaalid. Portaali külgedel e. palestikus olid süvendid kus asusid sambad ja kui vaja ka figuurid. Kaare
vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. 1.1.3 Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. 1.2 Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. 1.3 Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraažikunst.
kunstiliselt kujundatud vahelüli. Kapiteeli rikkalikus dekooris avalduvad selgesti stiilide ja stiilijärkude erinevused. Egiptlased kujundasid kapiteeli lootose- ja papüürusemotiividest, kreeklased lõid kohati tänini kasutatavad dooria, joonia ja korintose kapiteeli, bütsantslased leiutasid talumkapiteeli, romaani stiilis eelistati raskepärast kuupkapiteeli, gootikale omane karikkapiteel, mille arengulised erivormid on pungkapiteel ja lehtkapiteel. Nt: kuupkapiteel Hildesheimi Sankt Michaeli kirikus Saksamaal, lehtkapiteel Southwelli katedraal Inglismaal, korintose kapiteel General Post Office New Yorkis. 14) Dooria stiil vanim klassikaline arhitektuuristiil. Kujunes u 7. Saj lõpul e.m.a. Kreeka mandri templiehituses ja väljendub peamiselt samba ja talastiku kujunduses. Sammas on baasita, tüseda ülespoole aheneva kujuga ja 16-20 kannelüüriga. Lihtne kapiteel koosneb
11. Tallinna gooti kirikutel on muus stiilis tornikiivrid, kuna 19. saj. hakati neid uuendama. 12. Maalikunstis viljeleti peamiselt miniatuurmaale, freskosid ning vitraaze. 13. Tiibaltarid olid ehitatud nii, et tema erinevad osad käisid kinni-lahti justkui kapil. Romaani 1. Romaani kunst on oma nime saanud ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. 2. Romaani stiilis rajatud hoonete tunnused on ümarkaar ja kuupkapiteel. 3. Piilar on mitteantiikses stiilis korralikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. 4. 4.saj. pärinevad esimesed varakristlikud kirikud ehk basiilikad. 5. Romaani kiriku võlvide vahel on näha isegi pööningu puitkonstruktsioon. 6. Krüptideks nimetati koori ruumi, all paiknevat võlvkeldrit. 7. Londoni kuulsaim romaani stiilis ehitis on Toweri kindlus. 8. Itaalias on kuulus romaani stiili ehitis Le Puy katedraal, skraalrhitis. 9
V Milline sõna/nimi ei sobi sisuliselt teistega kokku? Põhjenda! Chartres, Cluny, Reims, Amiens Cluny, sest Cluny on kirik,aga ülejäänud gooti kunsti arhitektuurinäited Praxiteles, Pheidias, Mausolos, Myron Mausolos, sest teised on vana-kreeka skulptorid. Karnak, Stonehenge, Altamira, Lascaux Karnak, kuna teised monument ja koopamaalid. termid, mastaba, akvedukt, triumfikaar Mastaba, sest on hauakamber, aga ülejäänud rooma kunsti arhetektuuri mõisted. fiaal, kuupkapiteel, tugipiilar, ristlillik Kuupkapiteel, sest ülejäänud on gooti kunsti arhitektuuri näited.
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas
Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Vähekaunistatud ruumid, põhiliselt skulptuurid ja reljeefid. Kirikute põhiplaaniks ladina rist. Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta- kodakirik, ühelööviline kirik). Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on vanim kivikirik-algvariant rooma stiilis
Roidvõlvi ehitades laoti raidkivist või tellisest valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht kinnitatakse päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Romaani stiilis oli kõige levinum kapiteel kuupkapiteel. Selle alumised nurgad ümardati. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis ristvõlvid, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatakse traveeks. Traveesid eraldavad vööndkaared. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi endiselt kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Gooti stiilis kaeti traveesid
Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Vähekaunistatud ruumid, põhiliselt skulptuurid ja reljeefid. Kirikute põhiplaaniks ladina rist. Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta- kodakirik, ühelööviline kirik). Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on vanim kivikirik-algvariant rooma stiilis
Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ajastu ehitusmälestisi: Cluny abtkonnakirik Prantsusmaal (11. saj.) San Miniato al Monte Firenzes (11.saj) Pisa katedraal ja kellatorn Itaalias (11.-14. saj) Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, tsentraalehitised, kindlusehitised, tornid, kloostrid. Ehitusmaterjalid: kivi, mitmed liivakivisordid, tuff, marmor, põletatud tellis. Ehitustehnika: masiivsed seinad, ümarkaared, piilarid, silinder- ja ristvõlvid. 10
sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. ROMAANI SKULPTUUR Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. Romaani skulptuur on seotud arhitektuuriga. Skulptuurid on sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala
Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad Tihti asendasid sambaid neljatahulised või olid piisavat paksud, et vastataümarvõlvide poolt väljaspoole ristikujulise läbilõikega piilarid. suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust alumised nurgad ümardati. paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. [redigeeri]Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt [redigeeri]Gooti skulptuur ehitusplastikas, eriti lamereljeefina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
