80 mõiste (3)

Sarnased õppematerjalid

88

doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

Psühholoogia alused

128

docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

leiutas oftalmoskoobi ja resonaatori ning kasutas seda helianalüüsiks, uurides heli tekkimise taju füsioloogilisi aluseid. Ta avastas soojuse tekke lihastes ja mõõtis seda. 1845–1847 uuris talihase kontraktsiooni. 1850–1854 uuris ja mõõtis ta erutuse levimise kiirust närvides. 1847 andis Helmholtz mehhanistliku seletuse energia jäävuse seadusele ning kasutas seda keemiliste, elektriliste ja füsioloogiliste protsesside uurimisel. Ta võttis kasutusele vabaenergia mõiste termodünaamikas (seda nimetatakse tema järgi ka Helmholtzi energiaks). Ta tõestas 1881 teoreetiliselt elementaarlaengu olemasolu. Mehaanikas uuris ta vähima mõju printsiipi ja hüdrodünaamikas pööriste teooriat. Lisaks uuris ta dispersiooniteooriat. Tema arvukad teadustööd ulatuvad teoreetilise füüsika vallast Päikesesüsteemi tekkimise ja universumi vanuse arutamiseni. Helmholtzi nimetatakse ka üheks psühholoogia loojaks. Tema panus psühholoogiasse:

Ülevaade psühholoogiast

106

pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003  Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused

74

docx

Psühholoogia konspekt

- Morfeemid – koosneb foneemidest; kõige väiksem keeleüksus, millel võib tähendus olla - Sõnad – koosnevad morfeemidest - Fraas – kõige väiksem keeleline üksus, millel on tähendus - Lause – mitmest fraasist kokku pandud, edastab pikemat mõtet Süntaks koosneb fraasidest ja lausetest. Leksikaalne (sõnad, mida kasutame ja kui tihti) Semantiline – mida lausega öelda tahetakse Süntaktiline – kuidas moodustuvad fraasidest laused Sõnade tähendus: - Mõiste – mis konkreetne sõna meenutab; teatud üksuste klass (nt. kass)

Psühholoogia

36

docx

Psühholoogia konspekt

- Morfeemid ­ koosneb foneemidest; kõige väiksem keeleüksus, millel võib tähendus olla - Sõnad ­ koosnevad morfeemidest - Fraas ­ kõige väiksem keeleline üksus, millel on tähendus - Lause ­ mitmest fraasist kokku pandud, edastab pikemat mõtet Süntaks koosneb fraasidest ja lausetest. Leksikaalne (sõnad, mida kasutame ja kui tihti) Semantiline ­ mida lausega öelda tahetakse Süntaktiline ­ kuidas moodustuvad fraasidest laused Sõnade tähendus: - Mõiste ­ mis konkreetne sõna meenutab; teatud üksuste klass (nt. kass) - Kategooriad ­ mõisted jaotuvad nendesse (nt. kasslased) - Klassifitseerimine ­ uute mõistete seostamine - Kognitiivne ökonoomia ­ oleksime kiiremini suutelised tegema valikuid Mõistete esitamise kolm taset: SUPERORDINAALNE (nt. kiiktool) BAASTASE ­ omandatakse kõige varem (nt. tool) SUBORDINAALNE ­ (nt. mööbel) Välimine pilt võib olla üks, tähendus teine. Defineerivate tunnuste teooria Algelemendid ­ tunnused

Psühholoogia

178

docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA  Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid.  Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus.  Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD.  Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE:  Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame

Isiksusepsühholoogia

148

docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia

32

doc

õiguspsühholoogia

Esiteks ei keskendunud need sensoorsetele võimetele (nt kuulmine, nägemine) ja sensomotoorsetele reaktsioonidele (nt reaktsiooniaeg), vaid Binet püüdis mõõta intellektuaalseid võimeid ja oskusi vahetult (nt loogiline mõtlemine, keelekasutus, situatsioonide võrdlemine, otsustamine). Teiseks ­kui Galton tegeles eranditult täiskasvanute intelligentsusega, siis Binet töötas välja testid eri vanuses lastele. Ta tõi sisse ,,vaimse vanuse" mõiste, mis tähendas kindla vanusegrupi suutlikkust lahendada teatava raskusastmega ülesandeid, kusjuures ülesannete raskusaste kasvas koos vanusega.Intelligentsuse koefitsient (IQ) tähendas alguses vaimse vanuse ja kronoloogilise vanuse vahet. Saksa psühholoog William Stern võttis kasutusele IQ kui vaimse vanuse ja kronoloogilise vanuse suhte, mida väljendatakse protsentides.Vaimne vanus IQ= ----------------------- X 100 Kronoloogiline vanus

Psühholoogia

Kommentaarid (3)