Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel (0)

5 VÄGA HEA

Tallinna Tehnikaülikool
Kursuse lõputöö
Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus
HansaTrans OÜ näitel
2011
Sisukord
1. Sissejuhatus
3
2. Ettevõtte veondusstrateegia
3
3. Kuluarvestus
4
4.Transpordi maksumuse arvestuse spetsiifika põllumajandus-masinate näitel
6
5. Ettevõtte vajadused ja spetsiifika
6
6. Kuluarvestus transpordi kui sisseostetava teenusena
7
7. Kuluarvestus oma transpordi soetamisel
9

Sissejuhatus
HansaTrans OÜ äriideeks on põllumajandusliku kile ( silo säilitamise rullkile ja kattekile) ning muude strech-tüüpi pakkekilede kogumine ja ümbertöötlemine taaskasutamiseks uuesti pakkekilena. Kile kokkukogumine ja ümbertöödelduna klientidele tarnimine on suuresti (äri)logistiline ülesanne ja selle oskuslik lahendamine avaldub üldises plaanis ka äripaani rakendumisena. Seetõttu omab uurimistööna äriplaan koos logistikaga reaalset väljundit ettevõtte tegevuses.
Transpordi sisseostu või omainvesteeringu tegemise teemal uurisin „Ärilogistika „ aine referaadi raames, käesolev uurimistöö on selle edasiarendus koos äriplaaniga.

Äriplaan
HansaTrans OÜ äriideeks on põllumajandusliku kile (silo säilitamise rullkile ja kattekile) ning muude strech-tüüpi pakkekilede kogumine ja ümbertöötlemine taaskasutamiseks uuesti pakkekilena. Tootmisprotsessi alguses kogutakse ärakasutatud kile enamjaolt põllumajandustootja või kaubandusettevõtte juures kokku ning transporditakse töötlemiseks Kesk-Eestisse Järva-Jaani, kus toimub kile liigiti sorteerimine ja käsitsi eel-puhastamine. Edasi liigub kile seadmeliinile kus toimub purustamine, põhipesu, tsentrifuugimisega vee eraldamine, granuleerimine. Graanulid liiguvad edasi kilepressi, kus lisaainete lisamisel saavutab kile nõutavad omadused ning kile ühele poolele liimaine pihustamisega valmib pakkekileks kasutatav kile. Peale poolile kerimist ja rulli mõõtulõikamist on kile nii pakkeseadmes kui käsitsipakkimiseks valmis. Oluline on seejuures et kile taaskasutusega on keskkonna seisukohalt antud 2 positiivset panust – kokkukogutud kile kui raskestilagunev materjal ei satu loodusesse ning toodetud pakkekile võrra on kile algainet toornaftat vajalik vähem tarbida. Äriplaani majanduslikuks hoovaks on 1 . juulist 2010 jõustunud vähemalt 50%-taaskasutamise kohustus või alternatiivina 400-kroonine aktsiisimaks tonni kohta, mida rakendab maksuamet . Ettevõtte äriplaani rakendamise Seadmete soetamise ja tootmis-laohoone rekonstrueerimise investeeringu teostamiseks on taotletud investeeringutoetust PRIA maaelu mitmekesistamise meetme raames.
Kuna äriplaani rakendumisel on PRIA poolt toetatavaks investeeringuks ainult tootmisseadmed ja hoone rekonstrueerimistööd koos laoplatsiga siis vajab ettevõte enne tootmise alustamist praktilist otsust kuidas lahendada transport ja logistika nii tooraine kohaletoimetamise kui valmistoodangu klientidele tarnimise seisukohalt.
Pakutava teenuse üldine innovaatilisus seisneb selles, et kasutada silo pakendikilet kui üheliigilist toorainet, mis tagab kõrge 70-75% taaskasutuse määra uueks kasutusvalmis tooteks. Segamaterjalide toorainena kasutamisel on vajalik lisaaineid kasutada uute toodete valmistamisel 50-70 %. Tootmise innovaatilisus seisneb tooraine kuumpuhastuse ja pressimise tehnoloogias, mis toimub suletud vee keskkonnas, kus vesi seob endaga eri temperatuuridel mustuse, liimid , värvipigmendid jne (tavapärane tehnoloogia on seni olnud lihtsalt kuumutades ja kuivas keskkonnas pressimine), tõstes selliselt tooraine kvaliteeti, mis omakorda võimaldab suuremat taaskasutuse protsenti ja vähendades lisaainete doseerimise vajadust kile tootmises. Tooraine kvaliteedi tagamiseks on koostöös mõõtelaboriga plaanis mõõta regulaarselt (igast eri partiist) tooraine keemilisi ja füüsikalisi omadusi, et tooraine kogumisprotsessis suurendada kvaliteetse tooraine (silokilede kvaliteet erineb eri tootjatel päris suuresti) osakaalu. Keskkonnasäästlikust rõhutades on oluline mainida et kogu pesu-süsteemi ja kuivatist eralduv vesi on suletud süsteemis ringlev ehk taaskasutuses.

Äripaani konkurentsieelised ja puudused
Kavandatava teenuse kui tooraine kogumise ja kasutamise eelised on 1) asukoht Kesk-Eestis (Tallinn 100 km, Tartu 100 km), Piibe mnt 2 km, Tln- Tart mnt 25 km kaugusel, asfalttee ääres 2) ümbruskonnas ja ka lähimaakondades on oluliseks tegevusaalaks põllumajandus 3) lähikonnas puuduvad kilet oma toorainena kasutavad ettevõtted (lähim ettevõte asub Raplas). Toodangu eelised on 1) stabiilne hind, (enamus pakkekilest valmistatakse graanulitest, mille baas-tooraineks on nafta , mille hind maailmaturul on suuresti kõikuv, sellest tulevalt on muutuv ka kilehind. kontrollitud kvaliteet kuna nii tooraine kui valmistoodang läbivad pidevalt materjalilaboris keemilise ja füüsikaliste omaduste analüüsi ja vastavuse toote normidele 3) pakutavate koguste paindlikkus ja operatiivsus, kuna klientidele on võimalik vajalik kogus pakkekilet toimetada kohale operatiivselt - kuna nii tootmine kui ladu asuvad samas kohas, 3) võimalus arvestada tellija soove-vajadusi näiteks muuta kile laiust või paksust samuti saab muuta liimaine paksust. 4) . Puuduseks võib pidada just liigset spetsialiseerumist silo pakendikilele, mistõttu põllumajanduses tekkivad muud pakendilahendused peab põllumajandustootja ise leidma.

Ressursi ja toodangu plaan
Tooraine hankimisel on lepingupartneriteks eelkõige silokilet kasutavad põllumajandusettevõtted ja kile kogumisega tegelevad firmad. Kile transporditakse Järva-Jaani hoidlasse. Hoidlas toimub käsitsi sorteerimine värvuse ja liigi (eri kilesid ca 4-6). Purustusliinil toimub kile tükeldamine. Kiletükid läbivad kiirpuhastusliini ja lähevad 3-astmelisse pesuanumasse. Peale seda toimub tsentrifuugis vee eraldamine ja kile läbib kuumutus -seadme ning toru-kuivatist läbimise järel on puhas ning kuiv kile kogumis-kolus. Kogumiskolust liigub kile kruvikonveieri abil läbi surupressi ekstruuderisse. Kõrgtehnoloogilise vee keskkonnas pressimisega (water-ring pelletizer) saadakse kõrge puhtuseastmega kilepellet, mis peale dehüdreerimist ja tsüklonimasinast läbimist on kuiv. Kilepellet liigub kile ekstruuderisse, kus toimub kuumutamine ja lisaainetega segamisel kile pressimine laiusega 200-550 mm, paksusega 0.015-0.03mm. Rullmasin võimaldab kile ühele poolele liimaine pihustamist mis tagab kile nakkuvuse. Valmistoodangu proovid läbivad regulaarse mõõtmise ning peale kontrollaktide tulemuste vastavust normidele on toodang kasutusvalmis. Euroalustele ladustamisel on toodang valmis tarbijateni jõudma.
Seadmete ja töötsüklite täisvõimsus on planeeritud saavutada 2012 aasta lõpuks. Planeeritav periood on varutud piisavalt pikk, kuna

tooraine hankimises puuduvad ettevõttel pikaajalised kontaktid

turule võivad lisanduda (konkureerivad) uued turuosalised

seadmete kasutamisel võib esineda ootamatusi

tuleb arvestada karmide ilmastikuoludega eriti maapiirkonnas
Tabel 1. Ressursi ja toodangu plaan

Toote või teenuse andmed
Näitaja

Periood
Periood
Periood
Periood
Majandusaasta viimane kuupäev (pp/kk/aaaa)
31.12.2011
31.12.2012
31.12.2013
31.12.2014
Investeeringuga sama liiki olemasolevad ja uued tooted, teenused
Toote või teenuse nimetus:
Toodetav kogus KOKKU
28 448
99 060
226 695
274 230
Pakkekile laiusega 45 cm, paksusega 20 mic
Keskmine ühiku müügihind käibemaksuta
23,00
23,69
24,40
25,13
Toote või teenuse lühikirjeldus:
Koguse mõõtühik
kg
kg
kg
kg
Enimkasutatud pakkekile on kasutatav erinevate kaupade pakkimiseks
Materjali/kauba kulu tooteühiku kohta, krooni
4,80
4,94
5,19
5,50
Toote müügitulu kokku
654 304
2 346 731
5 531 517
6 892 146

Tootmiskulud kokku
136 550
489 753
1 176 819
1 508 998
Toote jääktulu kokku
517 754
1 856 979
4 354 698
5 383 148
Toote või teenuse nimetus:
Toodetav kogus KOKKU
18 965
53 340
97 155
68 580
Pakkekile laiusega 45cm, paksusega 26 mic
Keskmine ühiku müügihind käibemaksuta
25,00
25,50
26,01
26,53
Toote või teenuse lühikirjeldus:
Koguse mõõtühik
kg
kg
kg
kg
Pakkekile on kasutatav keskmisest tugevama kaitsekilena kaupade pakkimisel.
Materjali/kauba kulu tooteühiku kohta, krooni
5,20
5,36
5,78
6,31
Toote müügitulu kokku
474 125
1 360 170
2 527 002
1 819 441

Tootmiskulud kokku
98 618
285 689
561 991
432 403
Toote jääktulu kokku
375 507
1 074 481
1 965 010
1 387 039
Müügitulu KOKKU
1 128 429
3 706 901
8 058 518
8 711 587
Tootmise otsekulud KOKKU
235 168
775 442
1 738 810
1 941 400
Jääktulu KOKKU
893 261
2 931 460
6 319 708
6 770 187

Ettevõtte veondusstrateegia teoreetilised alused
Ettevõtte veondusstrateegia on kujundamisel ja tootmise käivitumisel tuleb esmalt määratleda ettevõtte veondusstrateegia
Veondusstrateegia sisaldab:
a) teenuse planeerimise ja juhtimise otsuseid
b) teenuse ostuotsuseid.
Transporditeenuse planeerimisel ja juhtimisel hinnatakse
a) ressursse
b) otsustega liituvaid organisatsioone/ettevõtteid
c) kaubanduslikke tähtaegu.
Strateegiline küsimus on omandi vorm. Kas ettevõtte enda transport või ostetud transporditeenus, s.o. kolmanda osalise täielik või piiratud kasutus kauba lähetaja ja saaja suhtes. Peamine põhjus, miks firma omab või liisib sõidukeid, on see, et soovitakse anda kliendile teenust, mis pole alati võimalik 3PL-ga.
Uuringutest on selgunud, et teenuse tähtsamad tegurid on: usaldusväärsus, lühike tellimistsükkel, ettenägematule juhtumile reageerimisvõime ja paranenud kontaktid klientidega. Madalam hind ei olnud peamine tegur. Kui firma kasutab 3PL-i, siis ta maksab teenuse eest fikseeritud tasu. See on saadud veoühiku omahinnast, mis on mõjutatud osutatud teenuse kuludest , väärtusest kliendile, veo kaugusest ,kabakaalust, suurusest ja väärtusest, reisi keerukusest jne. Omahind ehk tariif mõjutab liikumise kogumudelit.
Kuigi tariif on väga tähtis, on teenuse kasutajatel vähe võimalust seda mõjutada. Vaid suured organisatsioonid , pidades läbirääkimisi transpordifirmaga, võivad mõningast edu saavutada.
Samas on suurtel firmadel ka eelis oma transpordi kasutuseks, kuna üldjuhul on neil kergem kapitali investeeringuid teha. Neis ja ka tegevuskuludes saab küll säästa sõidukite rentimise või liisimisega.
On ka vastupidist arvamust, et firmal tasub omada sõidukparki ainult siis, kui see on odavam 3. poole vedaja kasutamisest. Omandivormi valikul tuleks siiski kaalutleda tegureid:

Tegevuskulu
Kapitalikulu
Klienditeenindus
veo kontroll
paindlikkus (oluline muutuva nõudluse puhul)
planeerimis- ja juhtimisoskused
personalikomplekteerimine

/1: lk 241-242/
3. Kuluarvestuse teoreetilised alused
Tegevuspõhine kuluarvestus on üks uuematest meetoditest, mis aitab toime tulla ettevõtte kasvavate üldkulude jaotuse ja arvestusega.
Üldkulude osakaal kogukuludest võib paljudes ettevõtetes olla juba 30–50%. On ilmselge, et nii suure osa kulude ebatäpne jaotus ja arvestus toodete ja teenuste omahinnas annab juhtidele väära informatsiooni. Niisuguse väära info põhjal langetatud juhtimisotsused vähendavad ettevõtte väärtust ja kasumlikkust ning kõige halvemal juhul tüürivad ettevõtet pankroti poole.
Ilmselt peavad pea kõikide ettevõtete tippjuhid kulude kontrolli oluliseks.
20% brutokasumi määra juures tuleb krooni teenimiseks müüa viis korda rohkem võrreldes ühe krooni kokkuhoidmisega. Kulud kujunevad ettevõtte väärtusahela erinevates osades erinevalt. Üks osa kuludest sõltub toodetud või müüdud toodete arvust, teine osa mitte.
Selleks et suunata ettevõtte kulusid soovitud suunas (hoida kokku), tuleb kõiki neid momente üksikasjalikult arvesse võtta. See on võimalik vaid detailse ettevõttesisese arvestuse kaudu, mis peab andma juhtidele selge ülevaate konkreetsete tootegruppide, tegevusvaldkondade, allüksuste, juhtide ja nendega seonduvate tegevuste ja protsesside mõjust ettevõtte finantstulemustele, mis kajastuvad raamatupidamisaruannetes. Firmasisese arvestussüsteemi peamiseks ülesandeks on varustada juhte õigel ajal ja õiges kohas otsuste langetamiseks vajaliku informatsiooniga.
Ettevõtluse peamiseks eesmärgiks on tänapäeval ettevõtte väärtuse suurendamine. Kuluarvestussüsteemide õige rakendamine kasvatab ettevõtte väärtust. Vajadus tegevuspõhise kuluarvestuse, samuti tuntud kui ABC-kuluarvestus, järele muutub aina vajalikumaks keskkonnas, kus tooted muutavad järjest paindlikumaks, tootearendus kiireneb ja standardseid tooteid jääb järjest vähemaks. Samuti ähmastuvad toodete omavahelised piirid. Näiteks võib tuua Eesti mitmete logistikaettevõtete pakutavad rahvusvahelise transpordi, ladustamise ja siseriikliku jaotuse terviklikud klientidele müüdavad paketid , mis on toodeteks tarbijate seisukohalt. Ettevõtte poolelt on aga tegu erinevate tehniliste toodete kombinatsiooniga, millest kujunevad välja klientidele pakutavad lõpptooted. Vastus küsimusele, kuidas jagada ettevõtte üldkulusid otseselt toodetele ja teenustele, on päris keeruline.
Otseselt kaupade ja teenustega seostamata üldkulude jagamist lõpptoodetele ja -teenustele võibki teostada tegevuspõhise kuluarvestuse kohaselt.
Meetodid täiendavad üksteist
Oluline on rõhutada, et ABC-kuluarvestus ei asenda, vaid täiendab traditsioonilisi kuluarvestusmetoodikaid. Ettevõtte edukas juhtimine ei tohiks olla võimalik tuginedes ainult ühele kuluarvestuskontseptsioonile.
Erinevad kuluarvestuse metoodikad (täiskulude arvestus, standardkulude arvestus, kaotuskulude arvestus jne) vahendavad ettevõtte juhtidele erilaadilist informatsiooni ning seetõttu on otstarbekas ja oluline nende paralleelne ja kombineeritud kasutamine.
ABC-kuluarvestuse puhul toimub tegevuspõhiste üldkulude jaotus – nii palju kui see on võimalik – kulukohas kuluobjektidele (kulukandjatele) tehtud tegevuse juurdehindluse (kroonides) abil.
Üldkulude jälgimine ning jaotamine toimub kõigepealt ressurssidelt tegevustele ja siis tegevustelt toodetele või klientidele. Tegevuste nimistu loomisel on otstarbekas kasutada rusikareeglit, mille kohaselt ignoreeritakse selliseid tegevusi, mis hõlmavad vähem kui 5% ajast või tootmisvõimsusest. Kulude jaotamist niisuguse metoodika rakendamisel ei ole võimalik teha kirurgilise täpsusega. Kuid siiski peaks olema võrreldamatult parem teha 5–10protsendiline viga üldkulude spetsifitseerimisel ABC-kuluarvestuse metoodikat jälgides, kui eksida kümneid protsente, mis keeruliste tootepakettide puhul on tavapäraseid kuluarvestusmetoodikaid rakendades vahetevahel kahjuks võimalik.
ABC-kuluarvestuse kasulikkus on tugevas seoses ettevõtte pakutava tootega teenuspaketi keerukusega, st mida rohkem erinevaid tooteid ettevõte pakub ja erinevaid kliendirühmi teenindab , seda enam peaks ta kasutama tegevuspõhist kuluarvestust.
ABC-kuluarvestuse tulemuste analüüsi abil peaks:

paranema ressursside kasutamine ja ressursside koormatuse juhtimine;

paranema ettevõtte tulemuste analüüs ja hindamine
suurenema ettevõtte kasumlikkust ja kasumit;
suurenema ettevõtte väärtust.

Kogemus: arvestus tõstis kasumlikkust
Näiteks on Eesti logistika- ja ekspedeerimisettevõte teinud oma teenuste omahinna analüüsi tuginedes traditsioonilistele kuluarvestussüsteemidele, eeskätt kogukulude arvestusele enam kui viis aastat.
Arvestuse tulemusena arvati teadvat, et ettevõtte viie peamise teenuse kasumlikkus on vahemikus +35% kuni –5%.
Tegevuspõhise kuluarvestuse rakendamine muutis informatsiooni toodete omahinna ja seeläbi kasumlikkuse kohta üsna märkimisväärselt. Ettevõtte üldkulude täpsema jaotamise tõttu toodete omahinda selgus, et nõrgima teenuse kahjumlikkus on koguni –15%.
Kahjumlikkust suurendas tõsiasi, et ettevõte kulutab ebaproportsionaalselt palju ressursse (üldkulusid) nimetatud teenuse müügiks ja arendustööks, aga turumahu ja konkurentsitingimuste tõttu ei ole teenuse müük ja hinna tõstmine läinud soovitud tempos.
Kuluarvestus annab ülevaate logistika maksumusest.
/2/
4. Transpordi maksumuse arvestuse spetsiifika põllumajandusmasinate näitel
Kuluarvestus lähtuvalt toote/teenuse spetsiifikast on kaasaegsama ja põhjaliku käsitlemist leidnud Eesti Maaviljeluse instituudi teaduri masinate kuluarvestuse kohta. Kuna transpordivahendi kuluarvestuses on mõõdetavad elemendid suhtelist sarnase struktuuriga siis alljärgnevalt on refereeritud Eesti Maaviljeluse Instituudi mehhaniseerimise osakonna teadur Enno Koik arvutuskäiku teemal „Mullaharimise maksumus ja teravilja omahind“, just kulumaksumuse osas.
Masinatööde maksumuse arvutamisest. Masinatöö maksumuse arvutamiseks on koostatud mitmeid valemeid ja algoritme. Nende järgi arvutatakse iga masina kohta kuluelemendid ja nende summana vastava masina või agregaadi (jõumasin + töömasin) töö maksumus kas tunni, hektari või tonni kohta. EMVI -s koostatud algoritmid leiate meie kodulehelt www.eria.ee, Soome arvutusnäited koos selgitustega on toodud ajakirjas Työtehoseuran Maataloustiedote 4/2005 (577).
Traktorite töötunni maksumuse arvutamisel saame traktori soetushinna ja tööressursi (keskmiselt 10000 töötundi) alusel amortisatsiooni ehk kulumi töötunni kohta. Mootori nimi-võimsuse ja eeldatava koormusteguri kaudu antud tööl saame diislikütuse kulu l/h. Kuludena kr/h arvutatakse diislikütuse- ja õlikulud, pangalaenu intressid , kindlustusmaksed, masina korrashoiukulud (tehniline hooldamine + remont ), hoiu( remondi -)ruumi kasutamise kulud, töötasu koos juurdearvestusega jt. kuluelemendid. Kui siia veel lisada tootmise üldkulud (juhtide palgad , raamatupidamiskulud, telefoniarved, transpordi-, kütuse- ja väetisehoidlate kulud, maamaks jne) saame kuluelementide kokkuliitmise teel traktoritöö kulud kr/h.
Analoogiliselt arvutatakse ka töömasina kasutamise kulud kr/ha. Siin on peamisteks kuludeks masina kulum ja korrashoid , mõnel masinatüübil lisanduvad ka hoiukulud, laenuintressid ja abitööliste töötasu. Arvestades agregaadi tootlikkust ha/h arvutame ka traktoritöö tunnikulud ümber kuluks hektari kohta. Nende kahe kokkuliitmisega saame agregaadi kulud kr/ha.
Taolisel kulude arvutamisel on põhiraskuseks see, et sageli ei ole teada, kui suur on antud masina tööressurss kohalikes tingimustes. Ehk teisiti öeldes, ei ole teada, mitu hektarit saab selle masinaga tema kasutusea jooksul harida. Vanemate masinatüüpide kohta on mitmes riigis (näiteks Saksamaa, Soome) kogutud tootjate käest palju vastavaid andmeid. Töömasinate korrashoiukulud jaotuvad aastate lõikes ebaühtlaselt, kuid Saksamaal saadud pikema vaatlus-rea (8…10 a) alusel on korrashoiukulud mullaharimismasinatel aastas kergematel pinnastel 4…6%, raskemates tingimustes kuni 9% masina ostuhinnast.
/3:lk 66-69/

Ettevõtte asukoht ,logistika vajadused ja spetsiifika.
Kavandatava teenuse kui tooraine kogumise ja kasutamise eelised on 1) asukoht Kesk-Eestis (Tallinn 100 km, Tartu 100 km), Piibe mnt 2 km, Tln-Tart mnt 25 km kaugusel, asfalttee ääres 2) ümbruskonnas ja ka lähimaakondades on oluliseks tegevusaalaks põllumajandus 3) lähikonnas puuduvad kilet oma toorainena kasutavad ettevõtted (lähim ettevõte asub Raplas). Toodangu eelised on 1) stabiilne hind, (enamus pakkekilest valmistatakse graanulitest, mille baas-tooraineks on nafta, mille hind maailmaturul on suuresti kõikuv, sellest tulevalt on muutuv ka kilehind. kontrollitud kvaliteet kuna nii tooraine kui valmistoodang läbivad pidevalt laboris keemilise ja füüsikaliste omaduste analüüsi ja vastavuse toote normidele 3) pakutavate koguste paindlikkus ja operatiivsus, kuna klientidele on võimalik vajalik kogus pakkekilet toimetada kohale operatiivselt - kuna nii tootmine kui ladu asuvad samas kohas, 3) võimalus arvestada tellija soove-vajadusi näiteks muuta kile laiust või paksust samuti saab muuta liimaine paksust. 4) . Puuduseks võib pidada just liigset spetsialiseerumist silo pakendikilele, mistõttu põllumajanduses tekkivad muud pakendilahendused peab põllumajandustootja ise leidma.
Ettevõtte toodangu mahuks on planeeritud seadmete võimsusest lähtuvalt 0,5T/tunnis ehk 8 tunnise vahetusega max 4 tonni ning aastas 251 tööpäeva jooksul 1000 tonni kilet. Teisel tegevusaastal on planeeritud rakendada tootmine tööle 2 vahetuses aga see sõltub eelkõige turusituatsioonist hindade ja nõudluse suurusest aga samuti on oluline roll tooraineturul (ehk kasutatud kile taaskasutuses) toimuvad trendid, aktsiisimaksu muutumine või tarbijatele taaskasutusmäära suurendamine. Tootmine on tehnoloogiliselt odavam ja toodangu kvaliteet parem selliselt, kui võimalikult sarnaste füüsikaliste ja keemiliste (näiteks silokilet on enamlevinud variantides ca 3, kokku umbes 7-8) omadustega tooraine läbib granuleerimisprotsessi kuna see võimaldab täpsemalt doseerida lisaaineid – plastifikaatoreid ja värvlahuseid. Optimaalne kogus on alati majanduslikult efektiivseim. Transpordi strateegias tähendab see seda, et kohale tuleb vedada maksimaalselt palju ja kõik sobivad kiled, et peale sorteerimist saab samaliigilise tooraine, kui seda on kogunenud piisavas koguses, ümbertöötlemiseks saata. Kvaliteetsema tooraine suurema koguse tagab selle eest makstav suurem kokkuostuhind . Ettevõtte kliendibaasiks on peamiselt põllumajandusettevõtted, kus kasutatud kile koguneb tavaliselt 2-5 lauda kaupa, samuti kaubandusettevõtted, kus kile koguneb ühe lepingupartneri mitme kaupluse juurde. Transpordi seisukohast tähendab, et ühte suunda sõites on mõttekas läbi sõita kõik selle piirkonna kliendid, nagu „piimaringi“ autod vanasti. Kulude arvestuse seisukohast on täpseim viis seega aluseks võtta kogu ringi pikkus, aga arvestada juurde kauba pealevõtmine mitmest kohast, mis viib päevas läbitavate kilomeetrite arvu ehk keskmise liikumiskiiruse madalaks.
6. Kuluarvestus transpordi kui sisseostetava teenusena.
Sisseostetava teenuse täpseima võimaliku turuinfo saamiseks tegin suunatud päringud ettevõtte spetsiifikat võimalikult täpselt kirjeldades. Kutsed pakkumise saatmiseks tegin sellistele ettevõtetele
Tabel 2: Veoteenust osutavad firmad
Asso -Trans AS
Peakontoriga Paides asuv sise- kui rahvusvahelisi transpordivedusid teostav ettevõte. Ettevõte omab
Ehitusveod OÜ
Viljandis asuv kuid peamiselt Tallinnas tegutsev väikevedudele spetsialiseerunud transpordifirma, mis loodi AS Puumarket klientide teenindamiseks ning hiljem lisandus ka Ehitusservice- Bauhof . Autopargis oli ehitusbuumi ajal 30 autot, pragu 9
Tõsteveod OÜ
Tallinnas asuv väikevedudele spetsialiseerunud transpordifirma, mille kõik veokid on varustatud tõstemehhanismiga, et kliendi kaup lihtsamalt ja kiiremini peale- ja maha laadida . Autopargis praegu 4 autot
Asso-Trans teatas, et sisevedude spetsialist viibib praegu puhkusel ja kui tuleb siis vastab.
Ehitusveod vastas 2. Päeval pakkumise tegemisega, mis on Lisa 1
Tõsteveod juhataja helistas, et ütles et ei julge püsivat teenust pakkuda, kuna meestega pidevalt probleemid. Hinnaks pakkus ühekordse veona umbes 15 kr pikematel vedudel.
Kuluarvestuse võrreldavuse saavutamiseks olgu eelduseks et kõik kasutatud kilet transportivad autod on keskmiselt toorainelattu jõudes koormatud 2/3 ulatuses ehk 23,3 m3 ehk kasutatud kile praktiliste mõõtmiste kaudu kaalub 1 m3 keskmiselt kokkusurutuna 150-170 kg. Kooma kaaluks teeb see aritmeetiliselt 3,73 tonni.
Arvestame, et nädalase tootmistsükli jooksul tehakse tooraine hankimiseks ja valmistoodangu klientideni toimetamiseks alljärgnevad veokogused:
Tabel 3. Vedude plaan
Veoliik
Kaugus edasi-tagasi km
Vedude arv
km
Tooraine hankimine
60
1
60
Tooraine hankimine
90
2
180
Tooraine hankimine
150
3
450
Tooraine hankimine
250
3
750
Valmistoodangu tarne
240
2
480
KOKKU
11
1920
Kokku on 2 auto peale 11 vedu nädalas mis jaguneb suhteliselt võrdselt ja kuna 60 ja 90 km reisi või valmistoodangu tarne ja ühe tooraine hankimise veo saab planeerida ka ühele päevale siis on veoplaan realistlik ja igas päevas on 1 vedu mis käivitamisperioodil tagab toorainekindluse ning klientidele tarnimise ja samas vähendab riski, kui ühe autoga juhtub tehnorike või liiklusõnnetus.
Tabel 4. Vedude maksumuse kujunemine nädalas
Veoliik
Km
Hind kr/km
Kokku kr
Tooraine hankimine
60
11
660
Tooraine hankimine
180
11
1980
Tooraine hankimine
450
11
4950
Tooraine hankimine
750
11
8250
Valmistoodangu tarne
480
11
5280
Valmistoodangu tarne ootetunnid pealepanekul 2 h ja mahalaadimisel 3 h kokku 5h , 2 vedu
5 * 250 *2
2500
KOKKU
1920
23 620
Kui lihtsustatult on kalendrikuus 4 nädalat, siis 1 kuus oleks sisseostetud veoteenuse
kulu 23 620*4=94480 + km = 113 376.-
Transpordikulu 94480 kuus, aastakuluga 1 133 760.-. Eeldusel et hind ei muutu ja tootmine saavutab täismahu 2012 aasta lõpuks siis kajastub täismahus veohind 2013 aasta kasumiaruandes.
Arvestades kilomeetri hinna juurde ka ootetunni tasu tuli tegelikuks sõidukilomeetri tasumääraks 12.30 + km
Praktikas võib vedude arv kujuneda siiski mõnevõrra väiksemaks kuna

Ainuüksi sõidusuundade ühitamisel saab kauba tarned kliendile ja tooraine kogumised ühitada, et kauba tarnel ei oleks tagasisõit tühisõit

Auto täituvus suureneb kliendibaasi suurenedes

Paljud toorainekliendid on valmis oma kasutatud kile ise kohale tooma, et a) saada eest ära b) kile eest makstav tasu ca 800 kr/T on majanduslikuks hoovaks, et tegutseda.

Kasumiaruanne
Kasumiaruandesse on koondatud müügiprognoosidest tulubaas ning võimalikest kuludest tulud. Eraldi on välja toodud vastavalt pakkumistele saadud transpordi ühikuhindadest ja veomahtudest kujunev transpordikulu.
Tabel 5. Kasumiaruanne

A
B
E
F
G
H

Investeeringu tegemise periood
Investeeringu tegemisele järgnev periood
Kavandatav esimene majandusaasta
Kavandatav teine majandusaasta
Kavandatav esimene majandusaasta
Kavandatav teine majandusaasta
Majandusaasta viimane kuupäev (pp/kk/aaaa)
31.12.2011
31.12.2012
31.12.2013
31.12.2014
Müügitulu
1 128 429
3 706 901
8 058 518
8 711 587
sh müügitulu alltoodud toodetest ja tegevustest:

Töötlev tööstus
1 128 429
3 706 901
8 058 518
8 711 587
Muud äritulud

Kaubad , toore, materjal ja teenused
194 941
378 374
735 732
852 976

Transpordikulu sisseostetava teenusena
158 760
521 527
1 133 760
1 225 641
Mitmesugused tegevuskulud
118 533
124 459
130 682
137 216
Tööjõukulud KOKKU
169 344
1 349 591
2 297 827
2 585 012

Palgakulu
126 000
1 004 160
1 709 693
1 923 372

Sotsiaalmaksud
43 344
345 431
588 134
661 640

Füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaks
0
0
0
0
Põhivara kulum ja väärtuse langus
225 000
877 500
812 250
818 775
Muud ärikulud

Ärikasum (- kahjum )
420 611
976 978
4 082 026
4 317 608
Finantstulud ja -kulud

Intressikulud KOKKU
-315 750
-421 000
-387 000
-262 000

Finantstulud ja -kulud kokku
-315 750
-421 000
-387 000
-262 000
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
104 861
555 978
3 695 026
4 055 608
Tulumaks

Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)
104 861
555 978
3 695 026
4 055 608
Transpordikulude osakaal kogukuludes
22,4%
19,1%
28,5%
27,9%

Transpordikulude osakaalu muutus kogukuludes varieerub , kuna erinevate tootmismahtude juures on püsi-ja muutuvkulude suhe erinev. Samuti on transpordikulu planeeritud ilma muutusteta, kuigi reaalne on transpordi kallinemine, kuid samas ka tihenev konkurents võib hoida hinnad ka stabiilsena.

Kuluarvestus oma transpordi soetamisel
Tabel 6: Soetatavad autod:
Aasta
Mudel
Senine läbisõit
Kaubaruumi maht m3
Hind koos KM
Hind ilma KM
2005 a
Iveco Eurocarco ML
216 000
35,1
297 000
247 500
2005 a
Man 8
176 000
34,1
250 000
208 333
Investeering kokku
547 000
455 833
Tabel 7. Masintööde maksumuse kujunemine
Kululiik
Norm
Kulu kr/ 1 km
Kütus
27 l/100 km, kütus 17kr/L
27*17/100= 4,60
Kulumaterjalid: Rehvid -õlid- filtrid
6 rehvi hinnaga 9000 läbisõiduks 60000 km
Õli 30 L , a 100 kr/L iga 20000 km kohta
Filtrid a 700 kr, 3 tk iga 20000 km kohta
0.90+0,15+0,11=1,16 kr
Hooldustööd ja remonditarbed
Arvestuslikult 5000 kr iga 20000 km kohta
0,40 kr
Tabel 8. Palgakulu maksumuse kujunemine veohinnas
Kululiik
1 töötaja arvestus
Kulu kr/ 1 km
(kuu läbisõit ühe auto kohta 7680 km jagatuna 2 auto vahel)
Palk
12 000
3,13 kr
Sotsmaksud, töötuskindlustus
Sotsmaksud 3300
Töötuskindlustus 200 kr
0,86+0,05=0,91 kr
Tabel 9: Veokulu arvestus oma veokite kasutamisel
Kululiik
Kogukulu kuus km
Kulu km kohta
Kütus
35328
4,60
Kulumaterjalid: rehvid-õlid-filtrid
8909
1,16
Hooldustööd ja remonditarbed
3072
0,40
Liikluskindlustus 3000 aastas auto
500
0,065
Palk 2*12000
24000
3,13
Sotsmaksud, töötuskindlustus
7000
0,91
Kokku
78808
10,26
8. Valikute kapitalikulud ja eelised-puudused
Tabel 10: hinnavõrdlus aastas perspektiivis
Km kulu
Aastakulu
Sisseostetav teenus
12,30
1133568
Oma sõidukitega veoteenus
10,26
945562
Vahe 188 006
Kuna ostetavad veokid on juba 5 vanad siis võib eeldada, et 5 aasta pärast saab olemasolevad veokid realiseerida 30% jääkväärtusega, sellest tulenevalt võib eeldada et ülejäänud kulum jaguneb võrdselt 5 aasta vahel
Tabel 11:amortisatsiooni arvestus
Amortisatsiooni algjääk
Jääkmaksumus 5 a pärast
Igaaastane kulum
247 500
30%
74250
34650
208 333
30%
62500
29167
KOKKU
136750
63817
Arvestame, et praegune keskmine diskontomäär on 10%, siis
sisseostetava teenuse NPV = 1 030 516 ja
oma sõiduki veoteenuse
NPV= 859601,5 millele peaks lisama kulumi NPV=58015,11 ja 10% alternatiivtulu tehtavale investeeringule 45583, mis teeb kokku lõplikuks
omainvesteeringu NPV= 963 199,
millised peaksid olema omavahel võrreldavad numbrid puhtalt rahalise otsuse tegemiseks.
Sisseostetava teenuse puhul on puudused :

Pikaajaline kliendisuhe on raskem tekkima
vahetu kontakti puudumine
kvaliteedikontrolli on raskem tagada kuna vedaja lihtsalt transpordib kaupa

Sisseostetava teenuse puhul on eelised :

pikaajaline kogemus tellimusvedude valdkonnas
alustaval ettevõttel ei ole kohe nii palju vedusid
paindliku tellimusgraafiku korral saab vedusid koondada või ära jätta, ilma lisakuludeta
suur autopark tagab pideva teenuse ja tehnorikke korral on järgmisel päeval vedude graafik taastatud
tootmismahtude ja kliendibaasi suurenedes saab veomahtusid lihtsalt suurendada

Oma autopargi kasutamise eelised on

kindel vedaja kes tunneb kliente ja laadimiskohti
vedaja saab ja oskab kvaliteeti jälgida ning keskmisest rohkem määrdunud toorainest keelduda
kulude pideva jälgimise kaudu saab ehk majanduslikku tulemit parandada
suurem ja vahetum paindlikkus vedude toestamisel ja kliendi soovide täitmisel

Oma autopargi kasutamise puudused on

autopargi, vedude kontrolli ja majandusarvestuse peale võib kuluda liigselt energiat
ootamatuste (tehnorike, avarii, autojuhi haigus jne) korral on vedude graafik halvatud
veokite finantseerimine on kulukas ning vedude mahu suurenedes tuleb uuesti lisakapitali kulutada
Liisingu või panga kaudu finantseerimine lisab täiendavaid kulusid

9. Kokkuvõte
HansaTrans jaoks on strateegiliselt ja majanduslikult efektiivseim viis kasutada veoteenust sisseostetava teenusena, vähemalt esimesed 6 kuud, kuna vedude graafik ei ole veel välja kujunenud ning alginvesteerinute vältimine püsikulude madalal hoidmine on efektiivsuse alus. Kindlasti tasub veel tööd teha suunal, et kas leidub lähemast piirkonnast usaldusväärset ja kogemustega vedajat, kes suudab pakkuda konkurentsivõimelisi tingimusi (autopargi suurus, veokite omadused , hind ja maksetingimused . .
10. Kasutatud kirjandus
1. Villemi, Transport
2. http://www.illimar.com/foorum/viewtopic.php Tegevuspõhine kuluarvestus haldab kasvavaid üldkulusid
3.E. Koik Mullaharimise maksumus ja teravilja omahind, EMVI teadur
Lisa 1 : Ehitusveod pakkumine
Lisa 2 Veoki müügikuulutus Auto24
Lisa3 Veoki müügikuulutus Auto24
17

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 77 allalaadimist

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #1

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #2

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #3

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #4

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #5

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #6

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #7

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #8

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #9

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #10

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #11

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #12

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #13

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #14

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #15

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #16

Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel #17

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

77 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Multirent Õppematerjali autor

Praktiline uurimist�� teemal kas osta sisse transporditeenust v�i soetada oma transport koos teoreetilise ja prkatilise �riplaaniga.

trans tooraine kuluarvestus vedude pakkekile põllumajandus investeeringu maksumuse kilet kulum

Sarnased õppematerjalid

118

pptx

Kulu- (ja juhtimis)arvestus

Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja

Juhtimine

docx

Juhtimisraamatupidamise eksam

Ühtse kuluarvestussüsteemi tunnused (eeldused): võrreldavad kuluaruanded, kehtestatud arvestusperioodid, kulude liigitamise alused, kulude jaotamise alused, varade hindamise alused. Traditsiooniline kuluarvestus- kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Traditsioonilises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Kaudkulud paigutatakse kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse traditsiooniliste kulukäiturite abil kuluobjektidele. Traditsioonilise kuluarvestuse eelised: Otsekulud on olulised; Kaudkulud on suhteliselt väikesed; väike toodete nomenklatuur; tootmisprotsess lihtne; tehnoloogia stabiilne; lihtne organisatsiooni struktuur Puudused: 1)Ei anna muutuvas keskkonnas piisavat ülevaadet kulude kujunemisest organisatsioonis. 2)Tegevuste ja tehingute kulud ei ole alati seotud toodetud ühikute arvuga.3)Tulemuste, tegev

Juhtimisraamatupidamine

194

pdf

KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING

aasta  Jätkuvale likud juhti- eelarved konku- mismeetodid  Aasta-  Hälbe- rentsi-  Soodustav eelarve analüüs eelisele väärtussüs-  Funktsio-  Ressursi- suunatud teem ja naalsed vajaduse äri- ettevõtte fookused analüüs strateegiad kultuur I. Finants- II. Pikaajaline III. IV. Strateegiline planeerimine planeerimine Strateegiline juhtimine planeerimine Keskkond Stabiilne Muutuv Ebastabiilne Üllatav

Finantsjuhtimine

doc

Majandusanalüüs

MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............

Majandus

docx

Uue toote tasuvuse analüüs - lõputöö

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppekava Galina Kovalevskaja UUE TOOTE TASUVUSE ANALÜÜS AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näita

Omahinna arvestus

doc

Kuluarvestus

KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja pü

Kuluarvestus

docx

Kulude arvestus

29.01 Kulude arvestus Viimane loeng 12.03 kontrolltöö Brutokasum- põhitegevuse tulud ja kulud; põhitegevuse saab teada EMTAK koodist. Kui reklaamida ühte konkreetset toodet, mis on seotud põhitegevusega, siis müüdud toodangu kulu (konkreetne toode) Turustuskulud-reklaam; üleüldine toodangu, teenuse, ettevõtte reklaam; transport toodangu vedu kliendile; müügiosakonnaga seotud kulud, palk, rent, telefon Üldhalduskulud-kontorikulud, ettevõtte juhtimine, pangateenused; Muud äritulud - ettevõtmisega mitte seotud; majanduslik kasu välistest teguritest; Ärikasum-ettevõtte tegevusest tulenev kasum Finantstulud- ja kulud- investeeringud, raha paigutus; raha pealt raha teenimine, nt aktsiate ostmine; raha kasutamise eest tehtud maksed, nt intress Dividendid- omakapitali jaotus Tulumaks-dividendidelt ja erisoodustuselt Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted Kasutatakse juhtimisarvestuses, et langetada juhtimisotsuseid. Tegelikud kulud on need, mis on tegelikult tekkinud. Standar

Majandus

doc

Juhtimisraamatupidamise eksam

müüdavate toodete arv ?, müügitulu ?) 5. Mõõdikute tõhususe hindamiseks võib tegelike tulemustega võrdlemiseks . (N. müügi suhe ostjatelt laekumata summadega, mitu % on laekunud, kulukeskustes võib olla kululiikide lõikes hälbed). 1. Müügikäibe rentaablus (müügikäibe ärikasumisiduvus on traditsiooniline, laialdaselt kasutatav ettevõtte (all)üksuste tegevuse tõhususe näitaja. Müügikäibe rentaablus = kasum (kas äri- või puhaskasum) / müügikäive 2. Vararentaablus ehk koguvara kasumisiduvus on rentaablusnäitaja, mis leitakse kasumi (kasutada võib erinevaid kasumeid: ärikasum, puhaskasumit jt) ja vara maksumuse (kasutada võib nii koguvara jääkmaksumust, soetusmaksumust, asendusmaksumust kui ka netorealiseerimismaksumust) jagatisena. Vararentaablus = kasum / koguvarad 3. Omakapitali rentaablus Omakapitali puhasrentaablus (ROE) ehk omakapitali puhaskasumisiduvus on

Juhtimisraamatupidamine

Rohkem sarnaseid