Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

43

doc

Eesti sotsiolektide seisund

3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid 17 1. Terminoloogia 17 2. Mõned eesti keele sotsiolektide kohta tehtud uurimused 18 3. Eesti sotsiolektide probleemid 22 3.1. Keel ja sotsiaalne klass 22 3.2. Keel ja sugu 24 3.3. Keel ja vanus 24 4. Eesti aktsendid 25 5. Sotsiolektid ja släng 27 6. Sotsiolekt ja murre 31 7

Geograafia

19

docx

Eesti keele allkeeled

Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style).

Eesti keel

85

rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemise uurimisel on suure töö ära teinud soome keeleteadlane Kalevi Wiik,kelle teooriaid eurooplase põlvnemise kohta on paljud teadlased pidanud küsitavateks.Tema poolt on üllitatud ka raamat "Eurooplaste juured", Tallinn: Ilmamaa, 2005. Eestlaste põlvnemine Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese ja pseudoteooriaid.19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann tõestada eesti keele ja sumeriakadi keele sugulust. Eestlaste põlvnemist muinasaja kultuurrahvastest on üritatud tõestada hiljemgi. Tõsised uurimused muidugi pole eestlaste nii "kõrget" päritolu kunagi kinnitanud. Pikka aega kehtis eestlaste kohta üks ja ainuõige õpetus. Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoliidsed esivanemad olevat asunud sellele maalapile elama 7000 aasta eest kusagilt kaugelt idast, Uuralist või Lääne-Siberist. Nüüd on seegi tõde kahtluse alla seatud.

Kultuurilugu

80

pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, e

Kategoriseerimata

87

docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on

Kultuurid ja tavad

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne Testament" ­ väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti trükisõna suursaavutus. Raamatuid pole mõtet trükkida, kui keegi neid ei loe. Rahvakoolide eest seisis aktiivselt Forselius, kes 1684 Piiskopi mõisas Tartu lähistel koolmeistrite seminari asutas, tema koostas ka esimese aabitsa 17. sajandi lõpul.

Sotsiaalteadused

290

pdf

Holokaust

rassistlikud märkused). Mõiste holokaust avamine Õpilased peaksid teadma, et mõisteid defineeritakse erinevalt. Paljude inimeste jaoks on mõiste holokaust tähenduse avamine problemaatiline. Sõna holokaust tähistas algselt piibellikku ohverdust ja selle mõiste kasutamist võib tõlgendada ka nii, nagu oleks juutide massimõrv märtrisurma vorm, aga holokaustis ei olnud midagi püha. Termini lõpplahendus (Endlösung) kasutamine holokausti tähenduses on holokausti täideviijate keele kasutamine. Termini genotsiid kasutamine võib tunduda natside rassikontseptsiooni aktsepteerimisena. Termini genotsiid ehk rahvamõrv võttis tarvitusele ameerika juudi õpetlane Rafael Lemkin oma 1944. a ilmunud raamatus „Axis Rule in Occupied Europe“. Pärast Nürnbergi protsessi aluseks olnud Londoni lepingut ja Nürnbergi protsessi otsuseid võttis ÜRO 1948. a vastu genotsiidikonventsiooni, kus just nimelt selle terminiga tähistatakse ka juudimõrva

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

Kommentaarid (0)