Aju ehitus ja funktsioneerimine (0)

Aju ehitus ja funktsioneerimine
kognitiiv-psühholoogilisest 
aspektist  ning aju keskused
Johanna  Olesk
Tallinna Ülikool 2015
Sissejuhatuseks
• Kognitiivsed ehk  tunnetusprotsessid  
on psüühilised protsessid, mille käigus 
luuakse infotöötluse käigus pilt 
tegelikkusest. 
•  Aisting , taju, mõtlemine, keel ja 
tähelepanu – omavahel tihedalt seotud
Sissejuhatuseks
• Aisting – annab infot esemete ja 
nähtuste üksikomaduste kohta, tekib 
kui  ärritaja  mõjub otseselt 
meeleelundile (NB! Ei  peegelda  eset 
tervikuna )
• Taju – peegeldab ümbritsevaid 
objekte ja nähtusi tervikuna (liigitab 
aistingult saadud informatsiooni 
tervikuks)
Peaaju  ehitus ja 
funktsioonid
• Täiskasvanud inimese aju kaalub 
umbes 1300 – 1400 grammi.
• Aju suurusel ja inimese 
intelligentsusel pole omavahelist 
seost.
• Peaaju koosneb evolutsiooniliselt 
vanematest ja uuematest osadest 
ning eristatakse 5 osa.
Peaaju ehitus ja 
funktsioonid
• Peaajus on umbes 100 miljardit 
neuronit ehk närvirakku
• Iga  neuron  on sünapside abil 
ühenduses 1000 – 10 000 teise 
närvirakuga. 
• Õppimise käigus tekib närvirakkude 
vahel pidevalt uusi ühendusi.
Peaaju piirkonnad
1.  Piklikaju  – kõige vanem aju osa, 
autonoomne närvisüsteem, eluliselt olulised 
refleksid. Läbi  ajusilla  tuleb ajukoorde 
närvirakkude kogum – 
retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis. 
Retikuaarformatsioon reguleerib aktiivsust 
–  aktiveerimine  vs pärssimine, une- ja 
ärkveloleku regulatsioon. Selle talitusest 
oleneb suuraju poolkerade aktiivsus.
Peaaju piirkonnad
2.  Tagaaju  – koosneb ajusillast ja 
väikeajust. Reflektoorne tegevus ning 
närviimpulsside ülekanne (ajusild), 
liigutuste koordineerimine ning 
tasakaal ( väikeaju ).
3. Keskaju –  sensoorsete  signaalide 
ümbersuunamine 
(orienteerumisrefleks),  automaatsed  
liigutused, valu tajumine
Peaaju piirkonnad
4.  Vaheaju  – peaaju koorealuse 
tundlikkuskeskus – peaaegu kogu 
sensoorse  info  saatmine  ajukoorde, 
hüpotalamus – kontrollib  sisenõresüsteemi  
(ajuripats), autonoomset närvisüsteemi, 
emotsioone, seksuaalsust,  mõnu  valu ja 
stressi.
Aju limbiline süsteem – hõlmab nii kesk- 
kui vaheaju ja jõuab ajukoorde.  Emotsioonid , 
mõtlemine, õppimine ja  motivatsioon !
Peaaju piirkonnad
5. Suuraju – kaks ajupoolkera, mida 
ühendab mõhnkeha. Poolkerasid katab 
suurajukoor , mis on närvisüsteemi 
kõrgeim osa, kus toimub kõrgem 
närvitalitus: teadvus, mõtlemine, 
aistingud, taju, tähelepanu, mälu, 
õppimine.
Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest 
koosneb 1 – 5 mm paksune hallaine kiht, sisaldab 
10 – 14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod 
suurendavad pindala.
Suurajukoore sagarad ja nende 
funktsioonid
KIIRUSAGAR
Kõnest aru 
saamine, „kaart“ 
OTSMIKUSA
iseenda kehast, 
GAR
seljaajust  tuleva 
Kognitiivsed 
info vastuvõtmine 
funktsioonid, 
ja töötlus
refleksid, 
ohutunde 
käitumine, 
KUKLASAG
infotöötus
AR
Nägemise 
teel saadud 
OIMUSAGAR
info 
Kuulmise teel saadud info 
vastuvõtmi
sidumine Wernicke ja 
ne ja  töötus
motoorsete piirkonnaga
Ajukoore  funktsionaalsed  
väljad
•  Motoorsed  väljad – käsklused 
lihastesse (tahtelised liigutused). 
Mida peenemad liigutused, seda 
suurem esindatus  ajukoores
(nt kahjustuse puhul ei saa teha kirjutamiseks 
vajalikke liigutusi)
•  Sensoorsed  väljad – meeltelt 
saadud informatsioon
(nt kahjustuse puhul inimene küll näeb esemeid, 
kuid ei tunne neid ära)
Ajukoore funktsionaalsed 
väljad
• Assotsiatiivsed väljad – kõrgemad 
psüühilised protsessid: mälu, 
mõtlemine, taju, kõne. Kogu 
saabunud info ühendamine 
sihipärase tegevuse huvides.
(nt kahjutuse puhul võib inimene muutuda loiuks ja 
aeglaseks                  ning mõtlemisvõime kaob)
Aju  plokid  Luria järgi
Kolm  plokki  – sarnaste funktsioonidega 
piirkonnad ajus.
I plokk
• Kõige alus - aju toonuse ja virguse 
seisundit  reguleeriv plokk – ärkvelolek, 
orienteerumisrefleks, tähelepanu, taju, 
emotsioonid. Retikulaarformatsioon
• Sõltub otseselt reflektiivne tegevus ja 
sensomotoorse arengu algus.
• I ploki nõrkus: hilistuv või moonutatud 
areng, vajadus stimuleerida (sekkuda) – 
kujundada arengu sensomotoorne baas. 
II plokk
• Kiiru-, oimu- ja kuklasagara  piiril  – 
teabe vastuvõtmine, töötlemine, 
säilitamine/ammutamine.
Hierarhiline  ehitus:
1. Projektsioonitasand: areneb 1. – 2. 
eluaastal , aistingute tasand (värvus, 
lõhn, kuju, liikumine, tekstuur jne)
II plokk
2. Gnostiline tasand: aktiivne areng 2 – 5 a, 
„küpsemine“ 7 – 8 aastaselt. 
Neuronid kombineerivad 1. tasandi signaale – 
konstrueeritakse tajukujutusi. 
Oluline on  ajupoolkerade  koostöö, 1. ploki 
aktiivsus.
3. Kattetsoon – eri  meelte  abil  hangitud  teabe 
süstematiseerimine. Areng ja küpsemine 1 – 2 
a hiljem 2.  tasandist .
II ploki arengu käigus kujuneb välja 
maailmapilt : aegruum, üldistatud 
kujutised,  metafoorid , grammatika jne.
III plokk
Otsmikusagarad: tegevuse/käitumise 
kavandamine, reguleerimine ja kontroll. 
Aktiivsuse (sh tähelepanu) ja 
emotsioonide reguleerimine.
Areng hüppeline, anatoomiline lõplik 
küpsemine 16 – 20 aastaselt. 
Talituslik areng sõltub I ja II ploki 
arengust, sotsiaalsest keskkonnast.
Allikad
Medicina (2006) Laste ja noorte 
psühhiaatria
Meeli Roosalu (2006) Inimese 
anatoomia, Koolibri
Jüri Uljas,  Thea  Rumberg (2002) 
Psühholoogia gümnaasiumiõpik 
Koolibri
Karl Karlep (2010) Eritasemelised 
õppekavad  - koolitusmaterjalid

Document Outline

• Slide 1
• Sissejuhatuseks
• Sissejuhatuseks
• Peaaju ehitus ja funktsioonid
• Peaaju ehitus ja funktsioonid
• Peaaju piirkonnad
• Peaaju piirkonnad
• Peaaju piirkonnad
• Peaaju piirkonnad
• Suurajukoore sagarad ja nende funktsioonid
• Ajukoore funktsionaalsed väljad
• Ajukoore funktsionaalsed väljad
• Aju plokid Luria järgi
• I plokk
• II plokk
• II plokk
• III plokk
• Allikad