Mälu ning mälu liigid (2)

Mälu
Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002)
"Psühholoogia gümnaasiumile"
Lapsepõlve amneesia
· Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt
sündmusi, mis on toimunud enne nende
kolmandat või neljandat eluaastat
­ Meenutamise ajendid on erinevad kui
täiskasvanul
­ Kontekst on erinev
­ Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole
enne seda vanust täielikult välja arenenud
Endel Tulving
· Mälu on üks kolmest
alustalast, millel
tugineb arukas elu; taju
ja mõtlemine on kaks
ülejäänut
· Kõik, mida inimene ja
teised kõrgemad
loomad teevad, sõltub
sellest, millist
informatsiooni nad
ümbrusest ammutavad
ja kasutavad oma
suhete korraldamiseks
ümbritseva maailmaga,
milles nad elavad
Mälu
· Elusa organismi võime omandada ja
säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja
harjumusi
· On olemas mitu mälusüsteemi, mis on
seotud erinevate aju osadega
Mälu struktuur
Mälu liigid
· Lühimälu (short-term memory)
­ Sensoorne mälu: ikooniline ja kajamälu
· Vahemälu (intermediate memory)?
· Püsimälu (long-term memory)
· Töömälu (working memory)
Vaata järgnevat joonist 5
sekundit ja proovi seejärel see
üles joonistada
· Känkimine ­ informatsioon
organiseeritakse ümber lihtsamateks
tuttavateks ühikuteks (pakitakse kokku)
­ Näiteks isikukoodi meelde jätmine on lihtsam
kui võtta arvesse, et see koosneb mõtestatud
ühikutest
· Protseduur on tegelikult päris lihtne. Esiteks paigutage nad
erinevatesse gruppidesse. Muidugi piisab võib-olla ka ainult
ühest, sõltuvalt sellest, kui palju neid üldse on ja millised
nad on. Järgmiseks sammuks on leida sobiv koht ­ juhul kui
teil kohapeal võimalused puuduvad. Tähtis on korraga mitte
liiga palju ette võtta. Parem on võtta neid korraga pigem
vähe kui liiga palju ­ see võib tunduda algul küll ebaoluline,
kuid vastasel korral võivad kergesti tekkida
komplikatsioonid. Viga võib osutuda üsnagi kulukaks. Algul
näib kogu protseduur väga keerukas. Kuid natuke hiljem
osutub see siiski üheks igapäevategevuseks. On raske ette
kujutada olukorda, et lähimas tulevikus ei oleks seda üldse
enam vaja teha ­ kuid kunagi ei tea ette. Kui protseduur on
lõppenud, tuleb nad jälle erinevatesse gruppidesse
paigutada ning seejärel panna sobivatesse kohtadesse.
Varsti võetakse nad jälle kasutusse ning kogu protseduur
algab otsast peale. See on lihtsalt üks igapäevaelu
koostisosa.
Meeldejätmine ja kontekst
· Proovige meenutada tegevuste järgnevusi
eelnevas jutus
· Millist igapäevategevust seal kirjeldati?
Põhiprotsessid mälus
Salvestamine
· Mällu salvestamine ehk kodeerimine
· Meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui
põhjalikult ja sügavalt on materjali
analüüsitud
· Joonistage peast, kuidas näeb välja Eesti
10-sendine münt kummaltki poolt
Salvestamine
· Lühimällu salvestamisel aitab hästi
mehhaaniline ehk mõtestamata kordamine
· Pikaajalisse mällu salvestamiseks on
efektiivsem mõtestatud kordamine ning jaotatud
õppimine ja kordamine
­ Materjal jääb paremini meelde, kui õppida seda
osade kaupa
­ Erisugune kontekst erinevatel õppimiskordadel aitab
materjali konsolideerumisele (kinnistumisele) kaasa
Konsolideerumine
· Info kandumine lühimälust pikaajalisse mällu
· Tekivad mälujäljed
· Minimaalne konsolideerumine võtab aega 5-10 min
· Mälu konsolideerumisele aitab kaasa unefaaside
korrapärane vaheldumine
· Meeldejätmise lihtsustab materjali känkimine ja
organiseeritus
Meeldejätmist hõlbustavad
· Objektiivne organiseeritus ­ õpitav materjal
on väliselt selgelt süstematiseeritud
· Subjektiivne organiseeritus ­ inimene ise
leiab mooduse, kuidas õpitavat omavahel
seostada ja süstematiseerida
­ Sageli näiteks mnemooniliste ehk mälu
abistavate tehnikate kasutamine (kujutluspilt,
ruumi erinevatesse osadesse paigutamine,
riimuvad sõnad jne) ­ vajab treeningut
· Välised abivahendid (ostunimekiri,
meeldetuletused)
Meenutamine
· Meenutamine ehk reprodutseerimine
· Meenutamise efektiivsus sõltub viisist, kuidas
seda parasjagu kontrollitakse
­ Meenutamis- ehk reprodutseerimistest
· Järjestikuline või vaba meenutamine
­ Äratundmistest
­ Ajendatud meenutamine
· Antakse ette kategooriad, nt meenutage kõik esinenud
loomanimed)
· Sõnu õpitakse paaridena, kus teine sõna on meenutamise
ajend
Kodeerimise spetsiifilisuse
printsiip
· Seob omavahel salvestamise · Millises kontekstis jätsime
ja meeldetuletamise edukuse meelde?
· Meenutada saab ainult seda,
mis on kord mällu salvestatud
· See, kuidas meenutamine
toimub, sõltub sellest, kuidas
vastav info on meelde jäetud
· Tähtis on kontekst, mis peaks
materjali salvestamisel ja
meenutamisel olema sama
Unustamine
· Kohe pärast õppimist
unustatakse esimese
paari tunni jooksul
kõige rohkem õpitust
(~50%)
· Edasine unustamine
kulgeb aeglasemalt
­ Pole erilist vahet kuus
tundi või kuus päeva Ebbinghausi unustamise kõver
(sõnade arv/päev)
hiljem mõõdetud
tulemustes
Unustamise põhjused
· Infot ei korrata kohe piisavalt palju
· Interferents ehk vastastikune häirumine
­ Nt õpite järjest kaht erinevat ainet, hilisem võib
varasema mälus püsimist segada või pole enam
kindel, mida millises aines õppisite
· Valed taastamistunnused
· Konteksti mõju ­ eelnev kogemus ja keskkond
­ Suunavad küsimused tekitavad valemälestusi
· Motiveeritud unustamine ­ eelkõige sündmuste
puhul (ebameeldivused)
Valemälestused (false
memories)
· Eredad mälestused sündmustest, mida
tegelikkuses pole toimunud
· Tihti traumaatilise sisuga
· Erinevused aju aktiivsuses: tõeliste mälestuste
meenutamise puhul on rohkem aktiivsed aju
sensoorsed piirkonnad. Nt varem nähtud kujundi
äratundmisel aktiveerus ventraalne
temporaalkoor (Schacter, 2003).
· Elizabeth Loftus
Kuidas õppida, et materjal
jääks võimalikult hästi
meelde?
Mäluhäired
Meenutamise häired
· Amnestiline sündroom
­ Teadvus normaalne
­ Lühi- ja püsimälu häired
­ Lisaks meenutamisele halvenenud ka
materjali omandamine
­ Materjali vahetu taastamine võib olla säilinud
­ Limbiliste struktuuride, hipokampuse ja
keskaju kahjustused
Anterograadne amneesia
· Osaline või täielik registreerimise võime
kadu
· Uue materjali õppimise võime kadunud
· Põhjuseks näiteks peatraumad,
psühhoaktiivsed ained, elekterkrampravi
­ H.M.-i juhtum
Retrograadne amneesia
· Halvenenud enne traumaatilist sündmust
aset leidnud faktide ja sündmuste
meenutamine
Orgaaniline amneesia
· Põhjuseks peaaju traumad, ajuinsult,
intrakraniaalsed kasvajad, rasked
infektsioonid, alkoholi ja neurotoksiinide
mõju, äge hüpoksia, varajane dementsus
­ Uue materjali omandamine häiritud
­ Ei unusta peaaegu kunagi oma nime
­ Kauge mineviku mälestused võivad olla
meeles
­ Üldiselt seisund aja jooksul ei parane
Dementsus
· Märkimisväärselt halvenenud nii
meenutamine, uue omandamine,
säilitamine kui reproduktsioon
· Hilisemas staadiumis võib kaduda ka juba
omandatud materjal
· Mitmete kognitiivsete funktsioonide sügav
halvenemine