Gooti arhitektuur (0)

Gooti arhitektuur
Gootika tekkimine
Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja
v
Skandinaaviasse.
Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari (1511-1574).
v
Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati
v
halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas.
See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset".
v
Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil.
v
Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist.
v
Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi:
v
Varagootika - 12. sajandi teine pool
Kõrggootika - 13. - 14. sajand
Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus.
Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri
v
kiriku koor.
Gooti arhitektuuri peamised tunnused
Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst.
v
Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on
v
nende teravkaarsed aknad, ukseavad jne.
Gooti kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid
v
kerged ja saledate tornidega
Seinapinda täidavad suured värvilistest klaasidest vitraazaknad.
v
Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid. Ülal
v
hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks.
Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid.
Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte
v
vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja
tugipiilarite vahele laoti tugikaared.
Roidvõlvi skeem
v
Gooti kirikute põhiplaaniks jäi
pikihoonest ja transeptist moodustuv
ladina rist. Transept liitus
terviklikumalt pikihoonega.
v
Pikihoone oli 3-5 lööviline. Kesklöövi
tähtsus tõusis.
v
Kirikutel oli tavaliselt 2 suurt torni
peafassaadi kõrval ja veel üks väike
haritorn e. fiaal nelitise kohal.
v
Raidkivist aknaraamistikes korduvad
õietaolised rosetid või ristikulehe
moodi kujundid e. siirud.
v
Läänefassaad olid rikkalikult
kaunistatud portaalidega, teravate
ehisviiludega portaalide kohal, suure
ümmarguse nn roosaknaga ning
arvukate skulptuuridega.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Tugipiidad ja tugikaared Notre Dame katedraali roosaken
Varagootika
v
Selle perioodi ehitistele on iseloomulikud väikesed, ilma sisemise
jaotuseta aknad
v
Võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi tugevasti
kumerad
v
Võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre ja külglöövide
peale ehitatakse empoorid
v
Tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad
v
Enamikul varagootika ehitistest on kabelipärg, mõnedel on transeptid
ümmarguse lõpmikuga
v
Empoorid külglöövide peal on tugevasti võlvitud ja suurte akendega
v
Fassaadid hakkavad juba omandama seda üldilmet ja dispositsiooni, mida
leiame gootika õitseaja ehitistes
v
Empooride kadumine ja nende asendamine tugikaartega on tähtsaim etapp
gootika arengus
Esimesed gooti stiilis ehitised
v
Esimene suurem ehitis, kus gooti konstruktsiooni põhimõtted rakendati, on Saint-
Denis´ abtkonna kirik Pariisi lähikonnas, Prantsuse kuningate matusepaik. See valmis
1144.aastal.
v
Umbes samal ajal ehitati Noyoni katedraal. Koor oli valmis 1157. aastal, ümmarguste
harudega transept 1170. aastal, pikihoone XII sajandi lõpul. Praegused võlvid ehitati
esialgsete kuueosaliste asemele pärast tulekahju 1293. aastal.
v
Senlis´ katedraali ehitus kestis a-st 1153 kuni 1191. XIII sajandi keskel lisati kirikule
transept ja torn varustati elegantse tipuga. Osa aknaid, kõik võlvid ja transepti
fassaadid ehitati ümber XVI sajandi alguses.
v
Silmapaistvamaid ja mõjurikkamaid varagooti ehitisi on Laoni katedraal, mille ehitust
alustati umbes a. 1150 ja mis valmis a. 1226. Koor ehitati uuel kujul pärast a. 1205; sel
on sirge lõpmik. Hoone sisearhitektuuriga võistlevad suursuguses tema ilusad kõrged
tornid fassaadi ääres.
v
Pariisi Norte­Dame (Jumalaema kirik) nurgakivi pandi a.1163; a.1182 valmis koor,
umbes a. 1200 pikihoone, a. 1245 fassaad. Norte-Dame´is esinevad juba ka
tugikaared. Nende rakendamine saab edaspidi tavaliseks ja võimaldab arhitektidel
teostada ikka julgemaid konstruktiivseid võtteid; paralleelselt tugikaarte
rakendamisega kaovad empoorid.
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level Third level
Fourth level Fourth level
Fifth level Fifth level
Laoni katedraal Saint-Denis´ kirik
Kõrggootika
v
Akendel on nüüd juba lihtne raamistik;
v
Võlvid on lamedad, piklikud, neid toetavad
tugikaared
v
Empoorid kaovad
v
Umbes aastast 1250 suurenevad aknad,
nende postid ja raamistik muutuvad ikka
mitmekesisemaks ja rikkalikumaks;
v
Trifooriumi taga olevasse müüri tekivad
aknad
v
Prantsuse kõrggootika kauneimad hooneid
on Amiens`i (valmis 48 aastaga), Chartres`i
ja Reimsi katedraalid. Need valmisid
põhiosas 13. sajandil. Reimsi katedraal on
väljast justkui kivipitsiga kaetud.
Amiens'i katedraali kesklööv
Hilisgootika
v
Hilisgooti arhitektuur kaldus paljuClick to edit Master text styles
liialdustesse. Second level
v
Tavalised ristroidvõlvid asendati
Third level
sageli palju keerukamate täht-, võrk-
Fourth level
või lehvikvõlvidega.
Fifth level
v
Teravkaare asemel kasutati ka muid
kaaretüüpe ( lansett-, korv- ja
tuudorkaar)
v
Akende raamistik koosnes sageli leeke
või kalapõit meenutavatest
kujunditest.
v
Hooned näivad sageli lausa kivipitsiga
kaetud.
Saksamaa
v
Saksamaale jõudis gootika 13.saj keskpaiku.
v
Esimene prantsuse gootika süsteemist lähtuv ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor.
v
Saksa gootikale on omane eriti vertikaalsustendentsi rõhutamine.
v
Suurejooneliste ehitised olid veel Kölni, Regensburgi ja Strasbourg`i toomkirikud.
v
Sageli ehitati kahe torni asemel üks läänetorn (Freiburgi ja Ulmi toomkirikud), jäeti
ära ka kabelitepärg või kooriümbriskäik, vähendati tugisüsteeme jne.
v
Saksamaal kasvas gooti stiili edasises arengus kodakirikute osatähtsus.
v
Saksa hilisgootika kodakirikute ilusaim näide on Anna kirik Annabergis.
Inglismaa
v
Inglise gootika aluseks loetakse
Canterbury katedraali
ümberehitust 1175. aastal.
v
Inglismaa kirikud erinevad
teistest oma suurte
nelitistornidega (näiteks
Salisbury katedraal) ja paistavad
silma oma toredate võrk-, täht-
ja lehvikvõlvidega ning üliterava
nn lansettkaarega.
v
Hilisgootika oli Inglismaal eriti
huvitav ja rikkalik nn. Canterbury katedraal
perpendikulaarne stiil (näiteks
Gloucesteri katedraali koor).
Itaalia
v
Itaalias kodunes gootika
nõrgalt.
Märkimisväärseimad on
toomkirikud Sienas,
Firenzes ja Milanos.
v
Fassaaditorne püstitati
harva, vertikaalset suunda
ei rõhutatud.
v
Mõnikord on kesklööv
võlvimata (puulaega)
v
Kirikutel pole torne, kuid
kiriku kõrval seisab eraldi
Viielööviline basilikaalne Milano katedraal
kellatorn.
v
Sage on kuppel nelitise
kohal.
Eesti
v Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa
omast.
v Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja
tugikaared.
v Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused.
v Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid.
v Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna-Eestis selle
puudumise tõttu maakivi ja tellist.
v Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik,
millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik.
v 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn.
v Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati
paekivi omapära.
v Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnas dominiiklaste ordu
Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster.
Kokkuvõtteks
v
Gooti arhitektuur oli insenertehnilise väljakutse
tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid,
mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks
oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide
kasutuselevõtt.
v
Gootikale eelnes romaani stiil ja järgnes renessanss.
Tänan kuulamast!