Gooti stiili ja romaani stiili võrdlus (1)

Keskaeg.

Romaani ja gooti stiili võrdlus läbi arhitektuuri.

Rooma stiili kujunemine.

Karolingide ajal sõltus ehituskunst peamiselt keisri õukonnast ja seetõttu oli väga kitsa levikuga . 11. Sajandil kasvas aga kiviehitiste tähtsus kõikjal Lääne-Euroopas. Kristluse leviku tagajärjel muutus Euroopas ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekord hoopis teistsuguseks kui Venemaal ja Bütsantsis. Ristiusu levikuga kaasnes massiline kirikute ja kloostrite rajamine. Ehitiste rajamisel kasutati mõningaid Roomas tuntud võtteid, selliseid nagu ümarkaar ja silindervõlv. Just Rooma ehitusvõtete kasutamisele võtmine andis ajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandil tekkinud kunstiliigile nimetuseks romaani stiil.

Romaani stiili tunnused.

Kristluse levikuga kaasnev kirikute ehitamine jättis oma tunnusmärgi romaani stiili. Nimelt peamiseks kirikute ehitustüübiks kujunes romaani stiilis basiilika . Kuid uus ajastu nõudis ka uusi lahendusi ja seega polnud basiilika selline nagu Roomas. Romaani stiil tõi basiilikasse uusi ja huvitavaid lahendusi. Kuna koor ja vaimulikud koondusid teenistuse ajal idapoolsesse otsa ja see nõudis ruumi, pikendati pikihoonet transepti teisele poole, nii et transepti ja apsiid vahele jäi nelinurkne ruum, mille nimeks sai koor (sest seal laulis koor). Selline põhiplaan, mille nimi on Antoniuse rist , muutus kõige levinumaks romaani ja gooti ajal.
Basiilika kõrvale kujunes välja ka kodakirik . Kodakirik oli samuti kolmelööviline nagu basiilikagi, kuid vahe seisnes selles, et kodakirikul ei ehitatud kesklöövi ülaossa aknaid. Keskaja uksi nimetatakse portaalideks. Portaalid asusid tavaliselt kiriku pikiküljel, kuid on kirikuid, kus portaalid on ka ehitise läänepoolses otsas. Kirikulööve eraldasid arkaadid , mis kujunesid romaani stiili põhiliskeks tunnuseks. Kaare tugipostideks olid aga keskajal piilarid . Piilarid võisid olla täiesti erisugused, esines nii ümmargusi kui ka neljatahulisi jne. Piilarid on põhimõtteliselt sama mis antiikaja sambad, kuid nendel puuduvad antiikajale iseloomulikud baasid ja kapiteelid. Arkaadid kohal avanesid aga kesklöövi poole empoorid.
Empooride asemel, kui sein oli väga paks, võis müüris olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Sellisel kitsal käigul on kujunenud oma nimetus nimelt trifoorium . Esineb juhtumeid ka kus läbikäik puudub, vaid seinal on ridamisi ümarkaarseid nišše nn. petikuid, sellistel juhtumitel on tegemist pseudotrifooriumiga. Seega kõige tavalisem nähtus oli see, et basiilikalise ülesehitusega hoone võis seestpoolt olla koguni kolme korruseline. Kuid sagedased on ka juhud kus empoorid või trifoorium kirikul üldse puudub.
Kõige raskem osa oli keskajal ehitiste katmine vastupidava laega . Keskaja alguses võib tihti kohata ehitisi, kus katus kogunisti puudub. Kirikud olid sageli võlvimata ja tihti võidi piirduda vaid lameda puulaega. Aeg möödus ja suurte katsetuste käigus, lihvides läbi aja oma oskusi, jõuti võlvimise oskuseni. Ammusest ajast tuntud silindervõlvimine uues stiilis ei juurdunud, kuna see võimaldas katta vaid kitsaid ruume ja oli väga raske. Seega prooviti katta laiemaid lööve ristvõlvidega. Igat traveedi (löövid jagunesid võlvikuteks e. traveetideks) kattis oma ristvõlv. Traveesid eraldavad hoone pikkisuunas vööndkaared. Pikihoonet ja transepti ühendab aga omavahel Rooma arhitektuurist ülevõetud triumfikaar e. võiduvärav.
Siiski oli ristvõlv küllaltki raske ja nõudis massiivseid seinu ja jämedaid piilareid. Seetõttu jäid aknad pisikesteks ja kitsad löövd jäid suurte müürimasside vahel hämaraks.
Romaani stiil oli igas riigis omapärase küljega. Nii näiteks on Itaalias täiesti tavaline, et kirikutel on kuplid, sest Itaaliat mõjutas kõige rohkem Bütsantsi kunst . Norras oli kiriku omapäraseks ehitusmaterjaliks kujunenud hoopiski puit. Norra kirikud koosnevad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Kiriku püstpalgid eraldavad lööve, luues sellega mulje algsest basiilikast.
Romaani stiilis kirikud on sageli kaunistatud ka ornamendiga. See on abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid ning stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis imekombel mõjuvad vägagi meeldivalt. Kirikute seinad olid kaetud aga piiblistseenide maalidega.

Romaani stiili skulptuur.

Saksamaine kunst oli suhteliselt kitsa levikuga, kuid 11. sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti oli tegu reljeefiga, mis kaunistas kiriku fassaadi. Eriti rikkalikud, uhked ja jutustavad reljeefid olid levinuimad Prantsusmaal. Mõnel juhul võeti kujundamise eeskujuks Rooma triumfikaart. Täiesti tavaline oli reljeefide paigutamine palestikule (portaali küljed) ja selle kohale, tümpanonile (ümarkaareline viiluväli). Sagedasti võib märgata reljeefe ka siseruumides, eriti piilarite kapiteelidel. Romaani stiilis polnud reljeefid lähedalt vaatamiseks mõeldud ja just see aiatb seletada nende üldistavat vormi.
Skulptuuris eelistati ähvardavaid süžeesid ning imede kujutamist. Romaani populaarseimaks skultuuride teemaks oli viimse kohtupäeva stseen , mille keskel trooniv Kristus mõistab vooruslikud taevariiki ja patused põrgusse. Reljeefidel me ei näe realistlikke kujutisi, vaid tinglikke ja sümboolseid kujutisi. Kujurid ei pööranud enamasti tähelepanu inimese kehavormide täpsele edastusele, nendele piisas tegelase äratuntavaks tegemisest.

Gooti stiili kujunemine.

Gooti stiil sai oma nime alles uusajal ja see nimi tuli ammu hääbunud gootide hõimu järgi. Erinevalt romaani stiilist on gooti stiili tekkimise aeg ja koht täpselt teada. Nimelt 1144. aastal valmis Saint- Denis ’ kloostri kiriku ümberehitus. Selle kloostri abt tahtis muuta kiriku nii, et see oleks harmooniline nagu jumalik universum . Kahjuks on sellest säilinud vaid kooriümbruskäik ja kabelitepärg.

Gooti stiili tunnused.

Gooti stiili peamine tunnused on teravkaartele tuginevad võlvid, saledad piilarid ja hiiglaslikud aknad. Kõige olulisem muudatus on teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Kuigi traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, polnud võlv kõikjal ühepaksune. Võlvi skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart e. roiet. Nendevahelise võlvsiilud võis laduda aga hoopis õhukesemad. Sellega vähendati tunduvalt võlvide kaalu. Üldiselt meenutas gooti kirikute konstruktsioon mingi hiigellooma skeletti.
Pariisis ja selle ümbruses hakati ehitama uues stiilis kirikuid. Nimelt kirikud kasvasid kõrgustesse tänu kesklöövi võlvide kõrguse kasvule. Gooti kirikute laialt levinuimaks põhiplaaniks jäi aga samuti nagu romaani stiilis ladina rist. Pikihoone oli tavaliselt 3-või 5-löövilise basiilikalise ülesehitusega. Kesklöövi tähtsus kasvas, see oli palju laiem ja kõrgem, seega külglöövid olid kitsamad ja madalamad. Ka koori põrand muutus sama tasapinnaliseks pikki hoonega. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist – kabelit , mis kokku moodustasid kabelitepärja.
Vertikaalne sunnitlus ei valitsenud ainult siseruumide, vaid ka väisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad fiaalid (tornikesed) ja paljud raiddetailid. Kirikutel olid tavaliselt kaks suurt torni peafassaadil ja üks väike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka 3 suurt teravakaarelist portaali, millest keskmine oli kõige avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud e. vimbergid. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali, jättes sissekutsuva mulje. Keskmise portaali kohal asus roosaken , sellest kõrgemal nn. kuningate galerii.
15. ja 16. sajandi algust nimetatakse hilisgootika ajajärguks. Arhitektuuri konstruktsioon jääb samaks või lihtsustub, kuid rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Näiteks tulevad kasutusele võrk- ja tähtvõlvid. Kirikute fassaadid on tavaliselt ülekuhjatud ehisviilude, tornikeste ja kujudega.
Gooti kirikute lahutumatuks osaks kujunevad ka vitraažid. Nende ülesanne polnud kaunistus, vaid neilt oli võimalik lugeda kui religioosseid jutustusi.

Gooti stiilis skulptuur.

Gooti stiilis on skulptuuride eripära see, et nende näod on realistlikud ja neil on õnnis ilme. Skulptuur on palju vähem seinaga seotud. Gooti stiilis polnud anatoomia nii tähtis (püüeldi edastada nägu). Seetõttu pole figuuridel näha kontraposti jälgimist. Tekkis hoopis S- tähte meenutav nn. gooti poos. Kõik figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased. Kõikidest õhkub suursugust ja samas ka lahket väärikust, siirast usutunnet, selgust ja kindlust.

Kus asub B. Notke „Surmatants“?

B. Notke kuulus maal ’’ Surmatants ’’ asub Niguliste kiriku muuseumis , kus selle ilu saab igaüks nautida.

Mis on Bayeux vaip?

Bayeux vaip on üks suurepäraseid säilinud romaani stiili tekstiilikunsti näidetest. See on seinavaip, mis jutustab Inglismaa valluatmisest normannide poolt. Vaip on 0,5 meetrit lai, kuid 70 m pikk.

Käik Oleviste kirikus.

Teisipäeval käisin oma klassikaaslastega kambakesi ühte gootistiilis kirikut uurimas, nimelt valisime oma külastuskäiguks Oleviste kiriku. Oleviste kirik üks Eestimaa tuntuimaid kirikuid ja vaatamisväärsusi. Kirik on valminud 1330. aastal. Kiriku stiil on selgelt äratuntav nii seest kui väljast. Silma torkavad kohe kaugele paistvad kõrgustesse püüdlevad tornid. Kirikul pole puudu ka gootistiili tunnusmärk – teravkaarelised võlvid. Kirik on mitu korda ümber ehitatud. Kirikut vaadates ei jää märkamatuks ka gooti stiilile omapärased aknad. Astudes sisse massiivsest puituksest püüavad pilku kohe Oleviste laed. Nimelt tähtvõlvid. Ei jää märkamatuks ka piilarid. Kirikus on kohe märgata gooti stiili eripära, täpsemalt kesklöövi tähtsuse suurenemine, see on palju kõrgem ja laiem kui külglöövid. Altari juures on näha imeilusat maali Kristuse ristilöömisest. Kiriku valgustid on samuti üks imetlema panevaid kunstiteoseid , massiivsed kõrgelt laest allatulevad küünaldekogumikud. Uurides aknaid lähemalt võib märgata nendelt vaevu äratuntava, väga kulunud vitraaži. Oleviste on minu arvates üks parimaid näiteid gooti stiiili arhitektuurist. Ja sinna võiks minu arvates igaüks oma elus vähemalt korra minna.