Gooti arhitektuur (0)

Sarnased õppematerjalid

5

wps

Gooti stiil. Referaat

Prantsusmaa kirik tahtis toetada monarhia tugevnemist. Saint-Denis` kloostri abt Suger otsustas muuta oma kiriku kaunimaks ja enam palverändureid ligi tõmbavamaks, et suurendada kuningavõimu autoriteeti. Tema eesmärgiks oli hoone, mille üksikosade numbrites väljendatavad vahekorrad oleksid niisama harmoonilised nagu jumalik universum ning mida täidaks "imepärane valgus", mis muudaks "aine ainetuks". 1144. aastal sai valmis Saint- Denis`kloostri kiriku ümberehitus. Seda loetakse gooti stiili sünniks. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus suunati rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarele. Travee kohal ristusid diagonaalselt kaks teravkaart, mida nimetati roieteks. Nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed

Kunstiajalugu

19

doc

Gooti stiil Inglismaal, Itaalias ja Eestis

KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis...........................................................................

Kunstiajalugu

2

docx

GOOTI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSTÜÜBID

30. GOOTI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSTÜÜBID Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144 valmis Saint-Denis’ kloostri ümberehitus. See oli olnud Prantsuse kuningavõimu sümbol ja kuningate matusepaik. Kloostri abt Suger’ (vaimulik ja kunstnik) eesmärgiks oli hoone mille üksikosade vahekorrad oleksid harmoonilised. Abt Suger’ ajast on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamisis tunnuseid - kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja

Kunstiajalugu

16

pptx

Gooti arhitektuur

v Skandinaaviasse. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari (1511-1574). v Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati v halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". v Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri v kiriku koor. Gooti arhitektuuri peamised tunnused Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst.

Kunstiajalugu

8

doc

Romaani arhitektuur

kujutatud 58 stseeni- jutustavad Inglismaa vallutamisest; keskne sündmus Hastingsi lahing 1066; 1500 inimfiguuri + hobused, lossid, laevad, linnud, loomad, fantaasiaolendid; töö ja jahistseenid; linane vaip villase tikandiga Kullasepakunst: · Oluline oli relikviaaride valmistamine; pühakirja köited jätkasid võistlemist materjalide väärtuse ja käsitööpeensusega  GOOTI STIIL TAUST: · Nimi gootide kunsti järgi · Saab alguse Prantsusmaal pariisi lähedal · Perioodid kuni 1200 varagooti -1400 kõrggooti -1600 hilisgooti · Tunnuseks on teravkaar · Saint Denis' kloostrikirik- palverändurite ligimeelitamiseks ja kuninga võimu levitamiseks KIRIK: · Seinad ja võlvid õhukesed, aknad suured. Ehituse rajamisel tehti esmalt tugielemendid- moodustasid skeleti

Kunstiajalugu

11

doc

Gooti stiili kirjeldus ja näited

Gooti stiil Teine suurem keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Inglismaal 12.saj, Itaalias 13.saj, Saksamaal 13. Saj II pool, Eestis ja Lätis 14. Saj. Jaguneb 3'ks perioodiks: varagootika(1140-1200), kõrggootika(u.1200-1350) ja hilisgootika(1350-1525). Nimetus tekkinud ammu hääbunud gooti võimu järgi. Arhitektuuri tunnused Põhiplaan basiilika, transept mitmelööviline, krüpte ei ehitatud, koori otsas kooriruumi ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabel­teistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar-

Kunstiajalugu

11

odt

Romaani ja Gooti stiili võrdlus

ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei

Kunstiajalugu

6

docx

KESKAEG

o Püha Markuse kirik Veneetsias. Viiskuppelkirik, ruudukujulise põhiplaaniga. Üks võimas kuppel, mille ümber 4 väiksemat kuplit. Väga rikkalikult kaunistatud fassaad ehitusornamendiga ja mosaiigiga.  Põhja- Euroopa o Rootsis ja Taanis põhilised näited. Rootsis Lundi toomkirik, maakivist, nelitise kohal torn puudub. Taanis Ribe toomkirik. Alustatud romaani stiilis, hiljem ümber ehitatud gooti stiili. o Norras olid puitkirikud. Oskused saadi laevaehitusest. Mütoloogilised detailid- lohepead.  Profaanarhidektuur o Põnevaima osa moodustavad linnused. Kuna olid kindluskirikud olid need väga paksude seintega. Linnuse oluliseim osa- müür ja tornid. Ehitati kõrgemale, järve või jõe kaldale, et loodust kaitsena kasutada( raskem juurdepääs). KUJUTAV KUNST

Kunsti ajalugu

Kommentaarid (0)