Koolivägivald (12)

Koolivägivald
Referaat

Sisukord

Sisukord 2
2.0 Sissejuhatus 3
3.0 Koolivägivald 4
4.0 Kelle mure on koolivägivald? 5
5.0 Kas koolivägivald on kuritegu ? 7
6.0 Kokkuvõte 8
7.0 Kasutatud kirjandus 9
8.0 Lisad 10

2.0 Sissejuhatus

Kirjutan koolivägivallast, sest see on hetkel väga aktuaalne teema ja mis on väga tõsine ja millest peaks igaüks midagi teadma.
Kes meist ei oleks kuulnud koolivägivallast. See on meie igapäevane probleem praegusel ajal. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. On liiga palju noori kelle mõttemaailmas on asju, mis ei ole sobivad. Juhtub üha hullemaid õnnetusi, mille tagajärgedeks on kahjuks juba siiski surmad .
Referaadis on kasutatud erinevate inimeste arusaamu koolivägivalla kohta. On väljatoodud erinevad vaatepunktid kolmest artiklist: kes on selles süüdi ja kas see on kuritegu?

3.0 Koolivägivald

Justiitsministeerium on 24.augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel.
Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Kui lapsed hakkavad erinevaid vabandusi tooma , siis peavad vanemad olema eriti tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna.
Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine , mõnitamine, füüsilise vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne.
Koolivägivalla ohvriks võib langeda igaüks, kuid suurem risk on: uutel õpilastel, neil kel läheb teistest paremini või halvemini, erinevad välimuselt või iseloomult teistest kaasõpilastest.
Kiusajateks võivad osutuda need õpilased kellel ei lähe koolis hästi, õpilased kes üritavad ennast sellega paremana näidata või õpilased kes ise on kokku puutunud vägivallaga kas seda nähes või enda peal tundes.
Kiusamine ohver või selle pealt nägija peaks sellest rääkima täiskasvanule keda ta usaldab. Tähtis on, et see isik saaks midagi ette võtta. Ohver peaks vältima kiusajat ja neid olukordi ja kohti kus ta võib kiusajaga kokku puutuda. Hea oleks liikuda ka koos sõpradega, siis on julgem.

4.0 Kelle mure on koolivägivald?

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maarja Pedaja on 24. aprillil 2007.aastal kirjutanud arutleva artikli kelle mure on koolivägivald? ( vaata lisad 2 ), mille põhineb minu kirjutis.
Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine väidab, et kõrgkoolides ei õpetata piisavalt võitlust koolivägivallaga, klassiga hakkama saamist ja lastega suhtlemist.
Õpetaja vajab varasemast põhjalikumat ettevalmistust. Tähtis osa sellest on lektoril, kes peaks rääkima rohkem oma isiklikest praktilistest kogemustest ja kuidas on olukorrad lahendanud. Ei tohiks piirduda ainult näidetega mis on kuuldud teistelt kolleegidelt.
Noortele õpetajatele valmistab raskusi see, et pannakse liiga suurt vastutust õpetajale. Vanemad ootavad kõiki murede lahendusi õpetajalt. Arvatakse, et kuna õpetaja on seda ülikoolis õppinud, siis on see põhiliselt tema kohustus ja sest ta saab palka, on ta selleks kohustatud. Koolil on raske vägivallaga võidelda, kui seda reklaamitakse lastele ühiskonnas igal moel. Vägivallale peaks reageerima iga kodanik, mitte ainult haridus töötajad.
Kuid ei pöörata piisavalt tähelepanu õpetaja toetamisele ja probleemsete kodudele. Õpetajal on väga suur ülekoormus ja see ei võimalda panna tähele kõikide õpilaste probleeme ja veel tegeleda nende kodudega. Õpetajal on kohustusi väga palju : klassijuhatamine, õpetamine väga paljudes klassides, tundide ettevalmistamine, päevikute täitmine, tööde parandamine, arenguvestlused, nõustamised, koosolekud , klassi ühised tegevused ja palju erinevaid asju veel. Ja oodatakse , et õpetaja oleks tasemel iga oma tegevusega .
Õpetaja tööaeg on seaduse järgi 35 tundi nädalas. Uurimus näitab, et tegelikult kulub õpetajal tööülesannete täitmiseks aega 50,1 tundi. Õpetaja teeb osa oma tööst ära ka nädalavahetusel, siis kui enamus inimesi ainult puhkab.
Õpetaja annab endast parima, et koolis hoida ära koolivägivalda, kuid ilma teiste kodanike abita ei saa see täiesti võimalikuks.

5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?

Õpetaja Heli Paju on kirjutanud 2003.aastal artikli avaldades arvamust: „Kas koolivägivald on kuritegu?” ( vaata lisad 3 ). Sellel põhineb see artikkel siin.
Koolivägivald on Eestis laialt levinud probleem. Algklassides ja lõpuklassides ei ole asi niivõrd hull kui põhikoolis, kus muutuvad teod väga alatuks. Põhjuseid on väga palju, kuid osad neist on kindlasti : hormoonid teatud vanuses, kodused probleemid, tähelepanuvajadus ja ennast kehtestama panemise soov.
On olemas nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Enamus inimesi on neist mõlemaga kokku puutunud, kas kõrvalt vaadates või ise ohver olles. Koolivägivalda salatakse ka tihti maha. On juhtumeid kus kiusajaks võib osutuda õpetaja. Ühes Eesti koolis lõi õpetaja õpilase peaga vastu seina ja siis tiris karvupidi teise klassi. Kool ei teinud õpetajale midagi, kuigi see oli õpetaja poolt korduv rikkumine . Kui õpetaja ei suuda ilma vägivallata õpetada, siis tuleks ta vallandada, sest sellised olukorrad süvendavad rängalt seda probleemi.
Õpetaja kohuseks on koolis vägivalda ära hoida, aidata kaasa lapse normaalsele arengule, julgustada last, olla valvas, sest õpilane peab väga palju aega oma ajast, veetma koolis. Kool ei tohi muutuda õpilasele ebameeldivaks kohustuseks . Kui õpilane hakkab ennast tundma halvasti ja teiste poolt kiusatuna, võib sattuda tema tulevik ohtu. Tagajärgedeks võivadki olla vaimselt ebastabiilsed õpilased, kes tunnevad ennast kõrvalejäetuna ja võivad sooritada ka enesetappe.
Koolivägivalla kohta on kõigil veel palju õppida, selleks et see lõppeks peavad tegema õpilased, õpetajad ja vanemad koostööd et luua sõbralikku keskkonda. Selleks, et koolivägivald lõppeks peavad õpilased austama teisi inimesi, oskama avaldada oma arvamust, teadma oma õigust teistest erineda ja saama tähelepanu võrdselt. Koolivägivald on kuritegu, sest see on isiksusevastane tegu.

6.0 Kokkuvõte

Koolivägivald on laialdaselt levinud probleem. Inimesed suhtuvad sellesse probleemi erinevatelt. Esimeses artiklis on välja toodud koolivägivalla tunnused ja põhjused ning mõningad lahendused. Tunnused ja põhjused on igas artiklis samad, kuid see kelle süü see on ja kes peaks seda lahendama , on inimeste arusaamade kohalt erinev. Teises artiklis on öeldud, et õpetaja ja kool ei ole vastutav selle eest ja kool üksinda ei pea sellega hakkama saama. Kolmandas artiklis on aga välja toodud, et õpetaja ja kool on koolivägivalla eest vastutav ja peaks need probleemid ise ära lahendama. Teine ja kolmas artikkel on kirjutatud õpetajate poolt, kuid arusaamad on erinevad. Ma olen nõus sellega, et kool peab kohtlema kõikki võrdselt ja nõustama õpilasi, kui see on vajalik. Ja olenevalt olukorrast, peabki olema õpetaja vahepeal täiesti vastutav ja vahel mitte.

7.0 Kasutatud kirjandus

http://www.kuriteoennetus.ee/13254
http://www.ohvriabi.ee/essee2003/larionova.shtml
http://www.postimees.ee/240407/esileht/arvamus/256833.php

8.0 Lisad

Lisa 1

Koolivägivald
24. august 05
Kui last kiusatakse, tuleb alati abi kutsuda. Tavaliselt kiusatakse endast nooremaid mängu- või koolikaaslasi nii lasteaias kui koolis. Soovitage lapsel endal kaklust vältida. Laps peab juhtunust kindlasti rääkima ka mõnele täiskasvanule. Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama.
Vanemad peavad olema tähelepanelikud, kui laps mingil põhjusel kooli ei taha minna, tuues ettekäändeks halva enesetunde või midagi muud. Sel juhul tuleb lapselt välja uurida, miks ta kooli minna ei taha - kas tal õppimata, on tal koolis kellegagi mingi probleem või milles on põhjus.
Mis on koolivägivald?
Kellel on suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks?
Kes kiusavad?
Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse?
Näpunäited õpetajatele

Mis on koolivägivald?
Koolivägivald on oma klassi- või koolikaaslase:

• norimine, mõnitamine;
  
• asjade äravõtmine, nende lõhkumine ja määrimine;
  
• eiramine ja lapse kohta laimujuttude levitamine;
  
• vägivallaga ähvardamine;
  
• peksmine;
  
• raha ja asjade “pommimine”.
  

Kellel on suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks?

• uutel õpilastel;
  
• lastel, kellel on tervisega probleeme, kes kannavad prille, ei kuule hästi või on paksemad;
  
• lastel, kellel õppimine läheb väga hästi, aga kes on füüsiliselt teistest nõrgemad;
  
• lastel, kellel on madalam enesehinnang ;
  
• lastel, kes on pärit vaesemast perekonnast.
  

Kes kiusavad?

• sageli need lapsed, keda ennast on kiusatud kas kodus, lasteaias või nooremas klassis;
  
• vägivaldsest perekonnast pärit lapsed;
  
• lapsed, kes tahavad ennast näidata, teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada;
  
• keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed;
  

Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse?

• Räägi sellest täiskasvanutele - lapsevanemale, klassijuhatajale, koolidirektorile, psühholoogile.
  
• Väldi kohti, kus on oht sattuda kiusamise ohvriks.
  
• Liigu koos sõpradega.
  
• Kuna kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks , teda kardaks, siis püüda kiusajast mitte välja teha.
  

Lisa 2

Kelle mure on koolivägivald?
24.04.2007
Maarja Pedaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Artiklit kirjutama ajendas mind Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse esinaise Kadri Järve sõnavõtt, milles ta väidab, et koolivägivalla vastu võitlemist kõrgkoolides ei õpetata ning noorte õpetajate koolitamisel tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas klassiga hakkama saada ja lastega suhelda.
Väga asjakohane on väide, et õpetaja vajab senisest põhjalikumat ettevalmistust. Kui läbisin paar aastat tagasi õpetajakoolitust, tundsin kõige suuremat puudust sellisest õppejõust, kes räägiks oma isiklikest praktilistest kogemustest koolis ning konfliktsituatsioonidest, mida ta ise on lahendama pidanud. Kahjuks midagi sellist seal ei kuulnud. Lektorite näited piirdusid eeskätt nendega, mida nad olid kuulnud tegevõpetajatelt.
Noore õpetajana pean probleemiks seda, et liiga suur vastutus koolivägivallaga eest pannakse õpetajale. Ühiskonnas, kus vägivald on üks peamisi müügiartikleid, ei saagi kool teistsugune olla. Järelikult on vägivallale reageerimine iga kodaniku asi.
Kui paljud teist on vahele astunud, kui kaks poisiklutti omavahel tülitsevad?
Aga – kooliteemalisi artikleid ja netikommentaare lugedes tekib ikka ja jälle tunne, et kõikide murede lahendamist oodatakse eeskätt õpetajalt. Anname talle natuke palka juurde, kui ta kisa tõstab, tema on ju ülikoolis selgeks õppinud iga elulise situatsiooni lahendamise!
Kahjuks jääb kõige olulisem arutelu alati pidamata. Nimelt see, kuidas toetada õpetajat tema töös. Iga nüüdisaegne kool vajab logopeedi ka põhikooli kolmandas astmes , sotsiaaltöötajat, noorsoopolitseinikku, turvameest ja psühholoogi. Selleks et koolis oleks turvalisem, tuleb tegeleda ka probleemsete kodudega, millele osutab Kadri Järvgi.
Omaette teema on õpetaja ülekoormatus, mistõttu ta ei suuda alati koolivägivalda märgata.
Kuidas saab õpetaja, kes tegeleb aastas keskmiselt viie-kuue klassiga ( kusjuures klassis võib olla kuni
36 õpilast!) märgata kõike, mis koolis toimub, ning sujuvalt lahendada paljude keerulistest kodudest pärit noorte mured ja vaevad ?
Õpetajale seatud töökohustusi on palju (lisaks aine õpetamisele klassijuhatamine, tundide ettevalmistamine, päevikute või e-kooli täitmine, tööde parandamine, arenguvestlused, laste psühholoogiline nõustamine, osalemine koosolekutel , klassiõhtutel ja ekskursioonidel, järelvastamised, konkursid, olümpiaadid jne) ning üldsus ootab, et ta seisab oma ülesannete kõrgusel.
Kuigi töö- ja puhkeaja seadus on sätestanud õpetaja tööajaks 35 tundi nädalas, ei tea ma ühtki kolleegi, kes suudaks nendesse ajalistesse raamidesse jääda. Sama näitas ka Eesti Haridustöötajate Liidu uurimus 2005. aastal (vt www.ehl.org.ee), millest selgus, et õpetajatel kulub kõikide tööülesannete täitmiseks keskmiselt 50,1 tundi (nädalavahetusel viis-kuus tundi). Oma järeldused tehku igaüks ise.
Arvan, et õpetaja võimalused koolivägivallaga toime tulla vajavad senisest põhjalikumat diskussiooni. Usun, et iga õige õpetaja teeb kõik selleks, et koolis ei oleks vägivalda. Teiste ühiskonnaliikmete toeta ta seda kahjuks ei suuda.

Lisa 3

Õpetaja: Heli Paju
“Kas koolivägivald on kuritegu?”
Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks.
Põhjus võib olla möllavates hormoonides, kodustes probleemides jne. Selles eas noored püüavad end kehtestada ja kui see muud moodi ei õnnestu, võetakse appi vägivald. Tihti tingib vägivalda ka tähelepanupuudus.
Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Oma kooliskäimise aja jooksul olen mitmeid kordi tunnistajaks olnud mõlemale ja mis seal salata, ka kogenud narrimist.
Üksteise vastu võidakse olla uskumatult julmad ja vägivaldsed. Ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule.
Millegi pärast salatakse koolisisene vägivald üsna tihti maha ja õpetajad, kes on asjaga kursis, ei võta midagi ette. Niimoodi peabki koolivägivalla ohver üksi kannatama , mis halvematel juhtudel on lõppenud enesetapuga.
Koolipersonal peab oma silmad lahti hoidma ja igasugune koolivägivald tuleb peatada!
Kahjuks ei ole kadunud veel see aeg, kui vägivallatsejaks on hoopis õpetaja. Arvan, et ükskõik, milline õpetaja julgeb tõsta kätt lapse vastu, tuleks päeva pealt vallandada. Paar aastat tagasi tuli mu õde koolist ja teatas, et nende õpetaja oli klassis lärmava poisi peaga vastu seina löönud ja hiljem kõrvupidi oma puhkeruumi tirinud.
Esialgu olin täiesti sõnatu. Tunnen isegi seda poissi ja tean, et ta ei ole just eeskujulik õpilane, aga selline käitumine pedagoogi poolt paneb lihtsalt imestama.
Kui õpetaja ei suuda oma klassi muul moel vaos hoida, kui vägivalla abil, siis ei kõlbagi ta õpetajaks.
Kahjuks on asjalood niimoodi, et kogu lugu summutati, hoolimata sellest, et kogu klass pöördus direktori poole. Õpetaja ei saanud isegi mitte noomitust, liiatigi on tema poolt vägivalla tarvitamist õpilaste kallal ette tulnud nii enne seda intsidenti, kui ka hiljem.
Kool on koht, kus arenev isiksus peab suure osa oma ajast veetma ja kui seal viibitud aeg on talle täielik põrgu ning keegi selles suhtes midagi ette ei võta, on tagajärjeks see, et ühiskonnal on juures veel üks liige, kes ei suuda normaalselt funktsioneerida. Tunneb end kõrvalejäetuna ning jääb suure tõenäosusega elu hammasrataste vahele.
Koolide ülesanne on aidata kaasa enesekindla ja täisväärtusliku ühiskonnaliikme arengule, mistõttu tuleb elimineerida igasugune koolivägivald, mis kujutab endast inimsusevastast kuritegu.
Vägivald on lõpmatu nõiaring, mis ei kao kuhugi enne, kui me ei püüa sellest läbi murda ja midagi ette võtame.
Arvan, et koolivägivalla koha pealt tuleks meid veel palju harida - nii õpilasi kui ka õpetajaid, sest sõbralikus õhkkonnas on ju hoopis kergem tööd teha ja õppida.
Usun, et koolivägivald on kuritegu ja sellega seoses tuleb koolides lõpetada "jaanalinnu mängimine", sest kuriteo varjamine on sellele kaasa aitamine .
Esimene samm vägivalla lõpetamiseks oleks see, kui teha noortele selgeks, et inimesed ei pea kõik ühesugused olema. Tuleb julgustada õpilasi avaldama oma arvamust ja austama teisi isikuid nende individuaalsuses. Õpetajad peaksid püüdma osutada just positiivset tähelepanu suuremale hulgale õpilastele klassis, mitte ainult neile, kes aines suurepäraselt hakkama saavad.
Loodan, et selle probleemiga juba lähitulevikus tõsisemalt tegelema hakatakse, sest koolivägivald on sama tõsine rikkumine, kui iga teinegi isiksusevastane kuritegu.
16