Uncertainty Ambiguity and Complexity in Project Management (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Referatiivne artikkel
Kodutöö

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.SISSEJUHATUSEKS 4
2.TEADMIKE ÜLEVAADE 5
3.PROJEKTI MONITOORING 7
4.TERVIKLIKKUSE MUDEL 9
5.ARUTELU JA TAGAJÄRJED 11
KIRJANDUS 12

SISSEJUHATUS

Käesolevas töös on refereeritud Lee Kong Chian School of Business uuringut „On Uncertainty, Ambiguity , and Complexity in Project Management “. Antud uuring on koostatud 2002. aastal augusti kuus ning on kättesaadav internetis. Töö eesmärgiks on ülevaade projekti juhtimisega seotud probleemidest, ebakindulsest ning keerukusest. Uuring on koostasid Michael Pichi, Christoph Locki ja Arnoud de Meyeri poolt. Uuringus on välja toodud, kuidas kavandada projekti ning hilisemalt ellu viimine , projekti monitooring, arutelu ja tagajärjed.

SISSEJUHATUSEKS

Projekti juhtimise teemalised kirjanduslikud teosed on meie arusaamist projekti planeerimisse muutnud. Lisaks oleme hakkanud arvestama riskihindamist ja projekti tagasilööke endi tööde planeerimisel. Selline planeering on projektijuhte õpetanud intuitiivselt tunnetama , mida tuleks teha olemasolevate riskiteguritega antud keskkonnas. (Michael T. 2002:1008)
Lisaks leidub embiirilisi töötamis mootodeid nagu näiteks interaktiivsed ja eksperimentaalsed projekti läbiviimis käsitlused, kui keskkond on kiire muutuma või ebastabiilne. Teised samalaadsed tööd kahekordistavad lahenduste otsimist sama-aegselt valides ühe parima monitooringu oma tööst. (Michael T. 2002:1008)

TEADMIKE ÜLEVAADE

Tegevuse eesmärgiks oli planeerida algusest peale orjenteeritud etapilist projekti juhtimist, ära määratlemaks "murrangulist kohta" projektis . Seda võib arvestada, kui projekti riskihindamist. (Michael T. 2002:1009)
Projektid , mis on keskmiselt madalama riskitasemega tegeletakse ka väiksemata probleemidega nagu näiteks tööaja ja tööjõumaksumusega. (Michael T. 2002:1009)
Paindlikkus on üks võimalustest vähendada pingeid, kuid teisalt kasutades tehnoloogilisi protsesse võib see kordades suuremaid riske kaasa tuua. (Michael T. 2002:1009)
Reaalsus on see, et me elame maailmas, mis on ebamäärane ja keeruline. Embiirilised tööd on rõhutanud , et neid töid on järk-järgult vajalikumad ja/või korduvate probleemide lahendamine ja katsetades tsükkliselt, mis on üld-levinud projektitöös. Eisenhardt, Tabrizi ja McCormack leidsid , et sellised korduvad tsüklid on väga tähtsad keskkonnas, mis vajavad kiiret elujõu süsti. Uurimised on näidanud, et turundus ja strateegilised valdkonnad on ette määretletud samm-sammulise edasimineku "radikaalsetest innovatsioonidest" kus mõlemad tehnoloogia ja turundus on uus. Selline projekt näib iseloomulik olema laialdasem ja paindlikuma visiooniga. (Michael T. 2002:1009)
Reaalsus on see, et me elame kahemõttelises ja keerukas maailmas, kus empiirilised uuringud on näidanud, et vajame sidusamat või korrapärasemat probleemide lahendamist. (Michael T. 2002: 1010 )
Tulemused on näidanud, et turundus ja strateegiline mõtlemine liigub radikaalsete muudatute suunas, kus turundus ja strateegiline mõtlemine on uuenenud . (Michael T. 2002:1010)
Selline projekt tundub iseloomustama laia ja paindlikku visiooni, kus prototüübi ehitamisel on kasutatud „probleem ja lahendus“ näidet. (Michael T. 2002:2010)
Kuigi olemasolev töö hõlmab mitmekülgsete teadmiste, projekti juhtimise lähenemisviise, ei ole see andnud juhile kontseptuaalset mõtlemist. (Michael T. 2002:2010)
Alates 1970dast on tähendatud, et projektides on vaja tunnustada projektijuhte, mis võib viidata sellele, et tegemist on ebakindlusega juhtimistiilides. (Michael T. 2002:2010)

PROJEKTI MONITOORING

Projekti on vaadatud ühteaegu kogemuste pagasit kui ka järjestikku tegude ahelat , mis lõpuks annab kokku erinevatel tasanditel saadud tulemusi. (Michael T. 2002:2011)
Projekti tasuvuspunkti on võimalik arvutada järgneva valemi abil:
Joonis 1. Tasuvuspunkti valem
Projekti tasuvuse erinevate mõjutegurite järgi:
Joonis 2. Mõjutegurite järgi
Kus on aktiivsedvõrgustiku võimalused
on minimaalne projekti kesvus
M on tavline mudel
maailma riigid
A* on aktiivsed võrgustikud
Andes võimaluse arusaamadeks, et projekti tüüp signaalid on tulemas avalikuks projekti eluajal. Peavad projektimeeskond end välja töötama ning eelnevalt kindlaks tehtud poliitiliselt komplekti tegevusi. Kuigi poliitika on ettenägematute kuludega plaan, peab funktsioon ära määrama võimalikud ennatlikud tegevused. (Michael T. 2002:2011)
Ümberplaneerimise kõnealuses kontekstis, põhineb samalmudel maailma täis situatsioonplaneerimine. Situatsiooniplaani vastuvõtmiseks oleks vaja väljatöötada erinevad teooriad, kuid kalkulatsioonis tuleks vältida ülemäära arvutusi . Muidugi ümber planeerimisega on mitmeid riske seotud sooritusliku monitooringuga, kus hindamispoliitikat ei ole hinnatud ühe kriteeriumiga. (Michael T. 2002:1013)

TERVIKLIKKUSE MUDEL

Kas meile teada olev mudel on täiuselik või oleme endiselt „tean ja ei tea“ variatsioonides . Otsides tõendeid täiuslikkusest ja jõulisusest. (Michael T. 2002:1015)
Bioloogilised uuringule põhinevad tööd on avastanud , et järgnevas tabelis toodud näited vastavad tõele. (Michael T. 2002: 1016 )
Optimeerimine
Selektsionism
Õppimine
Õpitavad vahendid

Omandada „uus“ (ettenägemine)
Leiab eristavaid väljundeid
Reageerib uutele sündmustele

Kultuur

Kultuuride erinevus, inimese käitumise variatsioonid , ellu jäämisinstinkt

Ei õpitav
Instructionism
Ebamäärasuse vältimine

Põlvkonniti erinev keskkonna muutuse kiirus
Kohanemis võime (asustamata kohad, teadmatus)

Poliitika

Pikka aega kestev kontroll
Geneetiline käitumine

Selektionism
R-Strateegia kus toodetakse palju erinevate variatsioonidega järglaseid.

Käitumis mallid (inimesele kiskja käitumine)
Ettenägematu katastroofiline sündmus (vulkaani purse)

Joonis 3. Toimetuleku strateegiad (Michael T. 2002:1015)
Eelmainitud strateegiad on paralleelselt ühendatud projekti juhtimis strateegiatega. (Michael T. 2002:1016)
Üks strateegia tavaliselt eirab ebakindlust piiratest sellega ökosüsteemilisi nišše, mis on lihtsad ja muutuvad väga lihtsalt. Sellisel juhul asitõendid on väikse osakaaluga ning on hea kaartistamisel. Paindlikku süsteemiga on instruktsioonid etteaimatavad, kus teatakse ebakindlust, poliitika vormi tingimusi α. (Michael T. 2002:1016)
Praegult me liigume ( viide tabelisse) esimese rea vasakusse veergu , kus on bioloogilised organismid arendamas õppeviise. Sellised organismid saavad muuta oma poliitilisi α vastuse tähendusliku sündmust keskkonnas või muuta põhjalikku mustried, mis on ootamatu geneetilise juhend. (Michael T. 2002:1016)
Loomadel on võime on õppida laiendatult nende endi harjumuspärasustele põhinevalt. Kohandades enda käitumist või teadmisi vastavalt olukorrale. (Michael T. 2002:1016)
Teatud liikidel pole õppevõimet, kuid on tohutu võime kohaneda uue keskkonnaga. (Michael T. 2002:1017)

ARUTELU JA TAGAJÄRJED

Laialt on arutatud projektijutimisega seotud meetodeid ning esinduslikult projekti esitamis käsitlust. Näiteks, kas projektijuht oskab vastata „Mida teeb projektijuht- mida keegi teine ei oska.“ (Michael T. 2002:1017)
Kuidas on võimalik aru saada, kas me teeme seda- mida me teeme õigesti. Me eeldame, et organisatsioonil on olemas strateegia kolme kuni kümneks aastaks, kuidas edasi liikuda .

Kas vajatakse tõestada projekti tähtsust või toote termini muudatust, muuta organisatsiooni struktuuri või vajab muudatust juhtimismudel .
Tahetakse, et teenida projekt teeniks klienti, läbi mille oleks võimalik teenida rohkem kasumit. (Project manage : Peter Stoemmer 2011)

Planeerimine
Koordineerimine
Monitooring
Instructionism
Kriitilise tee planeerimine

Tööülesanded
Simulatsioonid

Riskijutimine

Riskidelist
Ennetavad tegevused

Kriitilise tee planeerimine

Sihtmärgi püstitamine
Vastutusalad
Koordineerimine
Hierarhia

Riskijutimine

Selge siht
Sündmustest lähtuvad regulatsioonid

Kriitilise tee planeerimine

Sihtmärgi jäädvustamine
Arengu jäädvustamine

Riskijuhtimine

Riskide tõenäosus

Õpe

Üldine visioon
Detailne plaan

Paindlikkus
Parima soodustamine

Uute võimaluste otsimine
Kvaliteedi juhtimine

Selectionism

Projekti läbi tegemine

„võitja efekt“
„kaotaja efekt“

Mõtete jagamine
Katseperioodi esitlemine

Joonis 4. Toimetuleku strateegiad (Michael T. 2002:1015)

KIRJANDUS

Pich, Michael; Loch , Christop 2002 On Uncertainty, Ambiguity, and Complexity in Project Management. 2002 Available at http://ink.library.smu.edu.sg/lkcsb_research/3506/ accessed May 04, 2016
Stoemmer, Peter 2011 Project Selection Available at http://www.project-management-knowhow.com/project_selection.html accessed May 04, 2016
12

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 1 allalaadimist

Uncertainty Ambiguity and Complexity in Project Management #1

Uncertainty Ambiguity and Complexity in Project Management #2

Uncertainty Ambiguity and Complexity in Project Management #3

Uncertainty Ambiguity and Complexity in Project Management #4

Uncertainty Ambiguity and Complexity in Project Management #5

Uncertainty Ambiguity and Complexity in Project Management #6

Uncertainty Ambiguity and Complexity in Project Management #7

Uncertainty Ambiguity and Complexity in Project Management #8

Uncertainty Ambiguity and Complexity in Project Management #9

Uncertainty Ambiguity and Complexity in Project Management #10

Uncertainty Ambiguity and Complexity in Project Management #11

Uncertainty Ambiguity and Complexity in Project Management #12

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Erkkkki Õppematerjali autor

Käesolevas töös on refereeritud Lee Kong Chian School of Business uuringut „On Uncertainty, Ambiguity, and Complexity in Project Management“. Antud uuring on koostatud 2002. aastal augusti kuus ning on kättesaadav internetis. Töö eesmärgiks on ülevaade projekti juhtimisega seotud probleemidest, ebakindulsest ning keerukusest. Uuring on koostasid Michael Pichi, Christoph Locki ja Arnoud de Meyeri poolt. Uuringus on välja toodud, kuidas kavandada projekti ning hilisemalt ellu viimine, projekti monitooring, arutelu ja tagajärjed.

project monitooring projektijuht turundus Project Management

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

161

pdf

Juhtimise alused

Säärased eeldused määravad suures osas ära, mida vastava teadusharu teadlased, kirjanikud, õpetajad ja praktikud reaalsuseks peavad. Kaasaegse juhtimisteooria ehk selle inglise keelest tuletatud nimetus mänedzment mõisted on küll laialt kasutatavad, kuid nende mõistete lahtimõtestamisel jäävad paljud jänni. Mis on mänedzment ja mille poolest see erineb juhtimisest? Inglise eesti sõnaraamat 1 annab inglisekeelsele sõna management eestikeelseks tähenduseks: juhtimine, administreerimine, haldamine; juhatamine, juhtkond, juhatus, direktsioon, administratsioon; mõjustamine; valik, valiku tegemine; organiseerimine, korraldamine; poliitika; harimine, viljelemine; arvestus; jälgimine, seire, monitooring; revideerimine, kontrollimine, revisjon; käitismajanduslik, ettevõtteökonoomiline. Käesoleva kursuse raames kasutame sõnu juhtimine ja mänedzment sünonüümidena, olenemata sellest,

Juhtimine

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika