Närvisüsteem - mälu ja kõne (1)

Bioloogia – 11.05.2012
Närvisüsteem
Inimese närvisüsteemiga seotud levinumad puuded ja haigused ning närvisüsteemi kahjustavad tegurid
Neuroloogia on meditsiini eriala, mis tegeleb kesknärvisüsteemi orgaaniliste, pärilike ja degeneratiivsete haiguste ning perifeerse närvisüsteemi kahjustuste ja haiguste diagnostika ja raviga.
Mäluhäired ehk amneesiad
Mäluhäireid on mitut liiki:

• Anterorgaadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida
  
• Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille koral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus)
  
• Hüsteeriline amneesia – väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne.). Sel juhul on alati tegemist pshüüikahäirega.
  

Mäluhäirete tekkepõhjused

• Aju vereringe häired – arterite lupjumine st. mälu väheneb ajapikku
  
• Ajukahjustus – äkiline mälu vähenemine (trauma, insult jt.)
  
• Pidev aju hapnikuvaegus
  
• Krooniline ajutoksiliste ainete tarbimine (alkohol, narkootikumid )
  
• Entsefaliit – puukides
  

Kõnehäired

• Motoorne afaasia ehk kõnevõimetus: kõnekeskuse kahjustuse korral kaotab inimene kõnevõime, kuigi kõik teised kõnesosalevad piirkonnad on terved
  
• Sensoorne kõnehäire st inimene räägib ise soravalt aga teiste kõnest aru ei saa
  
• Amnestiline afaasia inimene ei leia õigeid sõnu, ei oska mälus olevaid sõnu kasutada, küll aga vastab õieti kui talle õige sõna ette öelda
  

Kõnehäirete tekkepõhjused

• Ajuinsult
  
• Ajaverevalanus
  
• Trauma
  
• Kilpnäärme või kõri operatsiooni järgselt
  
• Nohy
  
• Adenoidid
  
• Ninavaheseina defektid
  
• Hambumuse häired
  
• Neelupõletik
  
• Kõripõletik
  
• Suitsetamine
  

Dementsus

• Dementsus ehk vaimsete võimete süvenev vähenemine sündroom, mis enamasti aeglaselt süveneb, kahjustades inimese intellektuaalseid võimeid ja on tingitud aju prgaanilistest kahjustusest.
  
• 50%-l peetakse tekkepõhjuseks Alzhaimeri tõbe. Algab mäluhäiretega, hiljem võib kaduda ka omandatud informatsioon. Tekivad kõne-, pshüühika- ja kõnehäired, depressioon, passiivsus, soov kogu aeg kuhugi minna, ärevus- ja unhäired
  

Epilepsia

• Epilepsia. Epilepsiahoog on krampidega või muude närvisüsteemi talitlushäiretega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad ülemäärased laengud
  
• Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad:
  
  • Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjutused
    
  • Mürgitused
    
  • Ainevahetushäired
    
  • Peaaju vereringehäired
    
  • Ajuhaigused või kasvajad
    
  • Peaajutraumad
    
  • Kesknärvisüsteemi infektsioonid
    

Sclerosis multiplex

• Tavalisem haigestunute vanus jääb 20. – 40. Eluaasta vahele, kuid noorimad haigestunud on 13-14-aastased. Naised haigetuvad kaks korda sagedamini kui mehed. Oma osa etendab perekondlik eelsoodumus .
  
• Haiguse käigus tekib autoimmuune põletik, mille õttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht –nö isoleerimiskiht. Vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea- ja seljaajus
  
• Sümptomid sõltuvad kahjustatud piirkonnast
  
• Kõige sagedasemad algsümpomid on
  
  • Nägemishäired- nägemisteravuse langus,
    
  • Topeltnägemine
    
  • Jäsemite nõrkus
    
  • Tasakaaluhäired
    
  • Käte värisemine
    
  • Tugev pearinglus
    
  • Põie ja soole talitushäired
    
• Hiljem avaduvateks sümpomiteks on
  
  • Nõrkus
    
  • Peapööritus ja iiveldus
    
  • Spastilisus ehk lihasjäikus
    
  • Valu
    
  • Impotentsus
    
  • Kuulmiskaotus
    
  • Tundehäired
    
  • Kõnehäired
    
  • Dementsus
    

Skisofreenia

• Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebamäärased lõhna-, tunde- jm aistingud
  
• Haigustutakse tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste haigestumus on tavaliselt sagedasem kui naisel
  
• Hallutsinatsioon – häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsiooni skisofreenia korral
  
• Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul – mõtted jälitamisest, tagakiusamisest jne. Võib esinede suurusluul – „Ma olen Jumala käsilane maa peal!“ või „Ma olen maailma rikkaim inimene!“. Luulud võivad tekkida halva meeleolu ajendil, võivad alguse saada hallutsinatsioonide seletamisest iseendale või kogetud aistingu baasil.
  

Ärevushäire

• Ärevushäire all mõistetakse sisemist pinget ja rahutus-, kartus - või hirmutunnet. Ärevus erineb hirmust seepärast, et hirmu objektiks on tavaliselt mingi tegelik väline oht, aga üldistunud ärevuse puhul see puudub või vähemalt patisent ise ei tunne mingi välise ohu ees hirmu
  
• Tavaline on liigne muretsemine ja hirm enda ning oma lähedaste praegusete ja võimalike tulevikus saabuvate ohtude suhtes. Palju esineb kehalisi kaebusi: valud ringkeres, südamepekslemine, kõhuvaevused, pingepeavalu, lihaspinged , hingamisraskused, higistamine
  

Parkinsoni tõbi

• On teatud aju piirkonna taandarengu tagajärjel kujunev närvisüsteemi haigus
  
• Haigust iseloomustab tahtmatu peeneamplituudiline lihasvärin ja lihasjäikus, mis segavad inimese igapäevatoimetulekut