80 mõiste (3)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Psühholoogia - Sissejuhatus psühholoogiasse ii

5 VÄGA HEA

Lõik failist

ÄJ-1-P-E-Tar

EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine)

Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%)

Taju omadused: püsivus e konstantsus/ valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju.

Tunnetusprotsessid :aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel.

Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna.

Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine.

Pikaajaline mälu: semantiline, episoodiline ,protseduuri mälu.

Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted.

Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul.

Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele.

Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust.

Psühholoogia harud: Teoreetiline-BKSIA,Rakenduslik-KTOTK

Vastutus hajumine -tendents tunda, et tegutsemise vastutus on jagatud või kohalolijate vahel hajutatud .

Hawthorne efekt-ljudi znajut shto provoditsja eksperement i ih rabota uludshaetsja.

Topeltpime katse-nii eksperementaator kui katseisik hoitakse teadmatuses .

Eetika eksp.: privaatsus ,vabatahtlik,informirovanie,bezvrednost.

Positiivne korrelatsioon -ühe muutuja suurenedes suureneb ka teine

Korrelatsiooni puudumine-puudub igasugune nii positiivne kui negatiivne seos

Negatiivne korrelatsioon- ühe muutuja suurenedes teine väheneb.

Testi omadused: reliaablus e usaldusväärsus,valiidsus e kehtivus.

Keele kaks aspekti: retseptiivne (keeleoskus),ekspressiivne(keelekasutus).

Keelelise relatiivsuse hüpotees(e Saripi- Whorfi hüpotees)-inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest,missugust keelt ta räägib.

Kinnitus on iga stiimul,mis suurendab tõenäosust.et eelnev käitumine ilmneb jälle.

Positiivne kinnitus on keskkonda lisatud stiimul,mis kutsub esile varasemate reaktsioonide suurenemise

Negatiivne kinnitus on stiimul, mille kõrvaldamine on kinnistav

Karistus - seostub vastumeelsete stiimulitega, mis lisanduvad keskkonda peale teatud liiki käitumise toimumist

.Käitumist korraldavad mehhanismid:närvisüsteem,hormoonid,kasvamine ja areng,õppimine.

Harjumine e habituatsioon-reaktsioonide muutumine korduvalt ilmnevatele stiimulitele.

Tundlikkuse teravnemine e sensitisatsioon-tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes.

Klassikaline tingimine-õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel.See on õppimise liik.

Operantne tingimine- õpitakse ära seos oma tegevuse ja tagajärjede vahel.

Tingimatud stiimulid viivad tingimatule reaktsioonile

Tingitud stiimulid viivad tingitud reaktsioonile.

Aversiooniteraapia- vastikuse kujundamine.

Süstemaatiline desensibiliseerimine - organismi ülitundlikkuse vähendamine.

Ajusild -paiknevad une ja ärkvelolekut korraldavad tuumad

Väikeaju-hoiab keha tasakaalus ja koordineerib liigutusi.

Keskaju- kogub teavet nägemise ja kuulmismeelte kaudu, automaatsete liigutuste keskus.

Vaheaju -ülesanne anda ajukoorde edasi meelsest saadud info.

Eesaju poolkerad-koosnevad suuremalt jaolt ajukoorest(80%). Suuraju koores toimub kõrgem närvitalitlus.

Lobotoomia-patsiendi aju eesmiste sagarate läbilõikammine.

Insult- verevarustushäire

infarkt -vere juurdevoolu lakkamisest tekkiv südame,aju,kopsu või selles osas kärbus

James-Lange teooria – emotsionaalne elamus on reaktsiooniks instinktiivsetele kehalistele muutustele,mis toimusid reaktsioonina mingile olukorrale või sündmusele

Idiosünkraasia- organismi kõrgenenud tundlikkus mõne ärrituse suhtes.Iseloomulik käitumisviis nt tugev kuni haiglane vastumeelsus millegi suhtes.

Duck (1982) – taandareneva suhte faasid : psüühikasisene, diaadiline ,sotsiaalne ja matuseriituse faasid.

Frenoloogia - õpetus sellest, et isiksuseomadused ja käitumiseelistused sältuvad ajukolju kujust .

ID- esindab protsesse, mis on oma loomult bioloogilised.Naudinguprintsiip

EGO- ülesanne on tagada isiksuse ja tema psüühika elusolek,turvalisus ja tervis. Reaalsusprintsiip .

SUPEREGO- inimeses eeskujude,väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla .Südametunnistus.

Muutlik intelligentsus - mõtlemise kiirus ja probleemilahendamise paindlikkus ; seotud neuroloogilise arenguga; vanusega vähenev.

Kristalliseerunud intelligentsus- informatsiooni, vilumuste, strateegiate hoidla; sõltuvus keskkonnast; vanusega kasvav.

Ekstraverdid- otsivad ergutavaid mõjureid, sensoorsetele stiimulitele vähem vastvõtlikud (vajavad stiimulite vaheldust, valu taluvus .), töises tegevuses soov pigem vaheldusrikkusele.

Introverdid- ergutav mõjub ebasoodsalt, elavad ärritusi intensiivsemalt üle (püüd vältida ülierutuvaid olukordi , seisundit ), tundlikumad sensoorsete stiimulite suhtes (tundlikumad valu suhtes), töises tegevuses soov pigem stabiilsuse järele.

Neurotism- tugev reageerimine stiimulitele, naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse, tundmused vahelduvad kiiresti.

Sisemise kooskõlalisuse teooria- inimesed kalduvad omaks võtma sellist informatsiooni, mis on kooskõlaline nende varasemate kogemustega ning püüavad vältida infot,mis selle kahtluse alla seab.

E.Lenneberg(1921-1975)-Kriitiline period

E.Thorndike( 1874 -1949)-Efekti/tagajärje seadus

Ivan Pavlov (1849-1936)

Egas Moniz(1936)-patsiendi aju sagarate läbilõikamine

S.Freud „Unenägude tõlgendus” (1900)

E. Tulving (1970) 3 Mälusüsteemi eristamine (Mälu)

Herman Ebbinghaus- Unustamise kõver(psüh. On lühike ajalugu.....)

Jaak Panksepp (psühhobioloogia,emotsioonid)

Jüri Allik (Taju ja isiksusepsüh.)

P.Tulviste ( kultuuriti võrdlev psüh.)

Wilhelm Wundt ( 1832 -1920) 1879 -Leipzigis 1-ne eksperementaalpsüh. lab.

E. Kraepelin ( 1856 -1926) kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja.

Platon (427-347ekr) keha ja vaim on teineteisest eraldiseisvad

Aristotel(384-322ekr) hing ei saa olla kehast sõltumatu.

Hippokrates(460-370ekr) arstiteaduse isa,kehamahlade teooria

Galenos (129-199)

Galileo Galilei (1564-1642)

Rene Descartes ( 1596 -1650)

I. Kant (1724-1804)

Paul Ekman-põhiemotsioonid, mille näoväljendused on ühesugused ja maailma eri paikades hästi äratuntavad: hirm, kurbus ,rõõm,viha,vastikus ja üllatus.

Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: Alfred Adler (1870-1937) , Karl Gustav Jung ( 1875-1961), Erik Erikson ( 1902 -1994)

Carl Rogers (1902-1987)

Alfred Binet (1857-1998) – esimene intelligentsustesti looja.

William Stern (1871-1938)

Flynni effekt - üldine ülemaailmne intelligentsustestide taseme tõus.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

147 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Gr0max Õppematerjali autor

Eksami mõisted

mõisted

Sarnased õppematerjalid

doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

Psühholoogia alused

128

docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

leiutas oftalmoskoobi ja resonaatori ning kasutas seda helianalüüsiks, uurides heli tekkimise taju füsioloogilisi aluseid. Ta avastas soojuse tekke lihastes ja mõõtis seda. 1845–1847 uuris talihase kontraktsiooni. 1850–1854 uuris ja mõõtis ta erutuse levimise kiirust närvides. 1847 andis Helmholtz mehhanistliku seletuse energia jäävuse seadusele ning kasutas seda keemiliste, elektriliste ja füsioloogiliste protsesside uurimisel. Ta võttis kasutusele vabaenergia mõiste termodünaamikas (seda nimetatakse tema järgi ka Helmholtzi energiaks). Ta tõestas 1881 teoreetiliselt elementaarlaengu olemasolu. Mehaanikas uuris ta vähima mõju printsiipi ja hüdrodünaamikas pööriste teooriat. Lisaks uuris ta dispersiooniteooriat. Tema arvukad teadustööd ulatuvad teoreetilise füüsika vallast Päikesesüsteemi tekkimise ja universumi vanuse arutamiseni. Helmholtzi nimetatakse ka üheks psühholoogia loojaks. Tema panus psühholoogiasse:

Ülevaade psühholoogiast

106

pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused

docx

Psühholoogia konspekt

- Morfeemid – koosneb foneemidest; kõige väiksem keeleüksus, millel võib tähendus olla - Sõnad – koosnevad morfeemidest - Fraas – kõige väiksem keeleline üksus, millel on tähendus - Lause – mitmest fraasist kokku pandud, edastab pikemat mõtet Süntaks koosneb fraasidest ja lausetest. Leksikaalne (sõnad, mida kasutame ja kui tihti) Semantiline – mida lausega öelda tahetakse Süntaktiline – kuidas moodustuvad fraasidest laused Sõnade tähendus: - Mõiste – mis konkreetne sõna meenutab; teatud üksuste klass (nt. kass)

Psühholoogia

docx

Psühholoogia konspekt

- Morfeemid koosneb foneemidest; kõige väiksem keeleüksus, millel võib tähendus olla - Sõnad koosnevad morfeemidest - Fraas kõige väiksem keeleline üksus, millel on tähendus - Lause mitmest fraasist kokku pandud, edastab pikemat mõtet Süntaks koosneb fraasidest ja lausetest. Leksikaalne (sõnad, mida kasutame ja kui tihti) Semantiline mida lausega öelda tahetakse Süntaktiline kuidas moodustuvad fraasidest laused Sõnade tähendus: - Mõiste mis konkreetne sõna meenutab; teatud üksuste klass (nt. kass) - Kategooriad mõisted jaotuvad nendesse (nt. kasslased) - Klassifitseerimine uute mõistete seostamine - Kognitiivne ökonoomia oleksime kiiremini suutelised tegema valikuid Mõistete esitamise kolm taset: SUPERORDINAALNE (nt. kiiktool) BAASTASE omandatakse kõige varem (nt. tool) SUBORDINAALNE (nt. mööbel) Välimine pilt võib olla üks, tähendus teine. Defineerivate tunnuste teooria Algelemendid tunnused

Psühholoogia

178

docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA  Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid.  Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus.  Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD.  Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE:  Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame

Isiksusepsühholoogia

148

docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia

doc

õiguspsühholoogia

Esiteks ei keskendunud need sensoorsetele võimetele (nt kuulmine, nägemine) ja sensomotoorsetele reaktsioonidele (nt reaktsiooniaeg), vaid Binet püüdis mõõta intellektuaalseid võimeid ja oskusi vahetult (nt loogiline mõtlemine, keelekasutus, situatsioonide võrdlemine, otsustamine). Teiseks kui Galton tegeles eranditult täiskasvanute intelligentsusega, siis Binet töötas välja testid eri vanuses lastele. Ta tõi sisse ,,vaimse vanuse" mõiste, mis tähendas kindla vanusegrupi suutlikkust lahendada teatava raskusastmega ülesandeid, kusjuures ülesannete raskusaste kasvas koos vanusega.Intelligentsuse koefitsient (IQ) tähendas alguses vaimse vanuse ja kronoloogilise vanuse vahet. Saksa psühholoog William Stern võttis kasutusele IQ kui vaimse vanuse ja kronoloogilise vanuse suhte, mida väljendatakse protsentides.Vaimne vanus IQ= ----------------------- X 100 Kronoloogiline vanus

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid