Sumerid (2)

Sarnased õppematerjalid

28

pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

ka vahetuse koordineerijana. Ei ole selge, kas sellised laialdased suhted tähistasid ka Uruki hegemooniat, arvamusi on nii poolt kui vastu. 3. aastatuhandet kuni 24. sajandini peetakse klassikaliseks linnriikide ajastuks. Uruk läbib teatud languse ning on vaid üks paljudest linnriikidest. Seda aega nim varadünastiliseks perioodiks. Kujuneb välja klassikaline kiilkiri sumeri keeles. Protokiilkirja järgi öeldakse, et alates selle tekkimisest 34-33 saj eKr on Lõuna-Mesopotaamias elanud sumerid (sest klassikaline kiilkiri on üheselt välja kasvanud protokiilkirjast). Sumerid on Lõuna-Mesopotaamias üsna isoleeritud rahvas. Põhja-Mesopotaamias on semiidid, kes võtsid kiilkirja üle 3. aastatuhande keskel eKr, põhjapool oli ka Eelam, mis võttis kiilkirja üle (kuid nende keel ei ole suguluses sumeri ega semiidikeeltega). Sumeri linnade toponüümid ja ka mitmed sõnad on pärit mingisugusest teisest keelest (ei semiidi ega eelami), selle järgi võib eeldada, et sumerid ei ole 7

Kultuur

28

pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise

Ajalugu

14

doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Vanimad koolid ja raamatukogud · Vanim eepos "Gilgames" f. Sumeri riikide häving: · Semiidi hõimud ­ Mesopotaamia põhjaosas elanud juutide ja araablaste esivanemad. · Nende tugevaim kuningas Sargon I vallutas 2400 eKr sumerid ja rajas suure Akadi riigi. · Sumerid sulasid nendega ühte ja kadusid ajaloost. · Semiidid võtsid üle sumeri kultuuri ja arendasid seda edasi. 3. Semiidi rahvaste riigid a. Akadi riik (2340-2160 eKr): · Peale sumerite vallutamist jõudis Sargon I Vahemere rannikuni. · Sargon oli esimene Mesopotaamia ühendaja ja impeeriumi rajaja ­ vallutustega loodud suurriik. b

Ajalugu

116

doc

Vanaaeg

Kahte laadi on : kaasaegsed tekstid, mida saame usaldada ja templiarhiive saame ka usaldada, hilisemad Uri 3 dünastia tekstid on hägune mälestus hilisemast perioodist. Sumerid- on rahvad, keel , mida enam tänapäeval ei eksisteeri.Keele sugulust pole tuvastatud. Hilisemalt Erinev semiidi keeltest kui ka hiljem põhjapool räägitavast indo-euroopa keelest . Järelliidetel põhinev keel. Sarnane soome-ugri keeltega. Aega ei tea kuna nad siin elasid.Ühelt poolt sumerid ja nende mütoloogia ei räägi sisserändamisest , koguaeg ühe koha peal olnud. 6 at suurem elanikkond.Suuremat kultuurikatkestust pole. Sumerid on siin algusest peale olnud. Teistpidi sumeri keeles on sõnu mis ei ole tuletavad ajaloolisel ajal kõneldud keelest, nt mõned koha nimed. Võis ollal mingi varasem keel,siis peaksid olema nad nagu sisserännanud. 4 at kui Uruk esile tõusis olid nad juba olemas siin, urukist leitud protokiilkiri.Elasid Mesopotaamia kõige lõunapoolsemas osas

Ajalugu

4

docx

Ajalooallikad ja eesmärgid

Ajalooallikad ja eesmärgid. Arheoloogia- uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, kui kirja ei kasutatud. Etnooloogia- uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri. Möödunud ajad on jätnud endast jälgi, mis võimaldavad mineviku sündmustest ettekujutust saada. Neid jälgi nimetatakse ajalooallikateks. Allikad jagunevad materiaalseteks ehk esemeilsteks ja kirjaikeks. 2. Esiajalugu ja tsiviisatsiooni sünd. 2.1 looduslikud olud. Aafrikas, kus inimese areng alguse sai, oli kliima niiskem, mistõttu vihmametsad katsid suuri piirkondi. Enam kui 1,5 milj aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema. U 75 000 aastat tagasi agas jääaeg. Jäätumine alandas maailmamere taset, millega kaasnes kliima kuivenemine. Kliima kõikumine muutis taime-ja loomaliikide levikut. See tõi omakorda kaasa inimeste ränded ja kohanemise. 2.2 Inimese kujunemine Lõplik lahknemine simpanside ja inimeste eellaste arenguliinide vahel toimus enam kui 5milj aastat tagasi Aaf

Ajalugu

14

docx

Esiajalugu ja idamaad

teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) ­ linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel ­ tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri ­ kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra

Ajalugu

28

docx

Võrdlev usundilugu konspekt

inimesed. Surematus eraldas jumalaid inimestest. Usuti, et jumalaid saab mõjutada ohvriandide, ülistuse jm kaudu. Inimene oli mõeldud jumala teenimiseks Enuma elis... ­ Kui ülal... Jumalad tasuks kaitsesid inimesi haiguste eest. Egiptuses jumalad olid heatahtlikud. Haigusi saatsid deemonid. 3 at. lõpul algasid sumeritel omavahelised võitlused, et linnriigid esile tõuseks. Lugalzaggis ­ kuningas, kes Uma linnas valitses, alistas linnriigi, kogu sumerid tema alluvuses Kel jõud, sel võim, kel võim, sellel religioon. Õhujumal Enlil ­ valitseb üleujutuste üle, Sumeri allikad kõnelevad tuhandest erinevast jumalast, eristatakse 50 peajumalat ja 7 suurt jumalat. Hilisemal ajal Istar ­ templiprostitutsioon. ISTARI preestrinnasid oli võimalik osta, astuda seksuaalvahekorda, et tuleks viljakus, et põllud vilja kannaks, et kariloomi sünniks rohkem. Maa ja vesi on tähtsad ­ niisutuspõllundus, vesi võis olla ka hävitav jõud.

Võrdlev usuteadus

13

doc

Vanaaja kursuse kokkuvõte.

Leiutati hulgaliselt tööriistu ­ ader, ratas, metall (kivi, luu&sarve asemel), kiri 3100 eKr Mesopotaamias. Kujunes ühiskondlik tööjaotus. PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta- Mükeene, Hiina SEKUNDAARSED TSIVILISATSIOONID: Kreeka, Rooma  KIRJA TEKKIMINE Sellega lõppes esiaeg ja algas ajalooline aeg. Ilma kirjata on riigi teke ja valitsemine võimatu. Vanim kirjasüsteem on piltkiri ­ mõistekiri. Sumerid lõid kiilkirja. Algselt kasutati kirja majandusteemade üles märkimiseks. Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased. MESOPOTAAMIA RIIKLUS & ÜHISKOND Sumeri linnriigid Poliitiliselt killustatud, eraldi linnad.Tuntumad linnad: UR, URUK, LAGAS, KIS. Linnad olid pidevalt sõjas. Linnad müüridega kaitstud, keskmes asus tsikuraat. Algul valitsesid preestrid, hiljem kuningad. Meestekeskne ühiskond.

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (2)