nähtuse A väärtuse muutumisel muutuvad ka mingi muu nähtuse B väärtused, ent seejuures ei pruugi A olla B põhjuseks). Ainult eksperimendimeetod võimaldab kontrollida, kas pole nähtuste A ja B vahel tegemist põhjusliku ehk funktsionaalse seosega (funktsionaalne ehk põhjuslik seos tähendab, et nähtus A põhjustab nähtust B seaduspärasuse x = f y... vormis) Eksperimendimeetodiga seotud mõisted Terminite seletused Operatsionali-  eksperimendi aluseks oleva hüpoteesi (sõnalise oletuse) ümberkujundamine seerimine ehk "tõlkimine" eksperimentaalsete protseduuride "keelde" selle oletuse kehtivuse tegelikuks süstemaatiliseks kontrollimiseks Eksperimentaalne  mõjutus, mis võetakse kasutusele eksperimendi käigus hüpoteesi kehtivuse manipulatsioon kontrollimiseks
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad:  protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab)  seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu.  omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
olla - Sõnad  koosnevad morfeemidest - Fraas  kõige väiksem keeleline üksus, millel on tähendus - Lause  mitmest fraasist kokku pandud, edastab pikemat mõtet Süntaks koosneb fraasidest ja lausetest. Leksikaalne (sõnad, mida kasutame ja kui tihti) Semantiline  mida lausega öelda tahetakse Süntaktiline  kuidas moodustuvad fraasidest laused Sõnade tähendus: - Mõiste  mis konkreetne sõna meenutab; teatud üksuste klass (nt. kass) - Kategooriad  mõisted jaotuvad nendesse (nt. kasslased) - Klassifitseerimine  uute mõistete seostamine - Kognitiivne ökonoomia  oleksime kiiremini suutelised tegema valikuid Mõistete esitamise kolm taset: SUPERORDINAALNE (nt. kiiktool) BAASTASE  omandatakse kõige varem (nt. tool) SUBORDINAALNE  (nt. mööbel) Välimine pilt võib olla üks, tähendus teine. Defineerivate tunnuste teooria Algelemendid  tunnused Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat  Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? ï‚· Psüühilised protsessid ï‚· Psüühilised seisundid ï‚· Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga ï‚· Psühhofüüsika ï‚· Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga ï‚· Isiksuse psühholoogia ï‚· Sotsiaalpsühholoogia ï‚· Arengupsühholoogia ï‚· Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga ï‚· Kliiniline psühholoogia ï‚· ÕiguspsÃ
- piiratud - ressursside jaotamine (mitme tegevuse sooritamine üheaegselt võib mõjutada sooritusedukust) Mõtlemine ja keel Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. M on rajatud meelelisele tunnetusele  asitingud, tajud, kujutlustele. Mõtlemine toimub teadmiste teatud märgilise korrastatuse kaudu Mõtlemise operatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll)
Kõik kommentaarid