Teadvus ja uni

Q: Kuidas tekib ühtne teadvustatud kogemus e informatsiooni kokkusõlmimine?

Vastus leiad õppematerjalist: Teadvus ja uni

M, M

Teadvus ja uni (1)

Psühholoogia - Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas tekib ühtne teadvustatud kogemus e informatsiooni kokkusõlmimine?

TEADVUS

Teadvus on välisest maailmast ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine.
Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele – teised saavad sellest aimu kaudselt (teadvus on privaatne ).
Teadvusel on psüühikas oluline roll, kuid need mõisted pole samatähenduslikult – mitte kogu inimese käitumine pole teadvustatud.

Teadvus ja tähelepanu:

Erinevad nähtused, kuid tihedalt seotud.
Tähelepanu koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast.
Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas.

Teadvuse mõiste aspektid:

Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel).
Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) – inimesele omane:

võime teadlikult, eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid , suunata tähelepanu ja mõtlemist, võtta vastu otsuseid, mõelda abstraktselt.
Võime planeerida , ette näha enda ja teiste käitumist ja vaimseid seisundeid (orienteerumine ajas, sh teistega arvestamine )
Võime omandada ühiskondlik-ajalooline kogemus.

Eneseteadvus (metatase) – iseendast teadlik olemine ja arusaamine. Kõik, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast praegu, minevikus kui tulevikus. (puudub loomadel, inimesel tekib umbes 2. eluaastal .

Vormid:

iseenda äratundmine, eristamine teistest, empaatia
introspektsioon
minapilt , sh oma keha kujund
episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu
kronesteesia – subjektiivse aja teadvustamine

Teadvuse omadused:

Subjektiivsus ja omavaatelisus – indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omakajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/ personaalne .
Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki , teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt
Transparentsus – teadvusväli oli „läbipaistev“ – me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte
Ühtsus – teadvustatud kogemus on ühtne „teadvusväli“, avatud mitmetele meeltele korraga; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikult helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest.
Pidevus, sidusus – tavateadvus on ajas invariantne ja pidev, jagamatu teadvuseväli. Teadvusväli on ajakulgemise mõttes ühtne ja pidev.

Teadvuse funktsioonid:

Prioriteetide, toimingute järjestamine
Mineviku ja oleviku intergratsioon
Käesoleva hetke märgistamine
... jne
Teadvuse üks funktsioon on teadvust mittevajavate protsesside loomine?

Aju ja teadvus – sõlmimisprobleem (binding problem)
Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Kus ja kuidas tekib ühtne teadvustatud kogemus e informatsiooni kokkusõlmimine? (Crick, 1995)
Teadvuse uurimise raske probleem: siiani peetakse võimatuks uurida, mis teadvus on.
Uuritavad teadvuse seisundid :

Kooma
Sügav uni
Pinnaline uni
Paradoksaalne uni
Hüpnagoogsed seisundid
Unisus
Virgus
Ülivirgus

Teadvuse uurimise metoodika:

Aju jälgimise aparatuursed meetodid

Käitumuslik eksperimendid – kas ja kuidas inimene on teadvustatud muutustes, mille eksperimentaator katsesse viib.
Muutunud teadvuse seisundid:
Psüühiline seisund, mis tekib füsioloogiliste, psühholoogiliste või farmakoloogiliste tegurite toimel, mida inimene ise kogeb oluliselt erinevana tavaliselt. (Nt. Uni, hüpnoos, erinevad joobed, anesteesia, psühhoos, ajukahjustuse järgne teadvustamatus)
Teadvustamatus:

Kognitiivne teadvustamatus – enamik ajus toimuvatest protsessidest teadvuse eest varjus, teadvustamata (hingamine, emotsionaalne reaktsioon, unerütm, silmaliigutused)
Ka kõrgema taseme psüühilised protsessid e kognitiivsed protsessid (mõtlemine, otsustamine, loometöö) – kui lahendus tuleb ootamatul momelndil .
Automatismid – psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist (nt rattaga sõitmine, auto juhtimine)
Pimenägemine – kahjustus ajus esmases nägemispiirkonnas, kuid inimene on võimelin ruumis orienteeruma
Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed elamused , transs, meditatsioon .
Tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid (dihhootilise kuulamise katse)

Teadvuse seisundeid: UNI
Uni – psühholofüüsiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnele selle alusele struktuurile levinud üldine pidurdus; ümbritseva keskkonna nõrku ärritajaid ei teadvustata.
Uni pole aktiivsuse puudumine, vaid kvalitatiivselt erinev aktiivsus. Iseloomustab toimiva teadvuse puudumine, kuid suhteliselt aktiivne ainevahetus mõningates närvisüsteemi osades.
Une ajal toodetakse kasvufaktoreid ja teisi ajuvalke, mis nt kaitsevad neuroneid kahjustuste eest või taastavad kahjustatud rakke.
Uni on vajalik:

Energia hoidmiseks
Aju püsiv termoregulatsioon
Närvirakkude detoksifikatsioon
Kudede taastamiseks
Unustamise vähendamiseks
Geneetiliselt programmeeritud käitumismustrite säilitamiseks
Hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks
Uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused

Staadium – 5 % uneajast (kestvus-mõni minut)

Ärkveloleks läheb üle uinumiseks
Uni veel pinnapealne
Südametöö ja hingamine aeglustub
Lihased lõdvestuvad – kukkumise tunne
Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis -hallutsinatsioonid

Staadium – 50% uneajast (kestvus-20 min)

Väga madal lihastoonus
Kehatemperatuuri väike langus
Võimalik unesrääkimine

Staadium – 20% uneajast (kestvus- 100 min)

Inimene vajub veelgi sügavamale unne
Ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained

Staadium – 20% uneajast (kestvus- 100 min)

Sügavaim uni
Domineerivad delta lained
Väga raske inimest äratada

Kõik staadiumid esinevad öö jooksul üleminekutena mitu korda, moodustades unetsükli. Ühes öös leiab aset keskmiselt 5 unetsüklit.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 66 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

M M Õppematerjali autor

TEADVUS Uni psühholoogia Eneseteadvus Intentsionaalsus Transparentsus

Sarnased õppematerjalid

rtf

Kordamiskusimused taju-tahelepanu-teadvus UUS-1

Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine

Eripedagoogika

doc

Teadvus

Erinevused: Sarnasused: 3. Millised on teadvuse piirid? Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. (monkey business näide) ? 4. Mis on teadvusseisundi peamisteks omadusteks? Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field); intermodaalsus või supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest.

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Meeled, taju, tahelepanu

positiivne suhtumine, ka pingutuste tunnustamine, mitte ainult kiitmine saavutuste eest; käitumisteraapial põhinev täpne punktiplaan; auditiivsed ja visuaalsed signaalid (sh piktogrammid); selgelt struktureeritud ülesanded, mis on antud väikeste sammudena; õpilaste istekoht õpetaja lähedal; personaalne mentor (kaasõpilane), kes aitab vajadusel (konfliktid jne). Pane laps istuma koos positiivse eeskujuga. TEADVUS JA UNI 26. Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad? Teadvus ja tähelepanu on erinevad nähtused, kuigi tihedalt seotud - tp koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast; selle arvelt tuleb ohverdada palju muud teavet teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas *Teadvus

Tervisepsühholoogia

docx

Taju. Tähelepanu. Teadvus

o indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omandamine o subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale, kuidas maailm ilmneb just talle o unikaalne/personaalne ● Intentsionaalsus o ollakse teadlikud millestki- teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt ● Transparentsus o teadvusväli on „läbipaistev" o me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teda ennast- meenutus ● Ühtsus, terviklikkus o teadvustatud kogemus on ühtne

Tunnetuspsühholoogia

docx

Kordamisküsimused teadvus

Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste

Psühholoogia

doc

Kordamisküsimused III seminar - Meeled, Taju, Tähelepanu, Teadvus

Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel.

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus

Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise

Psühholoogia

docx

Kordamisküsimused ja vastused-taju-tähelepanu- teadvus ja uni

Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus Autor: R. TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting on füsioloogiline protsess, mille tulemusena toimub välise stiimuli üksikute omaduste tuvastamine (nt. värv, heledus, kuju) Taju on psüühiline protsess, mille tulemusena tuntakse ära tervik, aistingud organiseeritakse tähenduslikeks objektideks. Distaalne stiimul - proksimaalne stiimul - tajukujund 2

Tunnetuspsühholoogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Variant3: Aitäh hea konspekti eest!

00:49 13-01-2013

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk