Mälu (3)

Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja
taasesitada informatsiooni.
Mälu ilmneb kõigil evolutsiooni etappidel, kuid
saavutab suurima keerukuse inimese puhul.
Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada.
Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti.
Keskharidusega inimene kasutab ainult 4%
närvirakkude hiigelhulgast.
Meeldejätmine ­ võib toimuda tahtmatult või
tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine
(kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus.
Kordamine ­ pidev harjutamine tagab oskuse
omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine
Meelespidamine (e info säilitamine) ­ on aktiivne protsess,
mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi:
info muutub lühemaks ja lihtsamaks;
kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"
tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub)
ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad
info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul
loogikavastane info ununeb
juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid
mõni teema muutub valdavaks
Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine.
Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul,
kuid mõnikord väga ruttu.
Unustamise omadused:
unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast
meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik
äsja omandatud materjal kohe korrata)
kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole
tuupimisest suurt kasu)
Meeldetuletamine ( reprodutseerimine) ­ tähendab talletatud
materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise,
meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada
meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on
äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on
meenumine.
Äratundmine ­ tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega
oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära.
Meenumine ­ materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine
ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud
vihjed.
Meenutamine ­ eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku
pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist
pärssida. Nt esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on
õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks,
kui tema tähelepanu suunatakse hetkeks muudele asjadele.
Sensoorne mälu ­ meeleelunditest tulev info salvestatakse
siia automaatselt, kus see vähem kui sekundi jooksul
sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks.
Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info
vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse
mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna.
Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid,
kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei
oska.
Primaarne (e lühiajaline) mälu ­ kus toimub sõnaliselt
kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises
järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et
organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus
vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali primaarsesse
mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe
sekundaarsesse mällu.
Sekundaarne (e pikaajaline) mälu ­ kus materjal
säilib kaua (aastakümneid). Selle mälu maht on suur, ent
info kättesaamine on aeglasem kui primaarse mälu puhul
(suure hulga materjali seast otsmine võtab kaua aega).
Kuhu liigitada need püsivad mälujäljed, mille saab kätte
väga kiiresti (oma nimi, lugemisoskus jne). Oletatakse,
et nendel juhtudel on tegemist kas sekundaarses mälus
eriti tugevasti kinnistunud mälujälgedega või hoopis
eraldi mäluliigiga ­ tertsiaarse mäluga.
Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse 3 mäluliiki.
Episoodilise mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste
mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu
kroonikaga
Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas
midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga
on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli
käsitlemine. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei
mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine
kulgeb automaatselt.
Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega
ümbritseva maailma kohta, kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida
üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama
praktiliselt tegutsedes.
Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel
tekkinud mäluhäire. Eristatakse:
Anterograadne amneesia ­ (e edasihaarav amneesia)
mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei
suudeta õppida juurde midagi uut.
Retrograadne amneesia ­ (e tagasihaarav amneesia) ei
suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust.
Liig- ja vaegmälu.
Liigmälu ­ (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud
info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on
inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See
raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist.
Vaegmälu ­ (e hüpomneesia) puhul võib olla
raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem
omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos.
Joobe-mälulünk ­ mõni seik joobeseisnudis
toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi
inimene oli ümbrusega kontaktis.
Hüsteeriline amneesia ­ harva esinev mäluhäire,
mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on
ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on
psüühilise häirega. On nimetatud ka
kaitseamneesiaks ­ st mälust kustub kogu
negatiivne ja isikut kahjustada võiv info.
Afektiivne mälulünk ­ tugevas afektiseisundis
aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka
teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad
mälulüngad.
Nägemismälu
Kuulmismälu
Liigutuslik mälu
Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel
juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui
ka oma käega katsutu.
Elu jooksul inimese meelespidamisevõime astmeliselt kasvab, kõrgtaset
saavutades 20-25 a vanusena ja säilides kuni 40-45 a vanuseni, seejärel
see väheneb. Eriti halveneb uue mehhaanilise materjali
meelespidamine. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist
korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib
sõltuda ka päevaajast: hommikuti mõttekam meelde jätta materjali,
mida peab hakkama kohe jälle meelde tuletama. Pärastlõunane
õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks.
Oluliseks mälu kujunemise koostisosaks on motivatsioon ehk eesmärk.
Noorte ja keskealiste mälu halvenemise põhjuseks peetakse
depresnsiooi, mis takistab tähelepanu ja vastuvõtuvõimet, mis on info
säilitamise eeltingimuseks. Meie päevil mõjutab mälu negatiivselt ka
elektromagneetiline väli, metallid, gaasid jm
Mälu aitab säilitada:
+ haridustase
+ füüsiline aktiivsus - loob võimaluse õigeks närvirakkude
tegevuseks. Fuüsiline aktiivsus aitab mälu parandada palju
paremini kui medikamendid
+ hea kopsu funktsioneerimine
+ iseteadvus (võime kontrollida olukorda, olla õiges kohas ja ajas).
Teatakse, et mälu parandamiseks tuleb kohupiima süüa. Kohupiim
sisaldab trüptofaani - amiinohapet, millest organismis tekib PP-
vitamiin, mis on hea mälu kindlustamiseks oluline vahend
Soovitused
+ piisavalt magada - ainult puhanud närvirakud saavad normaalselt
funktsioneerida
+ veenduda, kas pidevalt kasutatavad ravimid ei põhjusta mälu
häireid.
+ piirata alkoholi kasutamis;
+ ravida kroonilist stressi
+ ravida kõrgenenud vererõhku
http://www.terviseleht.ee/200128/28_malu.php
http://www.terviseleht.ee/200102/2_malu.php
http://et.wikipedia.org/wiki/M
%C3%A4lu#cite_note-0
TÄNAN