mõtlemine, taju, kõne. Kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. (nt kahjutuse puhul võib inimene muutuda loiuks ja aeglaseks ning mõtlemisvõime kaob) Aju plokid Luria järgi Kolm plokki – sarnaste funktsioonidega piirkonnad ajus. I plokk • Kõige alus - aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk – ärkvelolek, orienteerumisrefleks, tähelepanu, taju, emotsioonid. Retikulaarformatsioon • Sõltub otseselt reflektiivne tegevus ja sensomotoorse arengu algus. • I ploki nõrkus: hilistuv või moonutatud areng, vajadus stimuleerida (sekkuda) – kujundada arengu sensomotoorne baas. II plokk • Kiiru-, oimu- ja kuklasagara piiril – teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine/ammutamine. Hierarhiline ehitus: 1. Projektsioonitasand: areneb 1. – 2. eluaastal, aistingute tasand (värvus, lõhn, kuju, liikumine, tekstuur jne) II plokk 2. Gnostiline tasand: aktiivne areng 2 – 5 a,
Teadvus ja tähelepanu: · Erinevad nähtused, kuid tihedalt seotud. · Tähelepanu koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast. · Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. Teadvuse mõiste aspektid: · Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). · Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) inimesele omane: - võime teadlikult, eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid, suunata tähelepanu ja mõtlemist, võtta vastu otsuseid, mõelda abstraktselt. - Võime planeerida, ette näha enda ja teiste käitumist ja vaimseid seisundeid (orienteerumine ajas, sh teistega arvestamine) - Võime omandada ühiskondlik-ajalooline kogemus.
- lammutamise pärssimine Tänapäeva aju uurimise meetodid Elektroensefalogaafia (EEG) Positronemissioon tomograafia (PET) Kompuutertomograafia (CT) Magnetresonants kuvamine (MRI) Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) Teadvus. Tähelepanu. Uni Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine: -primaarne(mis parasjagu toimub, mida me tajume) -reflektiivne -eneseteadvus Teadvusväline psüühika tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid - vastusreaktsioonid nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele - automatiseerinud liigutused - otsustele eelnevad protsessid psüühikas - käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse funktsioonid I: -prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine -mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine -käesoleva hetke märgistamine
kommunikeerida nii mõndagi. Just suhtlus on üks teose olulisi aspekte. Juba varem mainitud kahe kollektiivi vahelise pinge tajumine loob eeldused muusikalise materjali tõlgendamiseks dialoogina. Tasast looritatud kirge võis tunda teose süngemate ballaaditaoliste osade juures, kus ilmnesid mujal nähtamatuks jäänud metatasandid. Varjatult toimunud filosoofilise nö. kristalliseerumisprotsessi tulemusena muutus aktuaalseks neis järgmisele tunnetuslikule tasandile omane reflektiivne projektsioon. Kõige meeldejäävamate detailidena võib sellistest motiividest välja tuua soolokitarri eremiitlikud akordid. Ülesehituselt meenutas see kõik kohati Arvo Pärdi muusikat. Oli vägagi intensiivseid lõike, kus muusikud andusid interpretatsioonile ilma igasuguse hellituseta. Sellistel puhkudel purunes bändi ja orkestri vaheline vastasseis ja partiid sulasid ühte. Pinge kruviti üles ja järeleandmisi tehti vaid
Meetodid on kindlad tehnikad ja vahendid uurimiseks, teabe kogumiseks ja analüüsimiseks. Metodoloogia on kindlas distsipliinis kasutatavate meetodite ja printsiipide süsteemi uurimus. Jätkamiseks teadvustatud otsuse tegemiseks on vajalik erinevate kasutatud uuringusuundade ja meetodite uurimine ja võrdlemine. Metodoloogia eesmärk on aidata meil kõige laiemas mõttes mõista mitte uuringu tulemeid, vaid protsessi ennast. (lk 17) 1.4 Reflektiivne praktiseerija Reflektiivne praktika üritab ühendada uurimistööd ja praktikat, mõtet ja tegevust ühte uuringu raamistikku, mis hõlmab endas praktikat, ning mis teadvustab praktiseerija kindlaid teadmisi. Tagasivaatav mõtisklus (mõtisklus tegevusest) on üldiste uurimisprotsesside - arvustuse, hindamise ja analüüsi kriitiline uurimisoskus ja osa. Mõtisklus tegevuse ajal on professionaalsetele praktiseerijatele omane tegevus, mis hõlmab mõtisklemist selle üle, mida
Aristotelese eetikat nimetatakse teleoloogiliseks eudemonismiks, kuna ta uskus, et kõikidel asjadel, eriti elusolenditel, on kalduvus või suund viia ellu sisemist eesmärki, mis inimolendite puhul on püüdlus õnnele, heaolule ja teostumisele. Filosoofia siinkohal mõistetud kui tegevus, mille kaudu analüüsime igapäevaelu "kõrgemalt tasandilt". Filosoofia üheks eesmärgiks on mõista kõikidele teadustele ühiseid aluspõhimõtteid. Ta on reflektiivne teadmine teadmisest, reflektiivne teadmine eetika kui sellise teoreetilistest alustest jne. Filosoofia püüab selgitada vastuseid küsimustele Minast, Heast Elust, Heast Ühiskonnast jne. See nõuab kriitilist lähenemist kõigile eelnevalt väljapakutud teooriatele. Fundamentalism range traditsiooniliste religioossete seaduste järgmine, tihti koos usuga religioosse autoriteedi või pühakirja eksimatusse. Eetikas seostub fundamentalism traditsiooniliste moraalireeglite süsteemide vastuvaidlematu heakskiiduga. Heategemine
sarnane teaduslike teooriate kontrollimisega. Kausaalne vaade valiidsusele (Borsboom jt), mida vahel vastandatakse konstruktivaliidsusele. Konstruktivaliidsuse kriitika: konstruktivaliidsuse mõiste on sõnastatud sageli nii segaselt ja kõikehõlmavalt, et võib tekkida küsimus, mis siis maailmas ei ole konstruktivaliidsus. (Kuid see ei takista meil nendest küsimustest selgemalt mõelda.) Psühhomeetrilised mudelid: reflektiivne ja formatiivne mõõtmine; võrgustikumudel (network model). Näide, kus reflektiivne mõõtmismudel ei sobi (PTSD või üldisemalt psüühikahäired DSM või RHK järgi, kus ei eeldata, et sümptomid oleksid omavahel korreleeritud, vaid diagnoosimiseks piisab näiteks 3 sümptomist pikemast nimekirjast). Formatiivse mõõtmise tüüpnäide: sotsiaalmajandusliku staatuse indikaatorid. Teooria. Teooriate tõestamine. Missugune teooria on kontrollitav? Ühemõttelised ja/või
*Võimalus kasutada õpetaja enda poolt sooritatud harjutust. *Sooritada harjutust mõne õpilase poolt. *Vaadata vastavalt videot. *Kasutada pilte, kinogramme, joonised, seinamaterjale. *Orientiirid. Õpetamisoskuste arendamise viisid ( 6)? I. Individuaalne harjutamine a. oskus kasutada õigeid sõnu vahendid b.oskus kasutada mitteverbaalseid väljendeid II. õpetamise mängimine eakaaslastega III.Osaline ehk mikroõpetamine(lühike õpetamise aeg, väike grupp) IV. Reflektiivne õpetamine V. Väikese grupi õpetamine tegelikus olukorras. 5-10 õpilast 10-20 min õpetamine on seotud kindla ülesandega eesmärk on arendada õpetamisoskust, mitte tunni juhtimisega seotud oskusi VI. Suure grupi õpetamine Lühike õpetamise aeg tõelises tegelikus olukorras 5-10 min Juhtimise ja õpetamise korralduse oskuse õppimine -ühelt ülesande sooritamiselt üleminek teisele VII.Tõeline, tegelik õpetamine Kõigile on omane: kindel eesmärk, õpetamise süstemaatiline
areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4- 13) uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis-konventsionaalne usk (10-21) maailmatunnetus laieneb oluliselt, usk peab tagama erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik arusaam identiteedist, eeskujude järgimine, isiklik suhe Jumalaga; 4) individuatiiv- reflektiivne usk (13-30) identiteet muutub teistest sõltumatuks, kriitiline reflekteerimine oma id ja maailmavaadete suhtes; 5) konjuktiivne (siduv) usk (35..) sümboolne jõud ühine kontseptuaalsega, isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine, sotsiaalse alateadvuse (müüdid, ideaalkujundid, eelarvamused) kriitiline tunnetamine st tõdetakse et palju meie minast pärineb meie sots klassilt; 6) universaliseeriv (kõiklikustav) usk (50.
4. Strateegia ellurakendamine. 5. Lahenduskäigu hindamine. Loogiline järeldamine. · Loogiline järeldamine on võimalik alles siis, kui kasutatakse teadusmõisteid (alates teisest kooliastmest), sest see eeldab arusaamist mõistetevahelistest seostest. · Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad teatud väidetest. · Loogiline mõtlemine areneb õppimise tulemusena. Kriitiline mõtlemine. · Kriitiline mõtlemine on reflektiivne tegevus, mille eesmärgiks ei ole sageli probleemi lahendamine, vaid sellest arusaamine (arutlemine, reflekteerimine). · Eesmärk on kriitiliselt informat- siooni kaaluda ja hinnata, et suuta edukamalt põhjendatud otsuseid langetada. Metatunnetus: mõtlemine tunnetusest. · Metatunnetus on teadmine enda tunnetusest. · Teadmised tunnetusest sisaldavad teadmisi endast kui õppijast ning faktoritest, mis mõjutavad õppimist.
registreeritakse tugevate magnetimpulsside mõju ajukude moodustavatele molekulidele ja koostatakse selle informatsiooni põhjal arvuti abil pilt aju ülesehitusest. Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)- Meetod, mis seisneb peanaha korduvas magnetilises stimuleerimises, et teatud ajupiirkondi ajutiselt aktiveerida või passiivseks muuta. Teadvus-Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine.Primaarne,Reflektiivne,Eneseteadvus. Teadvuseväline psüühika (teadvustamatu tunnetus)-Väljaspool teadvust aset leidvad tunnetuslikud (ehk kognitiivsed) tugiprotsessid. Teadvustamatus -Muutunud teadvuse seisund,Kognitiivne teadvustamatus Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas. Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel
Jaotuvus Ümberlülitatavus 22. Kirjelda faktoreid, mis võivad tähelepanu mõjutada, ja kuidas. 23. Tähelepanu peamised ajumehhanismid. 24. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) sümptomid ja nende arvesse võtmine õpetamisel. TEADVUS JA UNI 25. Teadvuse mõiste sisu ja aspektid Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) – inimesele omane: võime teadlikult, eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid, suunata tähelepanu ja mõtlemist, võtta vastu otsuseid, mõelda abstraktselt. Võime planeerida, ette näha enda ja teiste käitumist ja vaimseid seisundeid (orienteerumine ajas, sh teistega arvestamine) Võime omandada ühiskondlik-ajalooline kogemus.
seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4-13) uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis- konventsionaalne usk (10-21) maailmatunnetus laieneb oluliselt, usk peab tagama erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik arusaam identiteedist, eeskujude järgimine, isiklik suhe Jumalaga; 4) individuatiiv-reflektiivne usk (13-30) identiteet muutub teistest sõltumatuks, kriitiline reflekteerimine oma id ja maailmavaadete suhtes; 5) konjuktiivne (siduv) usk (35..) sümboolne jõud ühine kontseptuaalsega, isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine, sotsiaalse alateadvuse (müüdid, ideaalkujundid, eelarvamused) kriitiline tunnetamine st tõdetakse et palju meie minast pärineb meie sots klassilt; 6) universaliseeriv (kõiklikustav) usk (50.
3. Varieerub, eesmärgile suunatud käitumise eesmärk(goal) jääb samaks kuid käitumine,et sinna jõuda võib tee peal muutuda. Kui teele tuleb takistus võtad uue kursi aga eesmärk jääb samaks. 4. Kui eesmärk on saavutatud siis eesmärgile suunatud käitumine lõppeb. 5. Muutub ajaga effektiivsemaks see tähendab, et mitte oluline käitumine lõpuks eemaldatakse. Trial and error ei ole reflektiivne vaid eesmärgipärane. NeoBiheivoristid - loomad õppimisprotsessid, metodoloogiline vs radikal. Positivism - the belief that science should study only those objects or events that can be experienced directly. All speculation about abstract entities should be avoided. Logical positivism - the philosophy of science according to which theoretical concepts are admissible if they are tied to the observable world through operantional definitions. 1
Inimliku sümboli oluliseks omaduseks on veel muutlikkus. Ta ei ole jäik, paindumatu, vaid on mobiilne. Näiteks me võime üht ja sama tähendust väljendada erinevates keeltes või mingit ühte mõtet sama keele piires erinevat moodi. Samas märk ja signaal on seotud viidatava asjaga kindlalt ja üheselt. Näiteks Pavlovil kellahelin, mis kutsus koeri toidu juurde asuma. Mis on inimene 9 Ja veel üks tähtis aspekt- reflektiivne mõtlemine sõltub sümboolsest mõtlemisest. Esimest korda väitis seda Herder, hiljem on see leidnud kinnitust keele psühhopatoloogia valdkonnas tehtud uuringute tulemusena. Täheldati, et ajukahjustustest tingituna kõnevõime kaotanud patsientide isiksuses toimuvad samuti muutused. Mingi raskema probleemi lahendamisel ei suuda nad rakendada teoreetilist analüüsi või reflektiivset tegevust. Nad ei suuda mõista abstraktset situatsiooni, vaid
meisterlikult, võib nooruk kaaslased unustada. Murdeeas tekivad isiklikud huvid ja harrastused ning teadmised sageli ületavad kooli õppeprogrammi piire, areneb inimesetundmine ja isiksuse hindamise kriteeriumid, tekivad uued õppimismotiivid, mis on seotud tulevikuplaamide ja ideaali kujunemisega (Petrovski 1979: 101-103). · Muutused intellektuaalses arengus: Arenevad teoreetiline, formaalne ja reflektiivne mõtlemine ning selle põhjusel hakkab murdeealine arutlema hüpoteetiliselt ja deduktiivselt. Nooruk alustab intellektuaalse ülesande analüüsi sellest, et püüab välja selgitada kõikvõimalikud suhted olemasolevate andmete vahel, teeb mitmesuguseid oletusi nende seoste kohta, seejärel aga kontrollib oma hüpoteesi. Mõtlemine sel perioodil muutub abstaktseks, kõne muutub kontrollitavaks ja juhitavaks ning toimub
seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime (Delfiinidel uuritud). Laste eneseteadvus: Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast. Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi, imiteerima, ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus). 4-aastane laps L,suudab juba vahet teha asja enda ja asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine). (Lewis & Osborne (1990) väidavad oma katsete põhjal, et juba ka 3aastased suudavad, kuid tuleb osata nende käest õigesti küsida, st arvestada nende keele arengutaset!) 29. Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? 1. staadium ~ 5% uneajast - alfa lained (ärkveloleku lained) hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega
SK rollid ühskonnas ja mujal- lahendab konflikte, loob suhteid. Lõpptulemus on sellise sots süsteemi vastupidi. Asüm tähendab, et sk tulemusel ei muudeta o-i vaid püütakse muuta sihtgruppide hoiakuid ja loomine ja alalhoidmine, mis rahuldab in mat ja sots vajadusi. Aitab o-l ette aimata, teada saada avalikkuse käitumist. ettekujutusi, arvamusi, uusi väärtusi ja neile reageerida. Reflektiivne- normide, väärtuste, seisukohtade 3. mudel Tampere järgi- kahesuunaline asümmeetriline- vt punkt 3. Tehakse uurimusi suhtumise analüüs, normid, väärtused, vaated eesmärgi ja strateegiate arendamisele. Juhtiv- rahvagruppidega väljaselgitam. Et luua efektiivne kampaania. suhtlemiseks ja suhete säilitam tegevuskavade väljatöötlem, ja suunatud o eesmärgi ja strateegiate 4
see esineb. (nt ärevus) Kausaalne vaade- test on valiidne on olemas siis kui atribuut on olemas ja selle atribuudi varieerumine põhjustab selle muutust BORSBOOMI konstruktivaliidsuse kriitika- kausaalsus on ühendatav konstrukti valiidsusega. Kõike ei pea mõõtma enesekohaste testitega, vaid võib ka eksperimentaalselt. Valiidsus käib ikka testi kohta Psühhomeetrilised mudelid: Reflektiivne- latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks (nt g) Formatiivne- konstrueeritud skoor, mis on hea induktiivne kokkuvõte. Seal taga ei ole algpõhjust (nt sots-maj staatus, ei ava selle tausta) Võrgustiku mudel- põhjuslike seoste ahelad (Borsboom). Hea kui sümptomid tulenevad mitmetest algpõhjustest Uuringu tüübid eksperiment Pseudoeksperiment Läbilõikeuuring Longituuduuring "kultuuri-taseme" andmed tekstianalüüs jms infoallikad isiksuse kohta
Standardteooria eneseteadvus tekkis ühiselu tulemusena, oluline keel Eneseteadvuse vormid: iseenda äratundmine teistest, introspektsioon, minapilt, mõistuse mõistmine, episoodiline mälu, autobiograafiline mälu Jean-Pierre Vernant: Kreeka ime põhjused- usuliselt seletamiselt ratsionaalsele, kosmiline kord üldine mitte jumalik, geomeetriline mõtlemine mitte hierarhilised suhted maailmas vaid vastastikused ja seotud Reflektiivne mõtlemine asi ja mõte sellest on eraldatud, trad. Kultuurides tavamõtlemine ja asi ja mõte sellest on koos Inimesed konstrueerivad endale mõistuse mõistmise teooria (häirunud autistidel) teiste inimeste teadmiste mõistmine, nende päritolu mõistmine (kui pall pannakse Anni äraolekul mujale siis Ann ei oska seda sealt otsida) David Premack uuris kas ahvid saavad aru teise kavatsustest, tahtmistest Teadvuse seisundid:
oluliselt, erinevad eluvaldkonnad vajavad tähelepanu ja usk peab tagama nende sidususe, sünteesides väärtusi ja informatsiooni. Puudub enesekindlus omamaks isiklikke autonoomseid otsuseid ja sõltumatut maailmavaadet, oma maailmavaadet ei sõnastata ega analüüsita, ohuks on teiste arvamuste omaksvõtmine ning isiklike seisukohtade puudumine. 4. individuatiiv-reflektiivne usk (13-30a): identiteedi muutumine teistest sõltumatuks, uus eneseleidmine ja uus väärtuste süsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, ohuks on liigne kindlus teadlikes otsustes ja kriitilises mõtlemises, nartsissis. 5. konjunktiivne (siduv) usk (35...a): leiab aset isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine, ollakse avatud oma sügavamale minale,
armukadedus, kiindmus. Motiiv – järeltulijate kaitsmine, käitumised – füüsiline hoolitsemine, õpetamine, emotsioon- kiindumus, kaastunne. 3. Grupisuhted : Motiiv – koostöö (vastastikuste kohustuste, õigluse alalhoidmine, võrdsuse ja vastastikuste teenete tasakaalu alalhoidmine, käitumine- grupireeglite täitmine, vastastikku teenete osutamine, emotsioon - süü, kadedus, tänulikkus, moraalne viha. Emotsionaalne hinnang on reflektiivne protsess, mille vahendajaks on nt negatiivsete emotsioonide korral mandelkeha ja positiivsete korral juttkeha. Teisene hinnang kui kõrgem kognitiivne protsess. Inimesed konstrueerivad oma emotsioone sõltuvalt indiviidi varasematest kogemustest ja kontektist ja selle protsessi korral esineb aktivatsioon paljudes erinevates ajupiirkondades. Emotsionaalse reaktiivsuse areng- mingi emotsiooniga seotud närviringi tundlikustumine ebatabalise
Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. /aga see pole definitsioon!/ · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt, inimese ütluste, reageeringute jne alusel - st teadvus on privaatne! Fenomeniline teadvus (primaarne t.) vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast - peale inimese ka paljudel loomadel! Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) inimesele omane võime teadlikult , eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid, suunata tp.ja mõtlemist , võtta vastu otsuseid jne; mõelda tegelikkusest abstraktselt - võime planeerida (või ette näha) enda ja teiste käitumist ja vaimseid seisundeid (orienteerumine ajas sh teistega arvestavalt!) - võime omandada ühiskondlik-ajalooline kogemus Eneseteadvus (t.nö metatase iseendast teadlik olemine) 35
Vastavalt tunnetele ja meeleoludele tekivad pea- ja seljaajus asuvates närvikeskustes närviimpulsid, mis mõjutavad umbes 550 lihast meie kehas. Kehakeel see on lihaste liigutused ja miimilised väljendused, mis vastavad inimeste tunnetele ja meeleolule. Erinevad uuringud hindavad zestide ja miimika osa suhtlemisel erinevalt, kuid üksmeel valitseb selles, et zestide ja miimika abil antakse edasi vähemalt 50% informatsioonist. Kuna neil on reflektiivne iseloom, peegeldavad nad inimese tundeseisundeid,seadumusi ja hoiakuid tõeselt. Kuna väljendusliigutused vastavad inimese hingeseisundile ja väljendavad tema elamusi ja mõtteid, on kehakeele jälgimine suhtlemisel väga oluline. See võimaldab inimesi paremini tundma ja mõistma õppida ning paremini orienteeruda keerulistes ja rasketes suhtlemissituatsioonides. Inimesed kasutavad zestide tõlgendamisel oma alateadlikku empaatiavõimet: mõttes asetatakse
otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline publik Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne teadmine Professionaalne (teooriad) Rakenduslik (pragmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (arutelu) arendus) 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad ( perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin , siis selle
aste võtmise aste otsustamise aste Operatsioonieelne Mittediferentseeritud ja Eelmoraalne egotsentriline perspektiivi võtmine Üleminek operatsioonieelselt Diferentseeritud ja subjektiivne Karistuse ja allumise moraal konkreetsele perspektiivi võtmine Konkreetsed operatsioonid Enese-reflektiivne või Naiivne hedonistlik vastastikuse perspektiivi võtmine Varajane formaalne operatsioon Kolmas osapool või mitmese Hea poisi/hea tüdruku perspektiivi võtmine orientatsioon Konsolideeritud formaalsed Sügav sotsiaalse perspektiivi Sotsiaalse korra säilitamine operatsioonid võtmine
mis püüab meid panna käituma mingil kindlal viisil. Religioon on eetika alus: Kanti tees: Jumala idee viib eetika idee lõpule. Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus Jumala ees. Religioon täiendab eetikat. Religioon ja eetika on sõltumatud: Mõned väidavad isegi, et religioosne moraal takistab sügavamat moraalset arengut inimese autonoomiat (kõrgem reflektiivne kontroll oma elu üle). Autonoomia tees väidab, et eetikatõdesid on võimalik teada ja õigustada inimmõistuse abil, ilma jumaliku ilmutuseta. Usuline ja ilmaik eetika erinevad eelkõige lähtekoha ja põhjendusviisi poolest. Usuline eetika toetub Jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele, või eelistustele ja kokkuleppele. Usk võib moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda. KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS:
selgitada asjade tegelik seis. • Sotsioloogi 4 rolli (Michael Burawoy 2004) Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne Professionaalne Rakenduslik teadmine (teooriad) (progmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus) Ta eristab nelja tüüpi sotsioloogiat, mis üksteist täiendavad: professionaalne, kriitiline, avalik ja rakenduslik. Professionaalne sotsioloogia pakub väljatöötatud metoodika ja teooriad;rakenduslik sotsioloogia on pigem pragmaatiline ehk rõhutab praktilist külge ja eelkõige peab silmas kasumit; kriitiline sotsioloogia otsib distsipliini nõrku kohti ning
Seega kõrgematel primaatitel on mingi eneseteadvus olemas. Delfiinid hakkavad peegli ees edvistama J st delfiin ei arva, et peeglis on keegi teine, et lähe peeglit toksima) Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti) • Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi, imiteerima, ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus) • 4-aastane laps suudab juba vahet teha asja enda ja asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine) - - Gopnik & Astington (1988) – kommikarbi test. - kommikarbis on pliiatsid. kui laps mäletab, et ta arvas alguses, et karbis on kommid, on eneseteadvus. Kõrgem eneseteadvus on veel siis, kui arvab, et uus laps arvab kah, et karbis on kommid (mis siis, et selleks hetkeks see laps juba teab, et karbis on pliiatsid) http://www.jstor.org/stable/1130386? origin=JSTOR-below-page Lewis & Osborne (1990) väidavad oma katsete põhjal, et juba ka
·Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal, nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime. · Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti) · Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi, imiteerima, ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus) · 4-aastane laps suudab juba vahet teha asja enda ja asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine) - - Gopnik & Astington (1988) kommikarbi test. 37. Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? 1. staadium ~ 5% uneajast alfa lained (ärkveloleku lained) hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne.
akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne periood (sünnist 1,5 2 aastani) laps hakkab keskkonda tundma õppima, maailmaga kohanema, tajub meelte kaudu. Käitumine alguses reflektiivne. Käitumine muutub eesmärgipäraseks. Hakkavad tegelema jäljendamisega. Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastat 7 aastani) eelkooli iga, hakkab arenema kujundlik mõtlemine, hakkavad kasutama sümboleid, lastel on ekotsentriline mõtlemine ei oska teise olukorda end panna. Lapsed ei oska pöörata sündmuste käiku tagurpidi. Raskused klassifitseerimisega, ei erista osa ja tervikut
Saabub "globaalne ajastu". "transformatsionalistid": *globaliseerumine hajutab piiri tuntud mõistete vahel: "sise-" ja "välis-", "rahvusvaheline" ja "riiklik". Ühiskonnad, institutsioonid ja inimesed peavad kohanema uute elamiskontekstidega. *G on dünaamiline ja avatud protsess, kus toimib vastasmõju ja toimub muutus. G on kahesuunaline protsess, kus vahendatakse kujutlusi, informatsiooni ja mõjusid. G on detsentraliseeriv ja reflektiivne protsess Globaliseerumise mõju igapäevaelule 1. Individualismi kasv, so uus individualism, mis kujuneb laienevate võimaluste kontekstis. 2. Muutub töökäitumine: "amet kogu eluks"- ei kehti enam. Muutub karjääri suund Töö tuleb tagasi koju. Tööaja mõiste on muutunud (täis- ja osaaeg) Naiste ja meeste haridus- ja töövõimalused on võrdsustumas 3. Massikultuuri levik Kultuuride samastumine, eristumine ja killustatus -
ja tegeliku maailma vahel(kas jõuluvana on olemas v ei) 59:25 2.müütilis-sõnasõnaline 4-13-... .story või lugu, mis väljendub jutustustes. 3.sünteetilis-konventsionaalne 10-21-.. . teismeliseiga, arenguaste kus maailmavaade laieneb väljapool perekonda (kool,töö,kolleegid,meedia jn kogu suhtlusmaailm laieneb, oleme osa suuremast maailmast). tunnus:seisukohti ja uskumusi ei põhjendata täpsemalt, vaid asjad, need lihtsalt on nii nagu need on. 4.individuatiiv-reflektiivne 13-30-.. mingid küsimused millele me ajajooksul ei saa vastata ratsionaalselt. 5.konjuktiivne- 35+ inimene astub erinevate seletuste maailma,elu alusmõte paradoks, midagi muuta ei saa, elu on vastuoluline:õnn ja kanntus käivad käsikäes, suheldakse teiste maailmadega jn. ei ole ühest seletust 6.universaliseeriv(siduv)- inimene reinkarneerib absoluutset tõde, elatakse igavikus, käiakse maa peal. tähendab seda, et inimene elab mingit tõde millesse ta usub, elab enda tõde siin
lihasele). Kahe närviraku vahelist seost nim sünapsiks. Teadvus – välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. - Teadvuse omadused: kvalitatiivsus, subjektiivsus, selektiivsus, ühtsus - Funktsioonid: prioriteedid, planeerimine, loovus, olukorra jälgimine, isiksuse järjepidevus ja kooskõlastatus ajas, ühemõttelisusus ja keskendumine, suhtlemine - Primaarne – praegu olen siin, teen seda - Reflektiivne – võime ette näha (tegu ja tagajärg), ajas mõelda, mõelda abstraktselt, mida ühiskond arvab - Eneseteadvus – iseenda teadmine ja arusaamine, peegeldamine. Mida inimene teab iseendast (füs, sots, vaim) minevikust, olevikus ja tulevikus (James) - Tegijad: Bahtin ja Võgotski – eneseteadvus tekib tänu dialoogile, eeldab kõne ja keele arengut. Tart – samastumine, erinevad rollid.
Romaani lõpus juhitakse traagiliselt alanud lugu satiiri. Jääb lahtiseks, kas selline järsk pööre vastassuunda tahab olla ka eksistentsialismi parodeerimine või vähemalt kriitiline hinnang sellele filosoofilisele voolule. Kuid võibolla on taas tegemist juba varem tuntud autoripoolse skepsisega, mis kannab omamoodi nõutuse, lahendamatuse märki, igal juhul on aga tegu vaatepunkti vahetamisega, viitega teisele võimalusele. Reflektiivne sisekõne on seega autorile ühest küljest tänuväärseks võtteks, mille abil ta oma väikestes romaanides käsitleb sotsiaaleetilist ja eksistentsiaalset problemaatikat, teisest küljest aga arendab tegelase eneseanalüüsi absurdi piirini. Vetemaa tegelased jälgivad end aina kõrvalt, teoretiseerivad oma hoiakute ning käitumisviiside üle kuni sinnamaani, et nende elusisuks saab mitte enam elamine ise, vaid oma hingeseisundite jälgimine
Vastavalt tunnetele ja meeleoludele tekivad pea- ja seljaajus asuvates närvikeskustes närviimpulsid, mis mõjutavad umbes 550 lihast meie kehas. Kehakeel see on lihaste liigutused ja miimilised väljendused, mis vastavad inimeste tunnetele ja meeleolule. Erinevad uuringud hindavad zestide ja miimika osa suhtlemisel erinevalt, kuid üksmeel valitseb selles, et zestide ja miimika abil antakse edasi vähemalt 50% informatsioonist. Kuna neil on reflektiivne iseloom, peegeldavad nad inimese tundeseisundeid, seadumusi ja hoiakuid tõeselt. Kuna väljendusliigutused vastavad inimese hingeseisundile ja väljendavad tema elamusi ja mõtteid, on kehakeele jälgimine suhtlemisel väga oluline. See võimaldab inimesi paremini tundma ja mõistma õppida ning paremini orienteeruda keerulistes ja rasketes suhtlemissituatsioonides. Inimesed kasutavad zestide tõlgendamisel oma alateadlikku empaatiavõimet: mõttes
kujuneb isiklik arusaam oma identiteedist ja elusuundumusest ja toimib isiklik suhe Jumalaga. Ohtudena võib tekkida olukord, kus teiste arvamus võetakse sedavõrd omaks või isegi sakraliseeritakse, et isiklikke seisukohti justkui polegi. Muutva jõuga on oma maailma kujunemise reflekteerimine ja nende oma grupiga seondatuse ning seega ka suhtelisuse nägemine. Ülemineku põhjustab oma seisukohtade reflekteerimine, sageli ka nö "kodust lahkumise" kogemus. 4. Individuatiiv-reflektiivne usk (eluaastad 13-30...). Esineb varases täiskasvanueas. Paljude grupikesksete inimeste jaoks võib aga tekkida alles kolme- neljakümnendatel eluaastatel. Astet iseloomustab identiteedi muutumine teistest sõltumatuks. Uus eneseleidmine ja uus väärtustesüsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, mis eristub teiste arvamusest. Sümbolid tõlgitakse mõtestatud kontseptsioonidesse. Astet võidakse nimetada ka demütologiseerimise astmeks
meediareklaami või «suurt» propagandat. 20 - Kornitiivne ratsionaalne mudel - mudel, mille järgi inimesed nõustuvad, sest mõjustav teade kutsub esile pakkumise suhtes soodsad, nõustuvad mõtted, ja ei nõustu, sest tekivad ebasoodsad mõtted. Automaatne hinnangusüsteem - X on emotsionaalne, impulsiivne, erapoolik, intuitiivne, eelteadvuslikult töösse rakenduv, pikaajalist fülo- ja ontogeneetilist õppimist eeldav. Kognitiivne, reflektiivne, teadvustatud, kiiresti õpitav hinnangusüsteem - Y ratsionaalne ja vähem subjektiivne või erapoolik. Mõjustava kommunikatsiooni analüüsimine: 1) Tõele vastav ja veenev kommunikatsioon - alati sellist ei ole. 2) Tõele vastav ja mitteveenev. 3) Tõele mitte vastav ja veenev. 4) Tõele mitte vastav ja mitteveenev. Igapäevaelus osutub ebatõene, kuid veenev ja efektne teabeedastus / mõjustus enamasti edukamaks, kuid mitteveenev.
seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne Professionaalne Rakenduslik teadmine (teooriad) (progmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus) Ta eristab nelja tüüpi sotsioloogiat, mis üksteist täiendavad: professionaalne, kriitiline, avalik ja rakenduslik. Professionaalne sotsioloogia pakub väljatöötatud metoodika ja teooriad;rakenduslik sotsioloogia on pigem pragmaatiline ehk rõhutab praktilist külge ja eelkõige peab silmas kasumit; kriitiline sotsioloogia otsib distsipliini nõrku kohti ning avalik
seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne Professionaalne Rakenduslik teadmine (teooriad) (progmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus) Ta eristab nelja tüüpi sotsioloogiat, mis üksteist täiendavad: professionaalne, kriitiline, avalik ja rakenduslik. Professionaalne sotsioloogia pakub väljatöötatud metoodika ja teooriad;rakenduslik sotsioloogia on pigem pragmaatiline ehk rõhutab praktilist külge ja eelkõige peab silmas kasumit; kriitiline sotsioloogia otsib distsipliini nõrku kohti ning avalik
seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne Professionaalne Rakenduslik teadmine (teooriad) (progmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus) Ta eristab nelja tüüpi sotsioloogiat, mis üksteist täiendavad: professionaalne, kriitiline, avalik ja rakenduslik. Professionaalne sotsioloogia pakub väljatöötatud metoodika ja teooriad;rakenduslik sotsioloogia on pigem pragmaatiline ehk rõhutab praktilist külge ja eelkõige peab silmas kasumit; kriitiline sotsioloogia otsib distsipliini nõrku kohti ning avalik
Kanti tees: Jumala idee viib eetika idee lõpule. Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus Jumala ees. Religioon ja eetika on sõltumatud: Eetika ei vaja Jumala ideed. Maailm on evolutsioonilise arengu tulemus ja inimene on vaba ise mõtlema, valima oma väärtusi, ideaale, eesmärke. Osad väidavad, et religioosne moraal takistab sügavamat moraalset arengut inimese autonoomiat. Religioosne moraal sarnaneb laste allumisele vanematele. Autonoomia on kõrgem reflektiivne kontroll oma elu üle. 11. Milles seisneb Jumaliku käsi teooria ? Mis on Euthyphroni dilemma ? Jumaliku käsu teooria ehk JKT selle kohaselt on eetika printsiibid lihtsalt Jumala käsud. Nad ammutavad oma kehtivuse tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud, ja nad tähendavad "Jumala poolt kästud". Ilma Jumalata poleks üldkehtivat moraali. Moraaliseadus samastatakse jumaliku tahtega. Kolm teesi: - moraal saab alguse Jumalast. - Moraalne õigsus Jumala poolt tahetud
,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma hüveni Varauusaja vaade : Humanism: eneseväärikus, harilik elu (ei olnud vaja mingit kindlat tüüpi elu, igapäevane sobis), teha häid valikuid. Romantism: sisemise loomuse väljendamine on vajalik, esteetiline maailmapilt Tatlori ,,Autentsuse eetika" Varem: sihid väljaspool püüdlejat Nüüd: eneseteostus
Ülemine parrietaalsagarik - BA 5, 7 - BA 7 mediaalne osa – eestalb Nägemisinfo töötlemine - Nägemisinfo töötlemise dorsaalne tee kulgeb kiirusagaratesse - Objektide asukoht KUS tee - Keha liigutuste …. Eestalb - Ülemise parietaalsagariku mediaalne pind Funktsioonid - Teadvus – on ka puhkeolekus aktiivne, pidevalt kogub ja töötleb infot ümbritsevast. Eesalva ja preforontaalkoore samaaegne aktivatsioon – reflektiivne eneseteadlikkus - Keha liikumine ruumis – on aktiivne kui plaanitakse liigutusi või liigutakse, eriti osutamine, haaramine, sakaadid - Episoodiline mälu – aktiveerib ja integreerib varasemat infot eriti seoses enese ja välismaailmaga ruumilistes ülesannetes - Eneseteadlikkus – on osa võrgustikust mis on seotud theory of mind ülesannetega (valetamine, kooperatsioon, empaatilised otsused) ……. Alumise parietaalsagariku morfoloogiline tüpoloogia
olemasolevatessearusaamadesse kunstist vaid muutis kogu senist kunsti. Uus nägemine 1938. aastal nimetas Lazlo Moholy-Nagy fotograafiat uueks nägemiseks, sest pilt, mis avaneb läbi kaamera, erineb tõelisusest . Tänu kaamerale sündis uuriv vaade, sest silma läätse täiendati tehnilise läätsega. See omakorda tekitab pildi vaatajas pildistaja juuresoleku tunde. Vaataja vaatab fotol seda, mida keegi teine on näinud ja kodeerib nähtut. Selline reflektiivne vaade raamistab objekti. Kuna fotot saab igaüks ise käes hoida, siis on vaataja pildile lähemal kui kunagi varem. Foto koode on raske avastada just seetõttu, et vaatajale tundub nagu tema pilk ühtiks kaamera pildiga. Selle taga on aga tõdemus, mille kohaselt ,,usume kui näeme". Kaamera poolt pakutu paneb inimesed unustama, et see ei ole nende loomulik nägemine. Fotod võimaldavad inimestel uurida ja tõlgendada olnut uuel viisil . fotode vaatamisel on võimalus uuesti ja uuesti
molekulidele ja koostatakse selle informatsiooni põhjal arvuti abil pilt aju ülesehitusest. Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)- Meetod, mis seisneb peanaha korduvas magnetilises stimuleerimises, et teatud ajupiirkondi ajutiselt aktiveerida või passiivseks muuta. Teadvus, tähelepanu, uni. Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. - Primaarne - Reflektiivne - Eneseteadvus- Teadlikus enese psüühikast ja kehast. Teadvuseväline psüühika (teadvustamatu tunnetus) Väljaspool teadvust aset leidvad tunnetuslikud (ehk kognitiivsed) tugiprotsessid. Teadvustamatus - Muutunud teadvuse seisund - Kognitiivne teadvustamatus Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas. Eneseteadvus • Iseendast teadlik olemine ja arusaamine
arusaam oma identiteedist ja elusuundumusest ja toimib isiklik suhe Jumalaga. Ohtudena võib tekkida olukord, kus teiste arvamus võetakse sedavõrd omaks või isegi sakraliseeritakse, et isiklikke seisukohti justkui polegi. Muutva jõuga on oma maailma kujunemise reflekteerimine ja nende oma grupiga seondatuse 90 ning seega ka suhtelisuse nägemine. Ülemineku põhjustab oma seisukohtade reflekteerimine, sageli ka nö "kodust lahkumise" kogemus. 4. Individuatiiv-reflektiivne usk (eluaastad 13-30...). Esineb varases täiskasvanueas. Paljude grupikesksete inimeste jaoks võib aga tekkida alles kolme- neljakümnendatel eluaastatel. Astet iseloomustab identiteedi muutumine teistest sõltumatuks. Uus eneseleidmine ja uus väärtustesüsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, mis eristub teiste arvamusest. Sümbolid tõlgitakse mõtestatud kontseptsioonidesse. Astet võidakse nimetada ka demütologiseerimise astmeks.
Functional Near Infrared Spectroscopy (funktsionaalne infrapuna spektroskoopia) fNIRS - infrapuna meetod. Latekse ajju laseritega punast valgust. Punane valgus tungib kahe cm sügavusele ja peegeldub sealt tagasi. Teatud ülesande andmisel saab näha, milline piirkond ajus töötab Teadvus -Välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine 1) Primaarne mis parasjagu toimub, mida me tajume 2) Reflektiivne juurdepääsu teadvuse erinevate funktsioonide kohta, püsivad muutuvad tunnused, võime ette näha ja planeerida 3) Eneseteadvus teadmine, et me ise oleme olemas ja me oleme me ise Teadvusväline psüühika Tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid Vastureaktsioon nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele Automatiseerunud liigutused Otsustele eelnevad protsessid psüühikas Käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse ajalugu psühholoogias: Strukturalistid: W. M
Functional Near Infrared Spectroscopy (funktsionaalne infrapuna spektroskoopia) fNIRS - infrapuna meetod. Latekse ajju laseritega punast valgust. Punane valgus tungib kahe cm sügavusele ja peegeldub sealt tagasi. Teatud ülesande andmisel saab näha, milline piirkond ajus töötab Teadvus -Välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine 1) Primaarne – mis parasjagu toimub, mida me tajume 2) Reflektiivne – juurdepääsu teadvuse erinevate funktsioonide kohta, püsivad muutuvad tunnused, võime ette näha ja planeerida 3) Eneseteadvus – teadmine, et me ise oleme olemas ja me oleme me ise Teadvusväline psüühika Tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid Vastureaktsioon nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele Automatiseerunud liigutused Otsustele eelnevad protsessid psüühikas Käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse ajalugu psühholoogias: Strukturalistid: W. M
olulisteks reageerimisviisideks lapse nutt, naeratus, liikumine ja imemine. 86 Esimene nutt annab sünnitavale emale teada, et elu on alanud. Emad on tundlikud lapse nutu suhtes ja õpivad kiiresti eristama oma lapse nuttu teistest. Imikutel esineb kolme tüüpi nuttu: näljanutt, vihanutt ja valunutt. Neid on võimalik üksteisest eraldada. Laps naeratab juba looteperioodis. Vastsündinu naeratus on reflektiivne. See saab alguse seesmisest heaolutundest. Umbes kuu vanune imik hakkab naeratama kuuldes inimese häält või nähes nägusid. Selline naeratus on sotsiaalne. Lapse silmad on vabad, näoilme kirgas ja vaade suunatud otse teisele inimesele. Naeratus on vastus hooldaja naeratusele ja kõnele. Lapse ja täiskasvanu vaheline pilkkontakt kinnistub ja muutub võimsamaks. Samal ajal hakkab
annaabi.ee 
