Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...
1. Itaalia renessansi aegse palazzo iseloomustus ja 2 näidet. Palazzo on algupäraselt Itaalias suursuguse perekonna residents või mingi institutsiooni peakorter. Kasutatakse renessansile iseloomulikku ruudu ja ringi motiive ja ümarkaari. Kaarsillusega ja ehisraamistikuga bifoorsed aknad. Võimas 3- korruseline kivihoone. Seinapinda katab krobeline kivipind- rustika. Iseloomulik sümmeetrilisus ja rõhutatud horisontaalsus. Korruste vahel vahekarniisid, pikk katuseräästas, lame katus. Kokku 4 hoonetiiba ja siseõu. I korrus on kõrgem ja väikeste ruudukujuliste akendega, kasutati kaitse eesmärgil ja laoruumidena, II korrus oli mõeldud eluruumidena ja seal asusid esinduruumid ning saal, III korrusel olid magamistoad ja ruumid teenijatele. · Palazzo Strozzi · Palazzo Medici 2. Palladionism ja neopalladionism Euroopa arhitektuuriajaloos 16.18. sajandini, stiili tunnused. Andrea Palladio loomingu 3 näidet ja lühitutvustus. Pall...
Tsentraalehitis- ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis, nt: paljud Bütsantsi kirikud Fresko- seinamaaliliik ja -tehnika Tahvelmaal- on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Stafaaz- Väikselt kujutatud, teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Rustika- jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. Renessanss- oli Itaaliast (Firenzest) alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Järgnes keskajale. Tunnused: eneseteadvus, väärtustati kreeka ja rooma kultuuri (kunst, kirjandus, filosoofia). Humanism- on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Oli veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Tähtsad olid isiklikud omadused: tarkus, ilu, julgus. Uusplatoni...
Barokk 1600-1750 Barokk Itaalias ja Saksamaal Euroopa jagunemine baroki ajal kunsti alusel. 17. saj. peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne) Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa) Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapäras...
1. Lääne-Euroopas hakkas kujunema romaani stiil pärast karolingide kunsti, 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni (13. sajandil). 2. Romaani stiili põhilised tunnused: (kuningate ja kindluste periood) ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid,massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus, romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika, kirikutüüpidest olid levinud basiilikad ja kodakirikud. 3. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. 4. Kasutati silindervõlve, ristvõlve ja hilisromaani kirikutes leidub ka roidvõlve. Silindervõlv on poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ja ristvõlv tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. 5. Itaalia kirikutel polnud torne, neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. 6. Maailma kõige kuulsam kampaniil on Pisa torn, mis ehitamisel vajus iseenese raskuse ja pehme aluspinna...
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 l...
1. Leonardo Da Vinci 11. Lucas Cranach - Esimene õpetaja Verrocchio - Jalad hiigel pikad ja ufo silmad. - I maal: 12. Matthias Grünewald - Püha õhtu söömaaeg: asub Milanos kloostris söögisaali isaseinal. Kolmnurgad - ,,Isenheimi altar" asub lõunaprantsusmaal - Mona Lisa: ,,gioconda" arvatakse, et võib olla enda autoportree. Oma aja esimene 13. Caravaggio kätega portree. - esimene tähtis valguse maalija (keldriluugi valgus) - Masinad: tiivad, amb, tank, akvalang ...
KUNSTIKULTUURI AJALUGU Kunst Kordamine: ürgaja kunst, Mesop. ja V-Egiptus, antiikaeg ( Kreeta, Kreeka, Rooma), ristiusu mõju kunstile ja kirikukunst, romaani ja gooti kunst. 11.kl õp lk 36-39, lk 54-55, lk 59-75 Gerdo Virkkunen, 10.3 ÜRGAJA KUNST Miks inimene joonistab? Inimene joonistab, et jätta endast märk maha, võimalikult lihtsal moel oma mõtteid ja emotsioone väljendades. · Visuaalsete kujundite loomine levis koos sümboolse mõtlemise arenguga · Loomine oli seotud oluliste mõtete ja tunnetega, st oli oluline väljendusvahend · Kunst oli maailma tundmaõppimise vahend · Kunst ühendas inimesi Vanimad kunstiteosed valmisid umb 40 000 aastat tagasti. Euroopa kuulsaimad koopamaalid leiduvad Edela-Prantsusmaal Lascaux'is. · Kunsti maalid kanti koopaseinale värviga. Värve saadi süsist, verest, värvimullad. Kololriidist domineerib kollane, punane, must, valge · Koopamaalida loomise põhjuseks võib pidada: ...
1. Millised muutused toimusid 15.saj Itaalia ühiskonnas, majanduses ja maailmavaates? 2. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssajastut? 4. Kes oli tuntuim 15.sajItaalia arhitekt ning millised on tema olulised saavutused arhitektuuris ja kunstiteoorias? 5. Palazzo üldiseloomustus. 6. Renessanssi ajalooline eeskuju. 7. Lorenzo Ghiberti tähtsus 15.saj Itaalia skulptuuris. 8. Milles seisneb renessansskulptuuri erinevus võrrelduna gooti skulptuuriga? 9. Nimeta Donatello peateosed. 10. Millised teemad muutusid 15.saj Itaalia skulptuuris populaarseks? 11. Millised teemad olid levinud 15.saj Itaalia maalikunstis? 12. Keda peetaks esimeseks renessanss maalikunstnikuks Itaalias. 13. Nimeta renessanss maalikunstile omased tunnused ja erinevused võrrelduna gootikaga. 14. Kes on 16.saj tuntuimad Itaalia arhitektid, nimeta peamised tööd. Mille poolest olid need uuenduslikud? 15. Kuidas nimetatakse 16.saj I po...
Töö 1 I Michelangelo Taavet Kes on pildil, skulptuuri autor, stiil, saj ,maa? Taavet, Michelangelo, Kõrgrenessans, 16.saj. 1504a., Itaalia Mida renessanslikku on kujus näha, mis ei ole renessanslik? M tõlgendus on erinev, kui nt. Donatello Taavet oli naeratav ja pooleldi mänglev, aga juba võidukas poisike, siis M Taavet on tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks. II Karjakiriku koorivõlv: Millise hoone koorivõlvil võib näha kujutatud märke, aeg ? Karja kiriku, kirik on rajatud 13.saj IV veerandil, või 14. saj. alguses Gotlandi meistrite poolt. Nim. mõnimärk, millele kaasa aitasid? Kandsid nii kurja peletamise kui sügavat sümboolset tähendust. Päiskivist lõunas paiknev kolmjalg muistne aja liikumise sümbol, ka päikese võrdkuju ning viikingite jumal Odini märk, ristiusus kolmainsuse prinsiibi tähistaja. Paganlik märk säärkurat pidi aitama tõrjuda kurja. III Ateena akropol Nim. pildil olev ehituskompleks ja...
VARARENESSANSS Praktilisem in, kus mõttelaad muutus. Uus kunstis: õpetused: tsentraalperspektiiv( õpetlik sisu, tegelikkus võimalikult tõepäraselt), plastiline anatoomia (uurib inimese proportsioone); õlivärvi; leiutati trükipress-piltide trükkimine (trükigraafika)- Gutenberg- võimaldas kunsti laiemat levikut. Vararenessanssi arhitektuur: ilmalike hoonete ehitamise ülekaal(paleed, palazzo- ülikute omad) Brunnelecci- projekteeris 8nurkse kupli, firenze orbude kodu- antiiksambad mis toetavad kaaristut Vararenessanssi skulptuur 15saj Antiikajast võeti eeskuju, muutused: skulptuurid iseseisvad, pole enam seina küljes kinni, tegelaskujud antiiklegendides, mõnikord ka piibli tegelased nt Taavet- Donatello ( esimene alasti figuur peale antiikaega, enne oli see sündsusetu) Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico, Boticelli- tüüpiline vararenessan...
Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Klass. 12 C Kool: Talinn 2014 SISUKORD 1.Romaani stiil 1.0 Romaani arhitektuur 1.1 Sakraalarhitektuur 1.1.1 Tornid 1.1.2 Võlvid 1.1.3 Sambad 1.2 Romaani skulptuur 1.3 Romaani maalikunst 1.4 Prantsusmaa 1.5 Inglismaa 1.6 Saksamaa 1.7 Itaalia 1.8 Eesti 2. Gooti stiil 2.1 Nimetus 2.2 Ajalugu 2.3 Gooti arhitektuur 2.3.1 Inglismaal 2.3.2 Itaalias 2.3.3 Hispaania 2.4 Gooti skulptuur 2.5 Gooti maalikunst 2.6 Gootika Eestis 3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited KASUTATUD ALLIKAD Romaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitekt...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
1.Baroki üldiseloomustus ja hindamise probleemid Barokiajastuks peetakse 16. Sajandi lõppu kuni 18. Sajandi lõppu. Kunstil oli kahetine roll: vahendas ideoloogilist sisu, tuli alamaid mõjutada ja pimestada. Kunst pakkus illusiooni korrastatud maailmast. Seda näitlikustab näiteks kirikute ja losside laegede barokkmaal, mis loob illusoorse ruumi,sellest sai nagu sissevaade taevastesse sfääridesse. Maisele küllusele vastandub sügav usutõsidus. Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus.Eriliselt uhked on hoonete vestibüülid ja trepid – nagu lavad. Emotsiooni tekitamine, provotseerimine, eksitamine. Arhitektuuris kindlad reeglid. Lossiehituses oluline osa ruumide korrastatus ja liigendatus. Barokk stiili- ja ajastumõistena: ...
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja ...
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane oo...
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
