Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Luuletaja referaat - Virve Osila (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks minevikku kahetseda?

Lõik failist

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium

VIRVE OSILA
Referaat
Koostaja : xxx
Juhendaja : xxx

Tartu 2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
Virve Osila luulekogud 4
Luuletuste analüüs 5
Artikkel: Hingelind jäi igaveseks maa ja taeva vahele 12
Kasutatud kirjandus: 15

Sissejuhatus


Luuletaja ja näitekirjanik Virve Osila sündis 10. novembril 1946. aastal. Tema esimene luuletus avaldati juba 1957. aaastal ajakirjas „Säde” ning seejärel on tema luulet ja artikleid avaldatud regulaarselt nii kohalikes kui ka vabariiklikes lehtedes. Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse aukodanik, presidendi teenetemärgi omanik, talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Albu valla Tammsaare -nimeline lugejapreemia, Paistu valla Minni Nurme ja Salme Ekbaumi luulepreemia jne.
Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde.
Virve Osila on välja andnud 20 luulekogu , 3 luulevoldikut ja ühe artiklite kogu. Virve Osila on kirjutanud 18 näidendit täiskasvanutele, 5 näidendit lastele, lisaks hulgaliselt estraadisketše, mida on mängitud harrastusteatrite lavadel sadu ja sadu kordi. Tema näidendid on rahvalikud lood maaelu aktuaalsetest probleemidest, kuid mis puudutavad siiski ja laiemaid ühiskondlikke valupunkte. Virve Osila näidendeid on lavastatud näiteringides üle Eesti kuid ka kaugel Austraalias. Kõige rohkem on neid aga mänginud Mooste külateater.
Virve Osila luuletusi on viisistanud Urmas Alender , Hendrik Kask , Ivo Kinksaar, Tajo Kadajas, Ervin Lillepea, Helmi Oert, Priit Pruul , Udo Michelson ,Sirje Kaasik Fred Spielman jpt. Tema sõnadele on loodud 46 laulu, kõige rohkem on tema luuletustele meloodiaid loonud Hendrik Kask (22) ja Urmas Alender (12). Kõige tuntumaks on saanud kindlasti Urmas Alenderi loodud laulud.1

Virve Osila luulekogud


1990 „Mälestuste tuul“
„Valgus valuvaikselt väreleb“
1993 „Südameaed“
1994 „ Lootuse luiged
1995 „Hingelind“
1996 „Peotäis päikeseõisi“
„Liblikatiibade tuhk“
„Tundelaulud“
„Kodulaulud“
1997 „Lastelaulud“
1998 „Elan oma väikest elu“
„Teretused“
1999 „Aeg enne linnuteed“
2000 „Nägemused“
„Mõtteharjutuste vihik“
2001 „Köögilaulud“
„5 - aastakud“
„Pühendused I“
2002 „Eelõhtused“
„Pühendused II“
„Lillekelluke“
„Lullitused“
„Maarjasaar“
2004 „Elu & Aeg. Eluaeg
2006 „ Varjus
2008 „Maa ja taeva vahel“2

Vasakule Paremale
Luuletaja referaat - Virve Osila #1 Luuletaja referaat - Virve Osila #2 Luuletaja referaat - Virve Osila #3 Luuletaja referaat - Virve Osila #4 Luuletaja referaat - Virve Osila #5 Luuletaja referaat - Virve Osila #6 Luuletaja referaat - Virve Osila #7 Luuletaja referaat - Virve Osila #8 Luuletaja referaat - Virve Osila #9 Luuletaja referaat - Virve Osila #10 Luuletaja referaat - Virve Osila #11 Luuletaja referaat - Virve Osila #12 Luuletaja referaat - Virve Osila #13 Luuletaja referaat - Virve Osila #14 Luuletaja referaat - Virve Osila #15 Luuletaja referaat - Virve Osila #16
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kr2shu Õppematerjali autor
Õpetajapoolne kriitika: referaadi sisukord oleks võinud olla see, miks ma valisin selle luuletaja, ja artikkel oleks võinud olla refereeritud ja kokkuvõte on puudu

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Ansambel "Ruja"

oli ka tema luule sees. Urmas on ise seda toonitanud, et väga noorena ta ennast mingi heliloojana ei tundnud, aga laulutekstide ja luuletuste kirjutamist ei häbenenud. Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka sürrealistlikke ja satiirilisi tekste. Lüürikuna domineeris Alender Rujas 1985-88, siis olid tema tekstid maailmavalulised ja isegi religioossed, kuid nende internatsionaalsus ei sobinud kokku toona tõusva rahvuslusega. Virve Osila mälestusi Urmas Alenderist Virumaa poetessi Virve Osila viies luuleraamat "Hingelind" on pühendatud Urmas Alenderi mälestusele. Alender lõi suurema osa oma viimastest lauludest Osila sõnadele. Nende vahel valitses mingi seletamatu side, vaatamata sellele, et nad polnud kunagi kohtunud... Ja siis tuli 28. september...1994. Selle päeva kohta on Virve Osila kirjutanud: Pool südamest mul suri sel päeval, Kui kuulsin, et sa läksid Igaviku Teed. Liig valus uskuda, et enam sind ei näe ma, et ütlemata jäid mul sõnad need,

Muusika
thumbnail
168
doc

Toompere - Kommunisti surm

Ants ja seejärel kõik: See mees! See mees! See mees! See mees! See mees! Lahkuvad. 35 ESIMESE VAATUSE LÕPP 36 TEINE VAATUS 9. stseen Eraomand Virve laulab “Ei me ette tea”... NIKOLAI Anna mulle neid viinasid viis tükki. Anna viis vorsti. Ja anna kuus kommi. Virve pakib kokku ja laulab edasi Mis me nüüd siis teeme? ÕDE VIRVE Nagu näha on – lakin küüsi. NIKOLAI Ilus. ÕDE VIRVE Jah, on ilus, kuid ärge rabelege nii hirmsalt. Õhk vappub ja küüntel läheb lakk lainesse. NIKOLAI Me oleme siis nagu Musta mere ääres. ÕDE VIRVE Kas olete Musta mere ääres olnud? NIKOLAI Korduvalt. ÕDE VIRVE Jah. NIKOLAI Must meri, ja ta on täiesti must meri. ÕDE VIRVE Must. NIKOLAI Must. ÕDE VIRVE Must. NIKOLAI Must. ÕDE VIRVE Ma ei saa enam aru, mis see tähendab. NIKOLAI

Teater
thumbnail
18
docx

Juhan Viiding "Elulootus" luulekogu analüüs

Esimesel perioodil oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas “Looming”. Kuulsust kogus ta ka luulekogu “Närvitrükk” tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga. Sellele järgnesid juba tema üksikkogud “Aastalaat”, “Detsember” (mõlemad 1971), “Käekäik” (1973), “Selges Eesti keeles” (1974) ning “Armastuskirjad” (1975). Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas - Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega. Viidingul ilmus lisaks “Ma olin Jüri Üdi”-le (1978) veel kolm kogumikku: “Elulootus” (1980), “Tänan ja palun” (1983) ning “Osa” (1991). Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad.

Kirjandus
thumbnail
15
doc

Viivi luik referaat

Urmas Alendri soololaule. Viis oli täiesti lihtne ja tasane, kuid sõnad lausa raidusid hinge, hakkasin värisema ning nutt tuli kurku. Varsti olid need lauluread peas ja alati nukra meelelu puhul ümisesin ja laususin neid. Ükshetk aga jõudsid nende ridade sõnum minuni ja laulsin neid hoopis teistel puhkudel - laulsin siis kui oli kerge ja malbe olla. Nüüd tean, et selliseid ridu ja mõtteid oskab paberile panna vaid Viivi Luik, kellest on saanud minu vaieldamatu lemmik luuletaja. Need read ongi minuni toonud Luige luule ilu ja võlu: Tahaksin pihlapuu rüppe, Okstesse varjata pea. Tahaksin pihlapuu rüppe, Puhata oleks seal hea. Pesevad vihmad ta marju, Nendele vajutan suu. Võta mind lehtede varju Lõkendav sügise puu! Sinule laulan ja sina saad aru, Oled nii lihtne ja hea. Sinule laulan ja sina saad aru Toetan su tüvele pea. ,,Võta mind lehtede varju" Viivi Luik on üks Eesti silmapaistvamaid naisluuletajad

Kirjandus
thumbnail
7
odt

Hingring Doris Kareva Luulekogu analüüs, kolme luuletuse analüüs

Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool ,,Hingring" Doris Kareva Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi"

Kirjandus
thumbnail
69
doc

Suuline exam

päevik, vaid filosoofiliste mõttekäikude kogu. Säilinud käsikiri täidab kaustikust vaevalt veerandi. Enamik lehekülgi jäigi tühjaks, sest surm tuli liiga vara. Päevaraamat on eestikeelne, kuid seal esineb mitmes võõrkeeles tsitaate. Mõni uitmõte puudutab kodu, kodumaad ja emakeelt, peamiselt aga arutletakse abstraktsetel teemadel, nagu usk, inimvaimu tähendus, kõlblus. Noorelt surnud andekas luuletaja on eesti kirjanduslukku jäänud püsima üksikuna, tema luule ei loonud traditsiooni. See vähene, mis oli enne teda, ja see, mis tuli teatava katkestuse järel (Kreutzwaldi ja Koidula looming), on stiililt ja vormilt sootuks teistsugune: mitte kõrges stiilis vabavärss, vaid saksa eeskujul rangelt silpe ja rõhke loendav korrapärane luule. Vabavärss tuli eesti luulesse tagasi alles 20. sajandi alguses.

Kirjandus
thumbnail
16
rtf

Luulekogu analüüs: Heiti Talvik „Palavik“

Luulekogu analüüs 1. Heiti Talvik „Palavik“ 2. a) Valisin valikkogust „Mu südamelt murti pitsat“ kogu pealkirjaga „Palavik“. Mulle tundus, et luulekogu üldine meeleolu on pisut sünge, ängi täis ja rusuv. Autor kasutab palju irooniat ning võllahuumorit. b) „Paaria“ „Blasfeemiline ballaad“ Must jäänud vaid kõle kompleks Oo võllas, hüppetorn siit Hädaorust, Luuvaludes puusi ja reisi, su kitsas redel viipab otse taeva! Mis edasi elab vaid seks, „Eleegia“ Et vihata ennast ja teisi Mu süda meeltekoldes tuhastub „Ahastus“ Ning aju söestub nikotiini vingus Kui karidele paisat laevakere Mu maja täis on ahastust ja puudust Sääl elutseb vaid hiirte kisklev pere Ja vihma katkisest lööb sisse ruudust

Kirjandus
thumbnail
20
docx

Marie Under - elulugu, faktid, luuletused ja analüüs

„... kas olen mina kunagi midagi muud luuletand, kui ennast! Elus olen õppinud vaikima - enesekaitseks.” Marie Under Selles raamatus on minu eesmärgiks anda lugejale ettekujutus Marie Underi isiksusest ja loomingust. Marie Underit tuntakse, kui romantilist ja naiselikku luuletajat, kelle teosed on kõrgelt hinnatud ka tänpäeval. Teda on nimetatud eesti luule hingeks. Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Seni polnud veel keegi kirjeldanud selliseid looduse värve, lõhnu ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. Marie Underi pikk dramaatiline elu ja vastuoluline loomingulugu tõestavad, kuivõrd tihedalt on ühe erakordse eesti naise elu seotud mitte ainult eesti kirjanduse ja ajalooga, vaid kogu Euroopa kultuuri ja maailmapoliitikaga.

Kirjandus




Kommentaarid (1)

teele29 profiilipilt
teele29: suurema osa tööst moodustavad luuletused. analüüs ja ülevaade pmt puuduvad
22:33 19-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun