5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaagup12345
Õppematerjali autor
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel
Troofilised koed -pinnaepiteel - veri ja lümf -rasvkude -näärmeepiteel - retikulaarne sidekude -kohev sidekude Side- ehk tugikude.Toestuskoed. Lihaskoed -tihe sidekude -silelihaskude -kõhrkude -vöötlihaskude e.skeletilihaskude -luukude -südamelihaskude Närvikude - närvikude kitsamas mõttes -neurogliia 2.NÄRVIKUDE Närvikude areneb neuroektodermist ja osaliselt mesenhüümist(mikrogliia) Närvikoe funktsioonid: organismi reageering välis- ja sisekeskkonna tingimustele. MÕISTEID: Neuron- närvirakk – rakukeha(soma) + jätked Rakukeha- soma e.perikaarüon Jätked – dendriit + neuriit Neuriit- akson e.telgsilinder Närvikiud – närviraku jätke koos gliiaga Neurofibrill – koosneb kokkukleepunud neurofilamentidest ja nerotuubulitest(artefakt)
kromosoomipaarist ehk on haploidne Meioos I Meioos II Organismis tekib iga minut mitu miljonit uut rakku, kuid skeleti lihasrakud ja närvirakud ei jagune kunagi. Kontrolli alt väljunud ebanormaalne rakkude paljunemine põhjustab kasvajalise koe arengu. Kasvajad jagatakse pahaloomulisteks, kui nad põhjustavad siirdeid, ja healoomulisteks, kui nad seda ei tee. KOE TASAND Inimkehas on 4 põhilist koetüüpi: epiteel- ehk kattekude, sidekude, lihaskude ja närvikude. Kõik need koed saavad alguse ühest viljastatud munarakust, kuid koosnevad väga erinevatest rakutüüpidest. Kudede uurimisega tegeleb histoloogia, seda on tähtis tunda, kuna haigusi diagnoositakse tihti just kudede patoloogia alusel. Kude on rühm sarnase struktuuri ja funktsiooni ning ühtse lootelise päritoluga rakke, mis funktsioneerivad koos mingi spetsiifilise tegevuse elluviimise kontekstis. Kude võib olla tahke (luu), poolvedel (rasv) või vedel (veri). Inimekeha 4 koetüüpi:
ATP-ks paljudes rakkudes paikneb enamik mitokondreid seal, kus rakk tarvib intensiivselt ATP-d KUDEDE MÕISTE JA KLASSIFIKATSIOON Koed on ühtse tekke, struktuuri ja talitlusega rakkude ja nende rakkude poolt produtseeritava põhiaine kogumikud Ehituslike ja talitluslike tunnuste alusel jagatakse koed neljaks põhitüübiks: Epiteelkude Sidekude Lihaskude Närvikude EPITEELKUDE Epiteelkude jaotub: Katteepiteeliks e pinnaepiteeliks Näärmeepiteeliks Epiteelkude sisaldab vähesel määral rakkudevahelist ainet, ta on reeglina avaskulaarne kude Ühekihilistes epiteelides kinnituvad kõik rakud basaalmembraanile, mitmekihiliste epiteelide puhul kinnituvad basaalmembraanile ainult alumise basaalkihi rakud
• nad on barjääriks ainete paratsellulaarsel difusioonil. Tiheliidused sulundavad vööna epiteelirakkude vahelise ruumi vaba pinna lähedal. Tiheliiduseid saadavad ankurliidustest vöödesmosoomid, kus transmembraanne valk - okludiin - seostub nelja valguga. 4. Kudede jaotus Epiteelkude: katteepiteel, näärmeepiteel Sidekude: veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude, tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskude: sile-, skeleti- ja südamelihaskude Närvikude: närvikude kitsamas mõttes, neurogliia 5. Mitmerealine ripsepiteel Mitmerealise epiteeli puhul algavad kõik rakud basaalmembraanilt, aga osad ei ulatu vabale pinnale, mistõttu rakud on kõik üksteise kõrval ühes kihis, aga tuumad jäävad erinevatele kõrgustele ja moodustavad erinevate kõrgustega read (rips-, karik-, kiil- ja basaalrakud). Esinemisnäited: hingamisteed (ripsmetega) – ninaõõs, trahhea, bronhid, munandimanuse juha. 6. Eksokriinsete sekretsiooni tüübi alusel
Maatriksis toimub tsitraaditsükkel (püruvaadi oksüdatsioon CO2ni, tekivad koensüümid NADH ja FADH2) ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP). Mitokondri fn-iks on energia tootmine. 7. Kudede mõiste ja klassifikatsioon Kude (textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ning rakuvaheaine kogum. Taimekoed jaotatakse meristeemiks ehk algkoeks ja püsikoeks. Imetajatel eristatakse 4 põhikoe tüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Epiteelkude jaotatakse – katteepiteel, näärmeepiteel Sidekude jaotatakse – veri ja lümf, sidekude kitsamas mõistes (kiudsidekude, eriomadustega sidekude), skeletikoed (kõhrkude, luukude) Lihaskude jaotatakse – silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude Närvikude – koosneb neuronitest, gliiarakkudest ja rakuvaheainest. 8. Epiteelkude. Mõiste, jaotus. Katteepiteeli morfofunktsionaalne iseloomustus
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedelik. Keha vedelikuruumide maht on s
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid