Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.) (0)

Keskaja kunst . 
Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.) 
Arhitektuur
Keskaja teiseks levinud kunstistiiliks sai gooti stiil, mis sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse.
12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus  linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed.
Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks.
Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning  otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele  ligitõmbavamad.(Keskajal peeti kiriku mõjuvõimu alaks piirkonda, kuhu kostus kirikukellade helin). On lausa imekspandav, kui tohutult palju sel ajal Prantsusmaale kirikuid ehitati, arvestades tolleaegset vähest rahvaarvu.
Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid  oma välisilmelt  tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete. Uue ehitusviisi tõttu oli võimalik ehitada uued pühakojad hästi kõrged. Kõrgust võimendasid  veelgi saledad  tornid läänefassaadil ja kitsas  haritorn nelitise kohal ning väikesed ehistornikesed, mis katsid mõnikord kirikut lausa metsana.

Notre Dame ehk Jumalaema kirik Pariisis

 Gooti stiili põhitunnuseks oli  teravkaar . See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud .
Teine oluline tunnus oli roidvõlvide kasutuselevõtt.
Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju kergem kui romaaniaegne silindervõlv ja võimaldas ehitada ka laiemaid lööve.
Sellegipoolest vajasid roidvõlvid lisatoetust. Selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid
ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele,  tugikaared .
Aknaraamistikud valmistati raidkivist, 
mille ülaosa kaunistati sageli tüüpiliste ristikulehe taoliste kaunistuste  siiridega.
Gooti kirikule on omane  veel portaali kohal asuv ümmargune vitraažidega kaunistatudroosaken.
Portaal  on läänefassadil asuv eriti  esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. sedaperspektiivportaaliks.
Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud.
Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem.   Piilareid katvad poolsambakimbud  suunduvad  kõrgusesse  ja ühinevad roidvõlvideks. Rikkalikest vitraažakendest kumab kirikusse värvilist valgust, õhulisust lisavad üleval kesklöövi poole avanevad külglöövide sammaskäigud. 
Pariisi gootika uhkuseks on väikene Sainte - Chapelle - kuningate lossikabel .
Inglismaal hakati kirikuid peagi üha rikkalikumalt kaunistama. Üheks uuenduseks oli  võlvidele dekoratiivsete roiete lisamine, mille ainus eesmärk oli kaunistamine.
Selline dekoreeritud stiil  levis hilisgootika ajaks ka Prantsusmaale.
Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele:
- teravkaare
- roidvõlvi (ristroidvõlvid)
- tugipiidad ja tugikaared.
● Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaarte kasutamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre.
● Roidvõlvi iseärasus – igas võlvikus on diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud õhukesed ja kerged, kandev osa on peamiselt roietel.
● Võlvide kaal vähenes tunduvalt ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid , mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve.
● Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede kohale tugikaared, mis andsid surve edasi tugipiitadele.
● Konstruktiivselt oluline detail on päiskivi - võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud (ornamenteeritud v. figuraalse reljeefiga kaunistatud) kivi, mis pingestab roided.
● Teravkaarte, roidvõlvide ja tugikaarte kasutamine võimaldas ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema – seetõttu sai kasutada väga palju aknaid.
● Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised – gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus – pürgimine kõrgusesse.
● Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid – ristlillikud, siirud, krabid .
● fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks , lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga.
● ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel.
● krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill - keerduvate lehtedega või pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. Ronitaime kujutisena ehisviile, fiaale ja tornikiivreid kaunistades andis neile suurema kerguse ja õhulisuse
● siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir , neliksiir, hulksiir.
● Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken – rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraažiga omab sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti ehisraamistike täiustudes muutus roosakende kiviosa aina filigraansemaks ning jättis rohkem ruumi vitraažidele.
● Roosakna kohal üle fassaadi rida skulptuure teravakaarelistes niššides – kuningategalerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes niššides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. Iseloomulik eelkõige Prantsusmaa gooti kirikutele. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad.
● Tavaliselt 2 suurt torni läänefassaadi kõrval, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata.
● Nelitise kohal oli väike haritorn.
● Välisarhitektuuris on suur osa tornidel. Tornid võivad olla ümmargused, nelja- võikaheksatahulised. Tornid asetsevad nelitise kohal, pikihoone nurkades jne. Itaalias puuduvad ehitisega orgaaniliselt seotud tornid, need seisavad ehitise kõrval iseseisvalt (kampaniilid).
● Portaalide kohal asuvad ehisviilud ehk vimpergid
● Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid.
● Uksed – portaalid – asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine – peaportaal – on teistest suurem ja dekoratiivsem.
● Portaali külgedel – palestikus – on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk tümpanoni. Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste keskmes, eriti tümpanon.
● Välismüüre liigendavad liseenid – teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba) pilastrisarnased vertikaalsed ribad , neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis – friis, mis koosneb väikestest kaartest.
● Sage dekoratiivne element on petikniššid ehk petikkaared, fassaadidel kasutatakse ka kääbusgaleriisid.
PRANTSUSMAAL :
● Chartres’i katedraal – fassaaditornid, vitraažaknad
● Reimsi katedraal – täiuslik fassaad , ca 2500 skulptuuri fassaadil
● Amiens ’i katedraal
● Tähtvõlv - ristvõlvi erivorm , kus lisaks konstruktiivsetele roietele on võlvisiiludel dekoratiivsed kõrvalroided, mis moodustavad tähelaadse kujundi. Kõigis roiete liitumiskohtades võivad olla päiskivid. Esineb hilisgootikas, (n. Maarja kirikus Lübeckis, Tallinna Oleviste kirikus).
● Lehvikvõlv - võlvitüüp, mille roided väljuvad lehvikutaoliselt ühest punktist. Iseloomulik inglise gootikale, mis on mõjutanud ka Saksa ordu ehituskunsti.