Neeruhaigused (2)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Sisehaigused

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Äge püelonefriit
Krooniline püelonefriit ehk krooniline neeruvaagnapõletik
Äge glomerulonefriit
Krooniline glomerulonefriit
Krooniline neerupuudulikkus
Neerukivitõbi
Kusepõiepõletik ehk tsüstiit
Mõiste
Bakteriaalne põletik neeruvaagnas ja tubulointerstitsiaalses koes
Loiult kulgev mikroobide poolt põhjustatud neerukoe ja neeruvaagna põletikuline haigus
Neerupäsmakeste immuunpõletik
Krooniline immuunpatoloogiline põletik
Progresseeruv seisund, mille puhul neerud kahjustuvad pöördumatult
Neerus kivid
Põletikulised muutused põie limaskestas
Patogenees
Esialgu kahjustub uriini filtreerivate päsmakeste ümber asub tuubulite süsteem, kus toimub uriini kontsentreerumine ja organismist välja viidavate kahjulike ainete eritumine.
Neerukivid tekivad siis, kui uriinisoolad ei lahustu, vaid kristalliseeruvad ja sadenevad neeruvaagnasse
Tekitajad /Põhjustajad
Enamasti mikroobide tõusmisest alumistest kuseteedest ülemistesse, harvem esineb hematogeenne levik. E. Coli
Tekkeks on vajalik uriini äravoolu takistus või häirumine
Beeta-hemolüütiline streptokokiline infektsioon
Infektsioon, diabeet , pärilik arenguhäire
Prerenaalsed – aminohapete metabolismi häire, puriinide liigne tarbimine. Renaalsed faktorid – soolade ebanormaalne resorptsioon , uriini leelistumine
Levik/ Nakatumine
Sagedamini naistel ja lastel
Noortel
Noortel
Mehed, eeskätt 20-50 eluaasta vahel
Riskitegurid
Püsikateeter, kuseteede anatoomilised muutused, konkremendid, prostata adenoom, lastel põierefluksid, roojapidamatus, hüdronefroos
Diabeet, kõrgvererõhktõbi, neeruhaigused (glomerulonefriit, kaasasündinud neeruhaigused, kuseteede kaasasündinud arenguanomaaliad, süsteemsed sidekoehaigused, kuseteede sulgus , korduvad kuseteede põletikud), perekondlik eelsoodumus, vanem iga
Pikaajaline liikumatus, kaltsiumi liigne eritumine uriini, kõrvalkilpnäärmete liigtalitlus, erituselundite põletikud, uriinierituse häirumine, liiga vähene joomine, vedelikukaotus, podagra
Sümptomid
Palavik, vappekülm, iiveldus , nõrkus, valud seljas nimmepiirkonnas. Düsuurilised vaevused – ebakorrapärane urineerimine , mõnikord valulik urineerimine.
Esiplaanil on põhihaiguse sümptomid, peavalu, roidumus, iiveldus, kehakaalu langus, periooditi madal temperatuur, tuim seljavalu, hüpertoonia
Tursed , hüpertensioon, uriinihulga muutus, proteinuuria , hematuuria , silindrid, neeruepiteelrakud
Hematuuria, proteinuuria, kaalulangus, tursed, polüuuria, peavalu, uimasus, noktuuria, muutused silmapõhjades
Väsimus, isu langus, unehäired, naha kuivus, sügelemine, öised lihaskrambid, tursed, sagenenud urineerimine, piimakohvivärvi nahk
Valu, iiveldus, oksendamine , sagenenud urineerimisvajadus, kõhukinnisus, palavik, veri uriinis
Düsuuria, pollakisuuria, valu põie piirkonnas
Vormid
Sekundaarne glomerulonefriit, primaarne glomerulonefriit. Nefrootiline, hüpertooniline, latentne , segavorm .
Täieliku kompensatsiooni, kompenseeritud retensiooni staadium, preterminaalne ja terminaalne neerupuudulikkus
Uuringud
Uriini leid – leukotsütuuria, proteinuuria, bakteriuuria

Uriini analüüs
Diagnoos
Uh, urograafia
Uriini analüüs, vere analüüs, radioisotoopuuring, Rö
Anamnees , uriini analüüs, immunoloogilised testid, Uh
Anamnees, vereanalüüs, uriini analüüs, UH
Anamnees, neerude bimanuaalne palpatsioon, vere ja uriini laboratoorsed uuringud, Rö, urograafia, UH, radioisotoopuuringud
Anamnees, uriini analüüs, tsüstouretograafia, retrograadne uretograafia, tsütoskoopia
Ravi
Voodirežiim, dieet , vedelikubilansi jälgimine, antibakteriaalne ravi, glükokortikosteroidid, NSAID
Dieet, antibiootikumid , diureetikumid, glükokortikosteroidid, tsütostaarilised ravimid , hüpotensiivsed preparaadid
Põhihaiguse ravi, režiim, dieet, vee-elektrolüütide korrigeerimine, dialüüsravi, neerude siirdamine
Kirurgiline
Põhjuslik ravi, soojus , rikkalik vee tarbimine, sage põie tühjendamine, antibakteriaalne ravi, vajadusel spasmolüütikumid, valuvaigistid
Komplikatsioonid
Neerukoe hävinemine, neerufunktsiooni lakkamine
Kopsuödeem, südamepuudulikkus, koljusisese rõhu tõus

Õendustegevus

Kaaluda patsienti iga päev, jälgida tursete teket, hoida patsiendi nahk puhtana, julgusta liikuma
Palju juua, looteasend, mugav asend
Voodirežiim, soojaprotseduurid

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

128 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

silikaattellis Õppematerjali autor

tabel - mõiste, patogenees, ravi, uuringud, sümptomid, riskifaktorid, tekitajad

äge püelonefriit krooniline püelonefriit äge glomerulonefriit krooniline glomerulonefriit äge neerupuudulikkus neerukivitõbi tsüstiit

Sarnased õppematerjalid

docx

Tsüstiit-püelonefriit-GN

Sümptomaatika, uriini analüüs – leukotsüüdid, epiteelrakud, üksikud erütrotsüüdid; tsütoskoopia 7. Soovitused tsüstiidihaigele/ravi lamamisreziim Juua palju vett – 3-4 l päevas. Jõhvikamahl. Palju puu ja juurvilju. Vältida vürtse. Urineerimine peale vahekorda, pesemine. Vältida külmetamist Urineerida lõpuni. Iga 2h Hügieen! Tualetis, õige alupesu AB, valuvaigistid, spasmolüütikumid Tööleht neeruhaigused 1. Missuguseid neeruosasid haarab püelonefriit? Püelonefriit – põletik neeruvaagna limaskestal, mis on tekkinud bakteriaalsest infektsioonist. Hiljem päsmakesse. 2. Missugused on ägeda püelonefriidi tekitajad? Soolemikroobid: E. coli, enterokokid, pseudomonas, stafülo ja streptokokid 3. Kirjelda ägeda püelonefriidi riskifaktoreid Sagedased külmetused Naised – anatoomia Jääkuriin – rasedus, eesnääre Immuunsuse langus 4

Meditsiin

doc

Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele

Kahjustuvad: süda, neerud, aju, silmapõhja veresooned. Põhjused pole selged, põevad vähemalt 90% hüpertoonikutest. Riskifaktorid:  Soolase toidu tarbimine  Vanus  Suitsetamine, alkohol  Vähene liikumine  Stress  Geneetilised faktorid  Ülekaalulisus  Rass: mustanahalised  Rasestusvastased tabletid SÜMPTOMAATILINE ehk SEKUNDAARNE HÜPERTENSIOON (10%) – tekib seoses muude haigustega.  Neeruhaigused  Neeruarteri ahenemine  Endokriinsed haigused Cushingi sündroom Conni sündroom Feokromotsütoom  Muud põhjused  Organite kahjustused hüpertensiooni korral. Millised muutused tekivad silmapõhjas? Klassifikatsioon organmuutuste alusel I staadium – vererõhk periooditi kõrge, aga puuduvad elundite orgaanilised kahjustused II staadium – vererõhu tõus + muutus vähemalt ühes elundis:

Sise- ja närvihaigused

pdf

KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele

Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumi

Meditsiin

docx

LASTEHAIGUSED

VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke,

Meditsiin

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi