GOOTI KUNST (0)

GOOTI KUNST
Referaat
Juhendaja:
Tartu 2013
SISUKORD
ARENG JA ISELOOMUSTUS 2
ARHIDEKTUUR 2
SKULPTUUR 4
MAALIKUNST 5
TARBEKUNST 7
MOOD 7
KOKKUVÕTE 7
PILTE GOOTI KUNSTIST 8
KASUTATUD KIRJANDUS 11
1
GOOTI STIIL
ARENG JA ISELOOMUSTUS
Gooti stiil tekkis Põhja-Prantsusmaal 12. sajandil. Teke on täpselt teada, nimelt pisut põhja pool Pariisi asus Saint - Denis ' klooster. Kloostrikiriku koor ehitati ümber ja õnnistati sisse 1144. aastal. Kloostri abt Suger tahtis luua hoone, mida täidaks uutmoodi, üleloomulik valgus ja kus ''aine muutub ainetuks''. Tahtis toetada usu ja tugevneva kuningavõimu lähenemist ja muuta ka oma kirik populaarsemaks.
Arengut võib eraldada kolme etappi:
varagootika – 12. sajandi teine pool
kõrggootika – 13. ja 14. sajand
hilisgootika 15. sajand ja 16. sajandi algus.
Stiil levis edasi Inglismaale, siis Itaaliasse, Hispaaniasse, Saksamaal pääses see mõjule alles 13. sajandi teisel poolel ning meieni jõudis see 13. sajandi lõpp / 14. sajandi algus. Stiili valitsemisaeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Gooti tekkega seostatakse kuningavõimu kujunemist, linnade arengut, rüütlikultuuri. Stiili nimetus on tinglik ja tekkis hiljem, kui stiil ise. Nimelt 16.-18. sajandil, siis sõnal '' gootika '' oli halvustav tähendus – sünonüümiks sõnadele ''metsik'', ''kultuuritu'', ''barbaarne''.
ARHIDEKTUUR
Gootika oli eelkõige sakraalne ehk kiriklik kunst, nagu ka romaani stiil. Viimasest kujunes välja ka gooti arhidektuuri süsteem. Üks kõige olulisemaks teguriks ja iseloomuks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt, tugikaared ja tugipiidad .
Teravkaar on gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Nende raskus on suunatud rohkem ülevalt, mitte külgedele nagu ümarkaarel. Teravkaared võimaldasid ehitada rohkem
2
kõrgemaid ja õhemaid müüre. Ehitiste müürid ei pidanud olema enam nii massiivsed ning
see lubas lisada palju aknaid.
Roidvõlvideks nimetati ristvõlve, mis ei olnud kõikjalt ühepaksune, kaks diagonaali, mis ristuvad travee kohal. Roidvõlvide eesmärk oli vähendada raskust, raskus kandus ainult nelja võlviku nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, need võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi tugipiitadele.
Kokkuvõttes on gooti katedraali konstruktsioon meeletult suur. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vöödkaared ja võlviroided. Seda võis ettekujutada praktiliselt ka ilma võlvisiilude ja seinteta. Näiteks Teises maailmasõjas said need osad mõndadel kirikutle kannatada, aga '' skelett '' jä püsti.
Kirikute väline pool oli väga detailne ja läbimõeldud. Kõik kaunistused oli vertikaalse suunitlustega. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nenede tippudelt üles pürgivad tornikesed ehk fiaalid ja paljud raiddetailid, milleks olid ristlillikud, krabid ja siirid.
Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja lisaks veel üks väike haritorn nelitise kõrval. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravkaarelist portaali. Need moodustasid perspektiivportaali, keskmise kohal asus suur ümmargune roosaken . See omab koos vitraažiga sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Veel kõrgemal roosaknast ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelistest niššidest, see on nn. kuningategalerii . Sageli jäid tornikiivrid lõpuni ehitamata.
Siseruum oli kindlasti väga avar, vaba ja õhuline. Põhiplaan – pikihoone ja transept moodustavad ladina risti. Transept eendub vähem, liitub terviklikumalt pikihoonega. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Külglöövid jätkuvad teisel pool transepti kooriosas, moodustades kooriümbriskäigu. Krüpte ei ehitatud enam, seega on põrand tasapinnaline. Koori lõpmik on harilikult tahuline ehk polügonaalne, kooril on mitu väikest väljaehitist, mis
moodustavad kabelitepärja. Keskmist ja suuremat kabelit nimetatakse Maarja kabeliks. Kõikide detalilide suundumus ülespoole, seega igati on rõhk vertikaalsusele. Akendel on
3
kasutatud enamasti vitraaži ehk klaasimaali.
Muidugi arhidektuur oli igas linnas veidi erinev. Näiteks hilisgootika on Saksamaal lihtsustatud – transept vähetähtis, kirikud on sageli kodakirikud, sest väiksemates kirikutes pole tugikaarte ja tugipiitade järele vajadust. Piirdutakse ühe torniga. Inglismaa areng oli üsna iseseisva suunaga. Fassaad eendub pikihoonest, samuti on transept väga eenduv. Inglise hilisgootika on väga rikkalik ja omanäoline. Itaalias gooti süsteemi täies ulatuses ei kasutatud - romaani süsteem, aga gooti detailid. Kirikutel leidus fassaaditorne harva ning vertikaalsust, nii nagu Prantsumaal, ei rõhutatud.
Mõningad gooti stiilis ehitised:

• Saint-Denis' klooster (Põhja-Prantsusmaal, 1144)
  
• Norte -dame (Pariis, Prantsusmaa, alustati 1163)
  
• Henry VII kabel (London, Inglismaa, 1503-1519)
  
• Salisbury katedraal (Inglismaa, alustati 1220)
  

Mind isiklikult sümpatiseerib kõige rohkem siiski Prantsusmaa arhidektuur. Kõik see nii öelda 'kõrgemale pürgimine', teeb iga ehitise võimsamaks, kindlasti tundub seevõrra detailsem ja jätab ka dramaatilisema mulje.
SKULPTUUR
Skulptuur on kõvasti seotud ja jääb alluvaks arhidektuurile. Reljeefkunsti asemel tulevad esiplaanile ümarplastika ja vabafiguurid. Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin ( meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas , kelle arvates meeleline maailm on madalam kui Jumalariik , kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem, vägagi palju kasutatakse kohalike taimede matkimist. Siiski jääb gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks.
4
Rõivad katavad ja varjavad keha, kuigi rõivavoldid on väga loomulikud – nende rütm ning vorm sõltub vähe nende all olevast kehast. Riietust kasutatakse ennekõike skulptuuri ja arhitektuuri sidumiseks. Kindlasti pöörati tähelepanu inimese kujutamisel näole ja kätele ning ka inimese tundeelu kajastamisele.
MAALIKUNST
Kuna vaba seinapinda on väga vähe ja seda asendavad hiiglaslikud aknad,
jääb romaani perioodil kasutatud seinamaal tahaplaanile ja selle asemel hakkatakse kasutatakse vitraažikunsti ehk klaasimaali. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langevad kokku kujutise piirjoonte ehk kontuuriga. Väikesed detailid kanti värvidega klaasile. Temaatika ikka piiblistseenid, pühakud, annetajad jms.
Värvid oli enamasti – sinine, punane, roheline, kollane, oranž. Hallikates toonides maalingud olid mõnikord kullaga täiendatud, imiteerides sageli skulptuuri või reljeefi. See võeti kasutusele prantsuse hilisgooti vitraažis.
Üldmulje on monumentaalne, dekoratiivne , peene. See on ilus ja detailne, mõjub effektselt.
Tänu kirkatele värvidele ja läbipaistvatele klaasidele omandasid erilise sära ja kirik täitus fantastilise ebamaise valgusega. Siiski polnud vitraažakende ülesanne kirikuid kaunistada vaid need on mõeldud religioossete jutustustenda ja neid oli võimalik ''lugeda''.
Kompositsiooni põhimõte - igale objektile on oma ruum, kujutis on teispoolne, jumalik pinnalisus, tinglikkus. Kunstnik kujutab ruumi mitte enda ees vaid enda ümber. On palju vaatepunkte, ümberpööratud perspektiiv , vaatajale tuleb anda selge ülevaade.
Keskne tegelane on keskel, teistest kindlasti suurem ja ei ole teiste tegelaste varjus ,
üldiselt otsevaates ja staatiline. Kõrvaltegelased on ääres ja tunduvalt väiksemad, mõnikord profiilis, liikuv ja võib ka kattuda teiste figuuridega.
Miniatuurmaalide areng - leidub piiblites, kroonikates , rüütliromaanides.
13. sajandi alguses oli prantsuse miniatuurmaali suur õitsenguperiood. Juhtivaks
5
keskuseks oli endiselt Pariis. Miniatuurmaali peamine ülesanne on illustreerida piibleid ja psaltreid. Moodi lähevad läbinisti illustreeritud piiblid ja piiblilugusid sümboolselt selgitavad piltide tsükslid. Need tööd on üsna suured, esineb isegi piibleid, mis sisaldavad kuni 5000 üksikut pilti. Miniatuur on tugevalt seotud klaasimaaliga – stseenid on asetatud neliksiirude või sõõride sisse nagu klaasimaaliski. Stiililiselt rafineeritum ja realistlikum, aga perspektiiv ja maastik puuduvad.
13. sajandi teisel poolel klaasimaali mõju vaibub, miniatuuri tekib arhitektooniline eletment. Igal pool esinevad roosid, neliksiirud, ehisviilud, tabernaaklid jne. Figuuride stiili mõjutab kaasaegne plastika. Toonid muutuvad selgemaks ja õrnemaks. Joonistused on rohkem rafineeritumad ja detailid realistlikumad. Initsiaalidest hargnevad dekoratiivsed lisandid: väädid, oksad ja lehed, mis ümbritsevad tervet lehekülge. Äärekaunistuste keskel on sageli humoristlikud satiirilist laadi väikesed figuurid ja grupid.
Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. Tahvelmaal võimaldas edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel, olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon.
Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne. Kõige levinumad stseenid olid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest. Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid ning ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid peamiselt ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud.
Itaalis levis kunstielu teisiti. Nimelt samal ajal viljeldi Itaalias seinamaali ehk freskotehnika. Giotto di Bondone (1266 või 1276-1337) oli selle stiili rajajaks ning muidugi ka selle suurmeister . Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllaldki looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena
koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab näiteks Simone Martini (u 1283 -1344).
6
TARBEKUNST
Gooti tarbekunst lähtub arhitektuurivormidest ja dekoorist. Kirikuriistadel, mööblil ja üldse igapäevastel tarbeesemetel võib näha tornikesi ja piilareid. Jäljendatakse gooti teravkaarelist aknakujutist ja muid detaile. Feodaalide ja rikaste majapidamise sisustus muutus võrreldes romaani ajastuga palju luksuslikumaks.
MOOD

Ka moes oli kindlasti rõhutatud vertikaalsust nagu gooti stiilile omane oli. Saledus ja pikkus muutusid hilisgootikas ideaaliks. Naise rõivastuse juures toonitatakse taljet ja dekolteed. Pikkust aitas tõsta ka kõrge torukübar, mille kõrgus võis printsessil olla kuni 1 meeter, tavalisel kodanikunaisel aga kuni 60 cm.
Meeste riieteks olid lühike vammus, kitsad sukkpüksid ja pika ninaga kingad. Kingade nina pikkus sõltus, nagu naiste torukübara kõrguski, kandja ühiskondlikust klassist - mida kõrgemast soost kingakandja, seda pikem oli jalatsi nina. Seega rõhutas mood valitsevate klasside üleolekut.
KOKKUVÕTE
Kokkuvõtteks võib öelda, et gootika saavutas keskaja kunstis oma ülima täiuslikkuse, kadus romaanipärane kohmakus. Arhitektuur mõjutas kõiki teisi kunstiliike, kuigi arhitektuuri juhtijaks oli eesotsas kiriku disain , vähenes kiriku mõju kunstis, hakati keskenduma inimtunnetele, elurõõmule. Mind väga lummab gooti kunsti arhidektuur, mis on muidugi ka selle stiili peamine tunnus. See piklikus, vertikaalsus ja detailid tõmbavad kohe tähelepanu. Vitraažkunst annab sellele kõigele veel ideaalsust juurde. Kindlasti loodan isegi tulevikus oma silmaga just Prantsumaa gooti arhidektuuri näha. Arvan, et gooti stiilis suured, mõjuvõimsad ja läbimõeldud ehitised on vägagi täiuslikud.
7
PILTE GOOTI KUNSTIST
Vitraažklaas Notre-Dame katedraalis, Pariisis.
http://architecture.about.com/od/earlychristianmedieval/ss/gothic_6.ht m
8
Amiens katedraal, Põhja-Prantsusmaa
http://www.metmuseum.org/toah/hd/mgot/hd_mgot.ht m
9
Reims katedraal, Prantsusmaa, 1211
http://www.metmuseum.org/toah/hd/mgot/hd_mgot.ht m
10
KASUTATUD KIRJANDUS
Interneti lehekülg:
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.ht m
Raamat:
Jaak Kangilaski ''Üldine kunstiajalugu ''
11