Töö käsitsi raskuste teisaldamisega seotud riskid ja nende riskide vähendamise võimalused (0)

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL
Hooldustöötaja õppekava
Kersti Muru, Ly Pihkanen, Merike Habe
Töö käsitsi raskuste teisaldamisega seotud riskid ja nende riskide vähendamise võimalused
Referaat
Võru 2012

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
INDIVIDUAALSED RISKID 4
TÖÖKORRALDUS 6
MEESKONNATÖÖ 9
OSKUS KASUTADA ABIVAHENDEID 10
PIKAD TÖÖPÄEVAD 12
ERGONOOMIKA 12
KASUTATUD ALLIKAD 16

SISSEJUHATUS

Meie referaadi teema on “Töö käsitsi raskuste teisaldamisega seotud riskid ja nende riskide vähendamise võimalused“.
Referaadi eesmärgiks on välja selgitada, kuidas vältida enesevigastamist, õigesti kasutada abivahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid.
Referaadi teostamiseks kasutasime internetti ning valitud allikad on ümber refereeritud meie endi poolt.

INDIVIDUAALSED RISKID

Raskuste käsitsi teisaldamine on elusa (inimene, loom) või eluta (ese) objekti tõstmine, hoidmine, mahapanemine, lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine mida teostab üks või mitu töötajat. Loetletud tegevused võivad põhjustada töötajale aga kuhjuvaid terviseprobleeme nagu luu- lihaskonna seisundi järkjärguline ja süvenev halvenemine ning ägedad traumad. Seda eriti juhul kui ei kasutata õigeid teisaldamisvõtteid.
Üks peamisi raskuste käsitsi teisaldamisest tulenevaid terviseprobleeme on seotud seljaga. Iga päev kaebavad 24% Euroopa töölistest selgroovalude ja 22% lihasvalude üle. Uutes liikmesriikides on need arvud vastavalt 36% ja 39%. Need tulenevad kahjustusest, kulumisest või traumast seljas asuvatele luudele, lihastele või muudele kudedele. Tavaliseimad kahjustused on nikastused, venitused , mõrad selgroolülis. Kõige ohustatum on selja nimmepiirkond . Seda oma paenduvuse ja keharaskuse kandmisest tuleneva koormuse tõttu.
Pildi allikas: ( http://www.nurseuncut.com.au/bariatric-patients-nursing-care-specialist-equipment/ )
Vale tõstmistehnika ja kehahoiak viivad sageli alaselja valuni. Korduvad liigutused ülakehaga nagu tõstmine, painutamine ja pööramine mõjutavad seljavalu tugevust ja kordumist. Istuva elustiili tõttu muutuvad kõhu- ja reielihased nõrgaks. Lihased aga, mis on tugevamad, ei lase kehal saavutada oma optimaalset vormi Ebaproportsionaalsed lihased sunnivad inimesi tegema korduvaid liigutusi. Nii jaotub aga jõu kasutus seljas valesti ja see võib põhjustada verejooksu selgroo diskides.
Üks levinumaid raskuste teisaldamisest tulenevaid terviseprobleeme on samuti kaela ja ülejäsemete tööga seotud vaevused , mis moodustavad lausa 45% Euroopa kutsehaigustest. Sümptomid võivad ilmneda pikema aja jooksul. Nendeks võib olla valu, ebamugavustunne, kangestus, surin, turse , nahavärvuse muutus, liikumisvõime ja haardetugevuse vähenemine. Kaela ja ülajäsemete tööga seotud vaevusi võidakse nimetada nikastusteks, ülekoormusvigastusteks või kumulatiivseteks traumaatilisteks kahjustusteks. Konkreetsete näidetena võib tuua randmekanali sündroomi, kõõlusepõletiku ja Raynaudi’ sündroomi (valgesõrmsuse).

TÖÖKORRALDUS

Raskuste käsitsi teisaldamisest tulenevaid riske ja ohte on võimalik vähendada või ära hoida kasutades vastavaid meetmeid ja vastavat tehnikat .
Eesti töökaitse seaduses on ära määratud tingimused raskuste käsitsi teisaldamiseks, et vähendada võimalikke ohte ja riske. Selleks on seaduses välja toodud käsitsi teisaldatavate raskuste piirnormid . Seaduses on nõutud tööandjal töö korraldada nii, et raskuste käsitsi teisaldamist võimalikult vähendada. Vastasel juhul peab tööandja tagama teatud tingimused, kui pole võimalik käsitsi raskuste teisaldamist vältida.
Pildi allikas: ( http://secureaidtraining.com/FirstAidCourses.aspx )
Pildi allikas: ( http://newton.ex.ac.uk/schooldocs/safety/14.html )
Tagama tervisele ohutu raskuste käsitsi teisaldamise töötaja füüsilisi võimeid, tervislikku seisundit ja teisaldamise tingimusi arvestades; vajaduse korral tuleb tervisele ohutute teisaldamis tingimuste määramisel konsulteerida arsti, töökaitsespetsialisti või tööinspektoriga või lähtuda sellekohastest juhenditest.
Korraldama töö nii, et võimalikult vältida töötaja perioodilist kummardumist ette (üle 300 korra vahetuse jooksul), sirutamist (venitamist), keha pööramist, ebamugavaid asendeid ning raskuste teisaldamist kaugemale kui 20 m või kõrgemale kui 1,5 m, kui neid tingimusi ei ole võimalik täita, tuleb töö korraldada nii, et ei teisaldataks raskusi, mille mass ületab lubatava piirnormi 50%.
Võimaluse korral korraldama raskuste käsitsi teisaldamise tasasel mittelibedal pinnal, kui neid tingimusi ei ole võimalik luua, peab rakendama meetmeid kukkumise vältimiseks.
Tagama raskuste käsitsi teisaldamisel normikohase valgustuse ja võimaluse korral ka teised töökeskkonna ohu- ja kahjumõjurite normväärtused; kui ohu- ja kahjumõjurite normväärtusi ei ole võimalik tagada, peab töötajale välja andma nende kahjuliku toime vältimiseks ettenähtud isikukaitsevahendid; kasutatavad kaitserõivad, kindad, jalatsid , säärekaitsed jne. Kaitsevahendid peavad olema sobivad ega tohi takistada töötaja liikumist; hingamiselundite kaitsevahendite kasutamisel tuleb iga kahetunnise raskuste käsitsi teisaldamise järel näha ette 10-minutine vaheaeg, kui vastava isikukaitsevahendi kasutusjuhend ei esita rangemaid nõudeid.
Kasutama tervisele ohtlike ja suuremõõtmeliste ning ebastabiilsete raskuste ohutuks teisaldamiseks selleks ettenähtud abivahendeid.
Õpetama töötajad välja ja suunama nad arstlikku kontrolli.
Tagama kontrolli töökaitsenõuete järgimise üle raskuste käsitsi teisaldamisel.
allikas: [ https://www.riigiteataja.ee/akt/29714 ](26. 03. 2012) (seadus e- väljaandest)

MEESKONNATÖÖ

Töö hõlbustamiseks on väga oluline meeskonnatöö. Mitme inimese abil on raskust kergem teisaldada. Raskus on kergem, seda on lihtsam haarata, kuna eri inimesed saavad raskusest kinni haarata eri külgedelt. Suureks abiks on meeskonnatöö suurte ja erikujuliste raskuste teisaldamiseks.
Meeskonnatöös on aga olulisel kohal eelnev konsultatsioon raskust teisaldavate inimeste vahel. Tuleb teha plaan enne teisaldamist, et vältida hilisemaid komplikatsioone tõstmise ajal, mis võivad viia suuremate probleemideni. Vältimaks valesti mõistmisi, tuleb läbi rääkida tööplaan, kuhu ese tõstetakse, kuidas tõstetakse. Ülesanded tuleb omavahel ära jagada, kes mida teeb. Tööjaotus peab olema võrdne ja võimalikult efektiivne. Läbi arutletud tööplaan säästab aega ja tagab lihtsaima viisi raskuse teisaldamiseks.
Pildi allikas: ( http://www.medistore.com.au/index.php?main_page=index&cPath=32&zenid=g7scp1k4ij3kkpkcoafb3hf83od5cu9 m)

OSKUS KASUTADA ABIVAHENDEID

Juba töökaitseseaduses on öeldud, et piirnormidest välja jäävaid raskusi on keelatud käsitsi teisaldada, selleks tuleb kasutada mehhanilisi abivahendeid (kärud, tõstukid, konveierid, laadurid ).
Pildi allikas: ( http://s246399127.websitehome.co.uk/training-mh.php )
Tänapäeval on aga väga palju erinevaid mehhaanilis abivahendeid, mille kasutamiseks on vaja spetsiaalseid teadmisi. Selleks peab tööandaja korraldama töötajatele vastavaid koolitusi. Abivahendite valesti kasutamine võib tekitada suuremaid probleeme, teha rohkem kahju töötajale, tekitada teisi terviseprobleeme, kahjustada teisaldatavat raskust ja ka abivahendit ennast. Seega peab enne abivahendi kasutamist veenduma , et seda osatakse õigesti kasutada.
Abivahendite kasutamisel tuleb veenduda ka selle töökindluses, et see peaks kasutamisel vastu ja et seda kasutatakse õigetes tingimustes. Kahjustatud abivahendid võivad teisaldamise käigus puruneda ja kahjustada töötajat, teisaldatavat objekti ja keskonda, kus teisaldamine toimub.
Pildi allikas: ( http://www.onwebfast.com/anf/MH-preview.ht m)

PIKAD TÖÖPÄEVAD

Pikad tööpäevad on väsitavad ja koormavad inimkeha . Pärast pikaajalist korduvat tööd ei ole inimkeha võimeline töötama sama kiirusega kui tööpäeva alguses. Pikaajaline korduv töö tekitab palju terviseprobleeme. Raskuste teisaldamisest tulenevad terviseprobleemid tulenevad just samade liigutuste kordamisest pika aja vältel. Seetõttu on oluline piirata raskuste teisaldamisel selle tegevuse pikkust.
Pika aja jooksul tehtavad tööd, mis esmapilgul tunduvad lihtsatena, muutuvad raskeks ja koormavaks. Näitena võib tuua hooldutöötajatel voodipesu vahetamise, kuna paljud voodid on madala kõrgusega, raskesti ligipääsetavad ja enamasti asuvad seina ääres. Nende tingimuste tõttu tuleb palju kummardada ja tuleb olla pika aja jooksul ebamugavas asendis, mis on väga väsitav ja kurnav.

ERGONOOMIKA

Ergonoomika on teadus, mis tegeleb seadmete kujundamisega inimkeha jaoks kõige sobivamaks, arvestades selle liikuvust ja võimekust. Selle teaduse peamised eesmärgid on tagada inimkehale kõige tervislikumad ja produktiivsemad tooted. Ergonoomilised seadmed peavad tagama pikemaajalisest lihasväsimusest tulenevate haiguste vältimise, mis pika aja jooksul võivad muutuda püsivaks puudeks.
Lisaks seadmetele kasutatakse ergonoomikat ka töö efektiivsemaks muutmisel. See säästab aega, raha ja töötaja tervist. Ergonoomia on olulisel kohal füsioloogiliste ohutegurite vältimisel. Nendeks on raskuste teisaldamine, töövõtted, tööasendid, tööliigitus, töökoha kujundus. Kasutades ergonoomiliselt väljatöötatud võtteid, muudab see töö sujuvamaks ja mugavamaks, kahjustades võimalikult vähe töötaja tervist ja aidates vältida pikajalisemaid terviseprobleeme. See omakorda säästab pikemas perspektiivis raha tööandjale vähendades kutsehaiguse eest makstavat kompensatsiooni .
Väga oluline, mida töötaja ohtude vältimiseks teha saab on enne soorituse teostamist keha soojaks võimelda.
Siinkohal mõned harjutused: Tee kael soojaks. Selleks lase pea rinnale rippu ja liiguta oma pead aeglaselt paremale ja vasakule 5--‐15 korda. Tee randmeringe ühte ja teistpidi samuti 5--‐15 korda. Tee õlaringe ette ja taha 5--‐15 korda. Liiguta käsi üles ja alla 5--‐15 korda. Vaata üle õla ja siis vaata maha teisele poole 5--‐15 korda. Tee pearinge ühele ja teisele poole 5--‐15 korda. Raputa käsi 2--‐5 korda, umbes 30 sekundit.
Olulisel kohal on, et enne raskuse tõstmist tuleb ülesanne kavandada ja selleks valmistuda. Tuleb veenduda, et raskuse teisaldamise sihtkoht on teada ja seal puuduksid takistused. Raskust tuleb hoida kindlalt, tuleb jälgida, et poleks ohtu libisemiks, käed ega käepidemed ei oleks libedad.
Pildi allikas: ( http://agemedical.com/training/moving-handling-risk-assessment-training )
Raskuse tõstmisel tuleb jalad asetada kahele poole raskust, nii et keha jääb raskuse kohale või tuleb olla raskusele võimalikult lähedal. Kasutada tuleb tõstmisel jalalihaseid, ajades selg sirgu ja hoides seda kehale võimalikult lähedal. Kanda tuleb raskust sirgete allapoole suunatud kätega.
Eset tuleb lükata ja tõmmata keharaskusega. Lükkamisel tuleb keha keha kallutada ettepoole , tõmbamisel tahapoole. Tuleb veenduda, et põrandal oleks piisavalt pinda keha ette- või tahapoole kallutamiseks. Vältida tuleb keha pööramist ja kummardamist. Käepideme kõrgus peaks olema õlgade ja talje vahel, nii et lükata ja tõmmata saaks hea neutraalse kehahoiakuga. Teisaldamisseadised peavad olema hästi hooldatud, nii et rattad oleksid sobiva suurusega ja liiguksid sujuvalt . Põrandapinnad peavad olema kõvad, siledad ja puhtad.
Pildi allikas: ( http://www.gosha.org.uk/train/train_manual_handling.html )
KOKKUVÕTE
Meie referaadi eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas vältida enesevigastamist, õigesti kasutada abivahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid, mille me ka saavutasime.
Inimene on tööprotsessi kõige nõrgem, kuid samal ajal ka kõige olulisem osa. Tõsteseadmete õigesti kasutamise ja käsitsi teisaldamise tehnika õpetamine töötajatele suurendab töötajate teadmisi ja aitab neil paremini mõista ohtusid ning kujundada õiget töösse suhtumist .
Õnnetusi ja halba tervist on võimalik ära hoida, kui kõrvaldada raskuste käsitsi teisaldamisega seotud riskid või neid vähemalt vähendada.

KASUTATUD ALLIKAD

• BacK injury: [ http://en.wikipedia.org/wiki/Back_injury#Material_handling ]
  

(25.03.2012)

• Raskuste pidev tõstmine tekitab tervisehäireid:
  

[ http://www.epl.ee/news/majandus/raskuste-pidev-tostmine-tekitab-tervisehaireid.d?id=51086154 ] (26. 03. 2012)

• Tööga seotud luu – ja lihaskonna vaevused: [ http://ew2007.osha.europa.eu ] (26.03. 2012)
  
• Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded: [ https://www.riigiteataja.ee/akt/84808 ] (26. 03. 2012)
  
• Manual handling - frequently asked questions :
  

[ http://www.hse.gov.uk/contact/faqs/manualhandling.ht m] (26.03.2012)
0