Hiina arhitektuur (0)

Tallinna Nõmme Gümnaasium 11B
Sander-Ville Võsa Hiina arhitektuur Referaat
Juhendaja : Rainer Vilumaa
Tallinn 2011 Käesolev Referaat on refereeritud erinevatest Interneti ja kirjalikest allikatest. Referaat räägib Hiina arhitektuuri eripäradest ja üldiselt Hiina arhitektuurist . Hiina arhiteuuri on suuresti mõjutanud relligioosed uskumused. Hiinas eksisteerivad ajaloos kõrvuti 3 usundit, milleks on : taoism, konfutsionism ja budism . Iga uskumus on andnud midagi omaltpoolt arhitektuurikultuurile juurde, nii näiteks on budism viinud Hiina iidsete hoonete katuste servadele viinud pisikesi Buddhasid, taoism omakorda draakoneid ja teisi legendidega seotud olevusi ja tegelasi, kuid kõigest järgemööda. Hiina on oma arhitektuurilt ääretult täpne, nimelt on kõik hooned sümmeetrilised ja üle külvatud pisidetailidega.Huvitav on selle sümmeetria puhul seegi, et enamik hoonetest on valmistatud puidust, nimelt on rajatud hooned keerukatele palkkonstruktsioonidele. Enimlevinud on ehitise element on palk, mida kaunistavad erinevad nikerdised ja mis on värviga üle võõbatud, pahatihti on need palgid sambad, talad ja piidad. Eripäraseks muudab Hiina arhitektuuri ka katuse kuju, katused on tihti mitmekordsed, taevasse kõrguvate nurkadega ja värvikirevad. Kõrguvate nurkade rajamist innustas relligioon, nimelt ei saavat pahad vaimud istuda kõrguva nurga peale. Selleks, et pahalane ikka mingil juhul istuda ei saaks paigaldatakse nurkadesse ja võimalusel ka mujalegi kujud, et kaitse ikka palju kindlam oleks. Kivist ehitisi leidub Hiinas siiski suhteliselt vähe ja enamik leiduvatest on sarnased oma puidust vendadele, kuid on ka mõni erand. Üks suurimaid erandeid on Hiina kaitseks rajatud pikk müür, mis kannab juhuslikult nime ,,Hiina müür." Müüre oli ju veel teisigi, neid rajati kloostrite, losside, paleede ja ka muude tähtsate hoonete kaitseks, ehk siis Hiina kiviehitised on siis enamasti kaitserajatised või lihtsalt jõukamate soovil rajatud hooned. Suur Hiina Müür on pikim kaitserajatis kogu maailmas ja ka nähtav kosmosest . Hiina müüri rajamisega tahti algust 3. Saj eKr ja seda on pidevalt täiustatud kuni 17. Sajandini. Hiina müüri eesmärk oli väga lihtne: kaitsta riiki, ehk kodanikke . Hiina müür kui selline sai alguse juba varem rajatud pisikeste müüride ühendamisest, pisikesed müürid olid külaelanike poolt juba varem rajatud. Ehituseks andis käsu keiser Qin Shi Huangdi aastal 221 eKr. Müüri rajamise ajal paigutati veel müürimata lõigutesse väesalgad, et kaitsta Hiina sisemaad, muuta kaubandus turvaliseks ja kaitsta kaubateid. Hiina müüri täiustas pidevalt Hani dünastia, et muuta lihtne kaitserajatis ühtlasi ka kaubateeks. Hiina müüri pikkuseks loetakse tänapäeval 8851,8 km, millest peamüüd moodustab ligikaudu 2400 km. Hiina müüri laius on keskmiselt 5,5 meetrit ja kõrgus 9 meetrit. Hiina müür kuulub muuhulgas ka UNESCO maailmapärandisse, kanti sinna aastal 1987. Aedade kujundamine on Hiinas juba pikemat aega suur kunst olnud, nii ongi suisa välja kujunenud Hiina aiad. Nagu hoondeki on ka aiad täiesti erinevad ülemeremaade omadest. Hiina aiad on spirituaalsed ja intellektuaalsed, nendesse on põimitud traditsioonid budismist, taoismist ja konfutsionimist. Klassikaliste Hiina aedade ajalugu ulatub ennemuistsetesse aegadesse, nimelt on esimesed kirjalikud allikad Hiina aedade kohta pärit 21. Saj eKr. Hiina aedu läbivad käänulised teed, mis on vajalikud selleks, et pilt silme ees pidevalt vahetuks, sirged teed on suisa aia arhitektuuris keelatud. Aedades on ka koridorid, mis pakuvad varju loodusnähtuste eest, nagu näiteks päike või vihm . Hiina aia eesmärk on muuta aed inimsilmale visuaalselt suuremaks , kui see tegelikult on. Keelatud linn on saanud üheks suurimaks Hiina vaatamisväärsuseks, linna kogupindalaks on 72 hektarit ja alal on üle 800 ehitise. Arvatakse, et linnas on 999 ruumi, sest 1000 on Hiinlaste uskumuste järgi juba liiga rikkalik ja näitab jumalate sekka pürgimist. Keelatud linnas elasid keisird 15. Sajandist kuni aastani 1924, neist viimane loobus küll troonist aastal 1912, kuid tal lubati siiski keiserlikus palees elada, pärast tema väljaviskamist rajati paleese muuseum . Iseäranis kummaline on keelatud linna puhul ka see, et kõik majad on punased. Põhjuse otsingul satume mütoloogiasse. On teada, et kunagi tohtisid kollast kanda ainult keisrid , see aga ei meeldinud lihtrahvale ja osa ka neist kandsid kollaseid rõivaid, paraku aga tapati, kõik kes otsustasid kollast kanda, muidugi ei tapetud keisrit . Nende verega värviti ,,Keelatud linna" hoonete seinad, et hoiatada teisi. Keelatud linna ehitustööd kestsid umbes 20 aastat, selle ajaga toodi üle riigi ääretult palju puitmaterjali ja muid ehitusmaterjale, see näitab uskumatut agarust, et vaid 20 aastaga ehitati selline võimas kompleks , kusjuures seda ilma oluliste abivahenditeta. Hea näide sellest on linna übritsev punane müür, mis on ehitatud alt ülespoole kitsamaks muutudes , tehes sel moel müürist üle ronimise praktiliselt võimatuks. Pagoodkatuseid ehivad kollased katusekivid, palee kaunistused on värvitud kollaseks ja isegi põrandaplaadid on kullakarva. Ainsaks erandiks on keiserlik raamatukogu, mille katus on musta värvi. Must sümboliseerib vett ja kaitseb raamatukogu tule eest. Linna territoorium jaguneb välis- ja siselinnaks. Muljetavaldav Meridiaanivärav ehk Wumen on lõnapoolne sissepääs. Pärast Harmoonia värava läbimist satub külastaja ülima harmoonia saali, Taihediani. Seal viidi läbi kõik keiserlikud tseremooniad. Kolme peasaali 12 õue, mille majades elasid keisri lähemad alamad . Kasutatud kirjandus Chinese architecture . http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_architecture Ancient Chinese wooden architecture. http://en.wikipedia.org/wiki/Ancient_Chinese_wooden_architecture Vana-Hiina arhitektuur ja kujutav kunst . http://www.nyingma-buddhism.com/index.php ? option =com_mtree&task=viewlink&link_id=716&Itemid=2
1.Kultuuri tärkamiseaeg III aastatuhandel eKr 4000a eKr 3. sajand pKr 2. Usundid, religioossed Hinduism , budism, dzainism . Konfutsianism ­ harmoonia, Algselt sintoism ­ kogu loodus on õpetused Usk hingede rändamisse, traditsioonid, mõõdukus. Taoism hingestatud, tenno pärineb looduse igavesse ringkäiku. ­ vabadus, sõltumatus. päikesejumalast. Hiljem budism, Tohutu fantaasiarikkus Täiendasid teineteist zen-budism 3. Arhitektuuri omapära Sulanud üheks tervikuks Keerukas palkkonstruktsioon, Templite eeskujuks olid skulptuuriga, ehitised reljeefidega kaunistatud ja talumajad, vanematel templitel meenutavad monumente . värviliseks maalitud palke olid kõrged ja paksud õlgedest Templi saalide uksed on ühel kasutati sammastena, taladena, viilkatused, toetusid puust joonel , lage toetavad sambad. piitadena. Mitmekorruselised postidele. Hiina mõjust lisandusid Stuupad ­ poolkera- kujulise katused. Ohtralt kaunistatud. pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad kupliga ehitised Buddha Kaljudesse raiutud templid, katuseräästad tornist kaugemale ja mälestuseks pagoodid(nagu India stuupa ) kaardusid hoogsamalt ülespoole. Elumajades ei teatletud sümmetriat, tube eraldasid liigutavad vaheseinad , lükanduksed. 4. Ehitusmaterjal Kivi, metallklambrid Puit, glasuuritud katusekivid, Puit, savist katusekivid. vähe kivi 5. Arhitektuuri näited Angkor Vati tempel Suur Hiina müür, Pagood Valge Haigru linnus, Horyuji buda Kambodzas, Sanchi stuupa Yingxianis, Taevatempel usu klooster ja tempel Naras Indias, Khajuraho templid, Pekingis Borobuduri tempel Jaava saarel