2 TÖÖLEHT VIITAMINE, REFEREERIMINE ja TSITEERIMINE (0)

  Akadeemiline eesti keel VIITAMINE, REFEREERIMINE ja TSITEERIMINE Harjutus 1. Lisa tsitaadile viide ning vormista viitekirje. Tsitaat Kirjandusallika info „Antonüümid on leksikaalsemantilise 
paradigma liikmed, mille puhul ühe liikme 
tähendus vastandub teise liikme 
tähendusele“ (Õim 1995: 5). Asta Õim, sõnaraamatu pealkiri 
„Antonüümisõnastik“; 1995; Tallinn; Eesti 
Keele Instituut; Eesti Teaduste Akadeemia.
Tsitaat on võetud 5. leheküljelt. Õim, Asta 1995. Antonüümisõnastik. Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Keele 
Sihtasutus, 5. Harjutus 2. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info Tiiu Jaago (2000: 376–377) käsitleb oma 
artiklis „Teabe levikust oma ja võõra piiril” 
19. sajandi usuvahetusliikumisega seotud 
rahvapärimusi. Pärimus luteri usult vene 
õigeusku üleminekust erineb oluliselt teiste 
usuliikumiste kirjeldustest. Tiiu Jaago, artikli pealkiri „Teabe levikust 
oma ja võõra rühma piiril. Vastandumine – 
integreerumine“; lk 376–388; 2000; 
kogumiku pealkiri „Meedia. Folkloor. 
Mütoloogia“; toimetaja M. Kõiva; Eesti 
Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna 
toimetised; Tartu; Eesti Kirjandusmuuseum.
Refereeritud lehekülgedelt 376-377. Jaago, Tiiu 2000. Teabe levikust oma ja võõra rühma piiril. – Meedia. Folkloor. 
Mütoloogia, 376–377. Harjutus 3. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info Reet Kasik (2011: 8) on märkinud, et 
üleminek teaduse projektipõhisele 
rahastamisele 1990. aastate lõpus on toonud 
kaasa põhjalikke muutusi teadustöö 
kavandamisel. Reet Kasik, raamatu pealkiri „Stahli 
mantlipärijad: Eesti keele uurimise lugu“ 
(2011); Tartu; kirjastatud Tartu Ülikooli 
Kirjastuses.
Refereering pärineb 8. leheküljelt. Kasik, Reet 2011. Stahli mantlipärijad: Eesti keele uurimise lugu. Tartu: Tartu Ülikooli 
Kirjastus, 8. 1 2


  Akadeemiline eesti keel Harjutus 4. Refereeri, ühendades kaks allikat. Lisa viited ning vormista viitekirjed. Originaaltekst Kirjandusallika info lk 27: Müüt pakub lihtsustatud maailmapilti.
Inimrühm loob endale müüdi, mis seda 
rühma koos hoiab ja tegutseda aitab, 
jutustuse ehk narratiivi jõud annab 
inimtegevusele õigustuse, toetab ja 
kujundab identiteeti. Autor Katrin Aava, artikli pealkiri: 
„Ajalookirjutus retoorilise visiooni 
põhjendajana“; lk 27–29; ajakiri Haridus; nr 
5; 2005. lk 4: Kirjanikud on juba ammu näinud, et 
paljudel lugejatel on suur huvi autori isiku 
vastu – milline kirjanik välja näeb, kuidas 
elab, keda armastab, kuidas kannatab. 
Ajapikku kujunesid välja poeedi kui sellise 
tüüpelulood: autorimüüdid. Ent autorimüüt 
pole üksnes see klišeeline nägemus, mis on 
lugejal õigest kirjanikust: vaene, andekas, 
nälgiv, kirglik, õnnetu armastuse ja 
traagilise saatusega. Autorimüüt töötab ka 
teistpidi: autorid ise hakkavad elama selle 
tüüpeluloo järgi, et sobida selle kuvandiga, 
mis lugejal „õigest“ kirjanikust on. Autor Eia Uus, Tallinna ülikooli eesti keele 
ja kultuuri instituudis kaitstud magistritöö 
„Autorikuvandi ja –müüdi 
tekkemehhanismid“; 2012. Katrin Aava (2005: 27–29) kirjutab, et kindlad inimgrupid loovad endale müüdi 
maailmavaate või olukorra lihtsustamiseks. Autorimüüt on loodud, et anda lugejale edasi 
nägemus kirjanikust. Lisaks sellele töötab müüt ka teistpidi. See avaldab mõju ka autoritele 
endile, nad hakkavad elama loodud müüdi järgi. (Uus 2012) Aava, Katrin 2005. Ajalookirjutus retoorilise visiooni põhjendajana. – Haridus 5, 27–29.
Uus, Eia 2012. Autorikuvandi ja –müüdi tekkemehhanismid. Magistritöö Tallinna ülikooli 
eesti keele ja kultuuri instituudis. 2