Referaat ''Inimrassid'' (1)

Referaat
,,Inimrassid,,
Anette Truumaa
9.klass
Biolooia
Kostivere Põhikool
Sisukord
Sisukord__________________________________________________2
Sissejuhatus_______________________________________________3
Inimrassid________________________________________________4-5
Pildid____________________________________________________6-7
Kokkuvõte________________________________________________8
Kasutatud kirjandus_________________________________________9
2
Sissejuhatus
Iga inimene siin maailmas erineb teistest nii oma mõttelaadi, iseloomu kui ka välimuse poolest.
Just välimuse järgi on  võimalik maailma erinevate piirkondade inimesi kuigivõrd eristada.
Maakera inimesed võib nahavärvi ja näojoonte eripära järgi jaotada rassideks.
3
Kõik inimesed kuuluvad ühte ja samasse liiki Homo sapiens, sõltumata nende naha värvusest , välimusest ja rahvusest. Kõik inimesed võivad omavahel anda viljakaid järglasi. Kui me liigume maailmas ringi, siis veendume õige pea, et kõik inimesed ei näe välja nagu meie ja meie lähimad naabrid . Osa nendest on kollaka nahavärvusega , teised pruuni või peaaegu musta nahaga. Lisaks nahavärvusele on erinevusi ka kehaehituses ja näo kujus. Inimese arengu käigus on piirkonniti kujunenud mitu inimeste rühma, kes erinevad üksteisest nahavärvuse ja kehaehituse poolest. Neid inimeste rühmi nimetatakse rassideks.
Rassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Veel paarkümmend aastat tagasi esines maailmas sageli rassismi – mõtteviisi, mis pidas ühte rassi kuuluvaid inimesi teistest paremaks. Edumeelsed inimesed ja riigid mõistavad rassismi hukka.
 Rassid erinevad mitmete tunnuste poolest. Esimese järgu tunnused, mis rasse eristavad, on naha ja karvade värvus, juuste kuju, habeme kasv, nina ja huulte kuju. Teise järgu tunnused on kasv, pea ja näo kuju ning keha mõõtmed. Inimkond jaotatakse kolme põhirassi – neegrid (mustad), europiidid (valged) ja mongoliidid (kollased). Põhirassid jaotatakse omakorda kuni 22 rassi, jaotuvad alarühmadeks vastavalt inimeste näokujule, juuste värvile, kasvule ja isegi veregrupile.
Palju esineb ka segarasse, kes on kujunenud rasside piirialadel. Tänapäeval on inimrassid tugevasti segunenud ning leidub palju üleminekuvorme.
 Negriidide tüüpiline esindaja on neegrirass. Negriidide esindajat neegrirassi iseloomustab tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea ja lai nina, paksud huuled ning enamasti suur kasv. Maailma pikimad inimesed kuuluvad neegrirassi , kes asustavad kogu Aafrikat lõuna pool Saharat.
 Europiidide tunnused on varieeruvad. Europiidide tunnused on üsna varieeruvad. Neil on hele kuni pruun nahk, kitsas nina, kitsad huuled. Silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis . Lõunapoolsetel aladel elavate europiididele on iseloomulik tumedam juuste, naha ja silmade värvus, põhjapoolsed on heledate juuste, heledamate silmadega ning heledama nahaga. Ka pikkuselt võivad europiidid olla väga erinevad.
 Mongoliidsesse põhirassi kuuluvatel inimestel on kollakas või punakas nahk. Ka mongoliidne põhirass on esindatud välimuselt erinevate inimgruppidega. Üldiselt on neile iseloomulik väike kasv, kollaks või punakas nahk, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika indiaanlased.
 Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka. Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimene tüüp on valdav Lääne – Eestis, teine Ida – Eestis.
4
Tänapäeval toimub eri rasside segunemine mõnes maailma piirkonnas eriti kiiresti, kuna just viimastel sajanditel on toimunud suured rahvaste ränded teistesse maailmajagudesse.
Eriti suur segunemine on toimunud ja toimub praegugi Ameerikas, kuhu uusajal rändas palju eurooplasi. Samuti sattus sinna enamjaolt tänu orjakaubandusele palju negriidse rassi esindajaid
Teadlased on juba mõnda aega täheldanud, et pärilikkusaine DNA mustrid on rassiti mõnevõrra erinevad. Samuti on teada, et mõned inimpopulatsioonid on teatavatele haigustele vastuvõtlikumad kui teised. Kuid kas sellest saab järeldada, et inimliigi erinevad rassid on ka geneetiliselt üksteisest pisut erinevad?
Et tõesti saab, selgub ajakirjas Science refereeritud uurimusest. Teadlased võrdlesid üle 4000 geeni nii eurooplastelt kui asiaatidelt võetud 142 rakuliinis ehk sarnaste rakkude kogumis.
Nad uurisid geenide avaldumist rakkudes ehk seda, kas ja kui tugevasti asub üks või teine geen raku tööd mõjutama. Selgus, et tervelt tuhatkond ehk veerand vaadeldud geenidest avaldas rakkude tööle rassiti erinevat mõju.
Et geenide avaldumine määrab raku käitumise, on see organismide erinevuste otsimisel kõnekamgi kui lihtsalt DNA võrdlemine. Kuid tervelt neljandiku geenide erinev avaldumine tundus teadlastele esmapilgul nii üllatav, et nad kahtlustasid tehnilist viga oma mõõtmisprotseduurides.
Äraseletatult tähendab avastus, et veerand geenidest toimib eurooplaste ja asiaatide rakkudes veidi erinevalt. Vahe ei pruugi olla suur, kuid on statistiliselt siiski märgatav.
Vaadeldud enam kui 4000 geeni seas aga leidus 35 geeni, mille avaldumise erinevus rassiti oli koguni kahekordne või suuremgi. Samalaadse tulemuse andis ka uuringu kordamine uutelt rakudoonoritelt võetud geeninäidistega.
Cheung ja kolleegid kasutasid oma töös geeninäiteid, mis on kogutud haigusgeenide kindlakstegemiseks loodud rahvusvahelisse geeniprojekti nimega HapMap. Nad otsisid moodust, kuidas mõõta korraga paljude geenide avaldumise sagedust. Selleks tuvastasid teadlased 4197 geeni, mille avaldumine osutus hästi mõõdetavaks. Endiselt jääb aga küsimuseks, kas leitud erinevused geenide avaldumises mõjutavad ka erinevate rasside esindajate tervist.
Üks suurimaid erinevusi leiti valitsevat näiteks geenis UGT2B17, mis avaldub eurooplastel 22 korda sagedamini kui asiaatidel. See geen arvatakse mängivat rolli paljudes ravimites kasutatavate kemikaalide lagundamises.
Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimets tõi geeniavaldumise erinevuse näiteks asiaatide alkoholitalumatuse. «On ju vana nali, et aasialased jäävad enamasti isegi paarist pitsist purju , sest neil lihtsalt ei avaldu alkoholi lõhustamist juhtivad geenid ,» ütles Maimets.
Uurijate sõnul ei saa eurooplaste ja asiaatide geenierinevusi siiski üksüheselt üle kanda kõigile vastavatest rassidest üksikindiviididele.
Dallase geneetiku Stephen Woodingu sõnul on geeniavaldumise erinevustega sama lugu nagu erinevustega inimeste pikkuses: ehkki mehed kalduvad olema keskeltläbi pikemad kui naised, leidub küllalt näiteid naistest, kes on paljudest meestest pikemad. 5
Kokkuvõte
Maailmas on väga palju erinevaid rasse. Kolm enamlevinumat on neegrid, europiidid ja mongoliidid. Erinevatel rassidel on oma tunnused, mille järgi nad ära tuntakse. Näiteks neegritel tume värvus, mongoliididel kollakas nahavärvus jne. Vastavalt elukoha järgi on arenenud ka mõned iseloomulikud tunnused. Peaaegu kõigil neegritel on tumedad silmad, sest see kaitseb neid otsese päikesevalguse eest. Kuid mis sest, et erinevast rassist , peaksid kõik inimesed olema võrdsed.
8
Kasutatud kirjandus
Bioloogia põhikoolile 4.osa 2003
http://et.wikipedia.org/wiki/Rassid
http://www.postimees.ee/230107/esileht/ak/240233.php
9