Hüdraulika ja pneumaatika töö kordamine (0)

Küsimused refereeritud osast 
1. Torude  tugevusarvutus  – F= p*l*d ( p- rõhk,  l-torupikkus,  d-toru  sisemine 
diameeter) 
2.  Voolupidevus  – Muutuva  ristlõikepindalaga  vedeliku   voolus ,  kus vedeliku  kogus  ei 
muutu,  on vooluhulk  igas ristlõikes  konstantne .  𝑞1 = 𝑞2 𝑣1𝐴1 = 𝑣2𝐴2 𝑣1/𝑣2 = 𝐴2/𝐴1 
Skeem 1 vihikus.   
3. Kirchoffi seadus - Vedeliku voolude  ristumiskohta   tulevate   vooluhulkade  summa 
võrdub sealt lähtuvate  vooluhulkade  summaga. Skeem 2. 
𝑛
𝑘
∑ 𝑞𝑠𝑖 − ∑ 𝑞𝑣𝑗 = 0 
𝑖=1
𝑗=0
4. Viskoossus – vedeliku  osakeste  omavahelise   hõõrdumise  e. sisehõõrde mõõt. 
Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist  ja rõhust  • Temp.  suurenemisel   väheneb, 
rõhu suurenemisel  suureneb  • Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt  mõjutama 
rõhkudel  üle 200 bar. 
5. Hüdrauliline löök – Vedeliku rõhu  äkiline suurenemine  torustikus.  Tingitud tihti 
voolava  vedeliku inertsist. Vooluteesulgemisel  püüab vedelik jätkata liikumist ning 
avaldab  takistusele   survet .  Vähendamise võimalused:  • Liikuva  massi piiramine • 
Liikumiskiiruse vähendamine  • Löögile al uva  vedeliku  ruumala   suurendamine   • 
Rõhuaku  kasutamine • Kaitseklapi kasutamine • Lülitusaja   pikendamine . 
6. Kavitatsioon –  nimetatakse  nähtust,  kui vedeliku  voolamisel  voolu  pidevus 
katkeb ja vedelikku tekivad tühikud  ehk kavernid. 
Tühikute  teke on seotud vedeliku rõhu  langemisega al a tema  aurumise  kriitilist 
rõhku.  Vedelik aurustub  ja  vedelikus  tekivad vedeliku auru  mul id. Samuti võib 
madalal rõhul  vedelikust eralduda temas lahustunud  õhk. 
Metalli  pinnaga kokku puutudes  tekitab kavitatsioon  metalli  pinnakihis  pulseerivaid 
pingeid, mis põhjustavad  metal i väsimist ja kulumist. 
7. Laminaarne ja turbulentne  voolamine  – Laminaarne  voolamine  – osakestel vaid 
voolu   suunaline   kiirus, liikumine kihiti. • Turbulentne  voolamine  – osakesed liiguvad 
korrapäratult.  Skeem 3 ja 4. Omadused???  
erinevused,  omadused,  skeemid 
8.  Reynoldsi  arv – Kui 
• Re ≤  2300 , laminaarne voolamine 
• Re > 2300, turbulentne  voolamine 
𝜗𝑑
𝑅𝑒 = 𝑣  
kus 
 𝜗– vedeliku  voolukiirus  𝑚 𝑠 
𝑑 – toru läbimõõt 𝑚 
ν – vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur  𝑚2 𝑠 
𝑅𝑒 – Reynoldsi  arv, dimensioonita suurus 
 
9.  Hõõrdetakistus  voolamisel - Tingitud hõõrdumisest  vastu torustiku  seinu ja 
osakeste omavahelisest hõõrdumisest. 
10. Kohttakistus voolamisel - Põhjustatud  torustiku  konstruktsiooni  elementidest. 
Muutub  voolukiirus  või suund.   
11. Kogurõhukadu, rõhulang  Hõõrde - ja kohtkadude summa. ∆𝑝1−2 = ∆𝑝ℎ1−2 + 
∆𝑝𝑘1−2 𝑃𝑎 
Rõhukadu  kahe voolu ristlõike vahel  nimetatakse rõhulanguks 
12.  Bernoulli  võrrand – Vedelik omab potentsiaalset  ehk asendienergiat ning 
kineetilist  ehk  liikumisenergiat.  kirjeldab energia tasakaalu  voolava  vedeliku  joas. 
 
Küsimused  pneumaatika  osast 
1. Pneumosüsteemi üldine ehitus ja skeem, seletus, miks iga elementi 
kasutatakse. 
Kompressor - Jahuti -Suruõhu   reservuaar -  trassifilter-   kuivati -   Pneumotorustik -Õhu 
ettevalmistusplokk-masinajääkrõhu  väljalaske   ventiil - suunaventiil -vooluventiil-
Pneumosilinder 
Kompressorid:  seadmed , mis mõeldud gaaside kokkusurumiseks,  sealhulgas 
suruõhu  tootmiseks. 
Jahuti: Suruõhu  jahutus  pärast kompressorit 
Suruõhu reservuaar: Peamised ülesanded • Vähendada rõhu  kõikumisi • Tekitada 
õhuvaru  • Jahutada  õhku 
Trassifilter:  Vähendab oluliselt  järgnevate  filtrite  koormust  • Peab tagama 
vooluhulga ,  suruõhu  rõhu ja temperatuuri 
Kuivati: Niiskuse eraldamiseks 
Pneumotorustik: juhib  suruõhu   seadmeteni  
Õhu ettevalmistusplokk: Ülesanne:  • Eemaldada jääkmustus  • Rõhu  seadistamine 
masinale sobivaks • Vajadusel õlitamine 
Masinajääkrõhu väljalaske  ventiil: Masina seiskamiseks ning  jääkrõhu 
väljalaskmiseks 
Suunaventiil: Ülesandeks:  • Muuta  õhuvoolu  suunda  • Täiturite  juhtimine  • 
Pneumosignaalide suunamine  •  Loogika  funktsioonide   realiseerimine  •  Kraani  
funktsioon 
Vooliventiil: Vooluhulga  reguleerimiseks.   
Pneumosilinder: Teeb ära temale  ettenähtud  töö.  
2. Seletage, kuidas toimub suruõhu ettevalmistus ning miks on see vajalik. 
Seletage, kuidas satub saaste pneumosüsteemi. 
Lisaks kokkusurumisele  tuleb:  • Puhastada tahketest  osakestest • Kuivatada nõutava 
veesisalduse   astmeni • Jahutada  temperatuurile,  mis 2…5ºC madalam ümbritsevast 
keskkonna temperatuurist  • Vajadusel eraldada õli • Vajadusel lisada määrdeainet 
3. Trassifiltrid.  Tingmärk, ülesanne, ehitus ning tööpõhimõte. 
Skeem 5. Vähendab  oluliselt  järgnevate  filtrite koormust.  Peab tagama vooluhulga, 
suruõhu  rõhu  ja temperatuuri  • Puhastusvõime  peab vastama nõuetele.   
Ehitus: Sisselase ja  väljalase .  Sees on  filter , kõige al  on väljalaskeklapp.   
4. Suruõhureservuaari ülesanne ning ehitus (skeem kõigi komponentidega). 
Millest  oleneb reservuaari suurus? 
Peamised ülesanded • Vähendada rõhu  kõikumisi • Tekitada õhuvaru  • Jahutada 
õhku.   
Suruõhureservuaari  ruumala  määravad: • Kompressori tootlikkus • Õhu  kulu 
pneumotorustikus  • Lubatud rõhu  kõikumised pneumotorustikus 
Skeem 6.  
5.  Loetleda  kuivatite tüübid ning tuua välja nende tööpõhimõtted. 
Absorptsioonkuivatust  (keemiline)-  Seotakse niiskus  sooladega • Protsess ei ole 
regenereeritav  • Kuivatusainet  tuleb aeg-ajalt lisada. -10  celsius  PDP 
Adsorptsioonkuivatust  (füüsikaline)-  Niiskus seotakse kuivatuselemendi  pinnale • 
Protsess regenereeritav • Töö kahes anumas • -70ºC PDP 
Jahutamist-  Jahutamisel   kastepunkt   langeb,  Vesi kondenseerub,  Lihtsa ehitusega 
2...19 celsius  PDP 
Membraankuivatust-  Koosneb õhukestest  kiledest •  Difusioon  suurema 
kontsentratsiooniga   alalt väiksemasse • Element vajab käivitusaega 
6. Suruõhu töötlemine enne tarbijat  – õhu ettevalmistamisplokk.  Millest 
koosneb, miks vaja, elementide tööpõhimõtted.  Tingmärgid  
Ülesanne:  • Eemaldada jääkmustus  • Rõhu  seadistamine masinale sobivaks • 
Vajadusel õlitamine 
Koosneb: Õhufilter(Eemaldab   tahkeid  osakesi ja kondensaati) • 
Rõhuregulaator (Hoiab  töörõhku  )• Õliti (ainult  vajadusel)(  Lisab õhule õli) 
 
7. Kolvivarreta silindrite eelised, omadused (võrreldes kolvivarrega 
silindritega).Loetleda  tüübid. 
Pikad liikumised vähema  ruumikasutusega   
Tross -silindrid  • Pilutihendiga  silindrid • Püsimagnetiga silindrid 
8. Pneumaatiliste pöördsilindrite tüübid ja tööpõhimõtted. 
Pöördsilindrid (piiratud pöördenurgaga):   
Hammaslatiga  ( pöördemoment   u.  150 Nm) 
Labaga (pöördemoment  u.  20 Nm) 
9. Haaratsid, nende omadused ning tööpõhimõtted. 
Kasutatakse objektide haaramiseks ja hoidmiseks. • Haaratsi konstruktsiooni 
määravad teisaldatava objekti kuju,  mõõtmed. 
10.  Suunaventiilid , nende ülesanne ning tingmärgid. Suunaventiilide 
tähistamine ning  juhtimisviisid .  Pidev- ning impulssjuhtimine. 
Muuta  õhuvoolu  suunda  • Täiturite  juhtimine  • Pneumosignaalide suunamine  • 
Loogika funktsioonide  realiseerimine 
Impulssjuhtimine  • Kaks võrdset asendit • Juhtsignaali  katkemisel püsib viimane 
asend. 
Pidev juhtimine:  Eksisteerib üks põhiasend, mil esse ventiil tagastub • Ventiili teise 
positsiooni hoidmiseks peab juhtsignaal  rakenduma  pidevalt 
11. Vooluventiilide tööpõhimõte, liigid, tingmärgid, skeemid. 
Seibdrosselid, KLAPPDROSSELID 
12. Vastuventiilide tööpõhimõte, tingmärk, skeem. 
Tagab suruõhu  ühesuunalise  voolu  • Sulgevad voolu  ühes suunas  ---------o>-- 
13. Loogika funktsiooni JA realiseerimine,  loogika tabel 
JA – vajab  mõlemat   sisendit  •  Väljundis   väiksem rõhk 
X 
Y 
A 
0 
0 
0 
0 
1 
0 
1 
0 
0 
1 
1 
1 
 
14. Loogika funktsiooni VÕI realiseerimine,  loogika tabel. Seletage, miks on 
VÕI ventiil pneumaatikas oluline 
Või – vajab üht sisendit • Väljundis  suurem rõhk 
x 
y 
A 
0 
0 
0 
0 
1 
1 
1 
0 
1 
1 
1 
1 
 
Küsimused hüdraulika osast: 
1. Hüdrosüsteemi põhielemendid (vt. Slaidid). 
Paak -filter-kaitseklapp-jaoti-vastuklapp-drossel-hüdrosilinder-hüdromootor 
2. Millised hüdrosüsteemi  põhierinevused  pneumosüsteemiga? 
Suurem rõhk,  ÕLI,  Odavamad  lisaseadmed . 
3. Nimetage hüdraulikas kasutatavad  pumbad  ning nende tootlikkuse 
muutmise võimalused. 
Hammasrataspumbad  (Välishambumisega  • Madal hind  • Mobiilseadmetes • Suur 
pööretevahemik • Lai temp. ja visk. Vahemik I Sisehambumisega • Madal müratase • 
Tööstuses – pressid,  stantsid ) 
• Kruvipumbad  ( 
 Labapumbad (Efektiivne  • Ühtlane  vool  • Suhteliselt  odav  • Tundlik  saastele • 
Labade  kiilumine) 
Kolbpumbad  (Fikseeritud kaldenurgaga  • Reguleeritava  kaldenurgaga) 
4. Vastuklapid – tüübid, omadused 
 Jagunemine:   
• Tavalised vastuklapid(Möödavoolu   klapp  drosseldamisel • Voolusuuna 
sulgemine •  Filtri  möödavool • Rõhuklapp)   
• Hüdrauliliselt   juhitavad   vastuklapid  (Süsteemiosade lukustamiseks  • 
Koormuse hoidmiseks• Lekkevaba täituri  hoidmine fikseeritud  asendis) 
• Alarõhuventiilid  (Silindrite eeltäitmine • Süsteemiosade eraldamine) 
 
5. Vooluhulga ventiilid  – tüübid, omadused 
Drosselid : • Sõltuvad  rõhust  » Viskoossusest sõltuvad  » Viskoossusest 
sõltumatud   (Sobib konstantsel  koormusel  ja Sobib kui muutuv  liikumiskiirus ei ole 
oluline) 
• Vooluhulga   regulaatorid : • Rõhust  sõltumatud  » Viskoossusest sõltuvad  » 
Viskoossusest sõltumatud  (Vooluhulga  hoidmiseks rõhukompensaator  ja Kahe 
ja kolme liiteavaga ventiilid) 
 
6. Rõhuventiilid – tüübid, omadused 
 
  Rõhupiirajad – piiravad sisendrõhku  (Lihtne klapp-vedru  tööpõhimõte   
• Klapp tüüpi  – hea tihedus • Siiber tüüpi  – täpne  väikestel  vooluhulkadel    
• Vahetu ja otsese juhtimisega) 
• Rõhuregulaatorid  – piiravad väljundrõhku  ( Erinevus  piirajatega - piiravad 
väljuvat  rõhku   
• Erinevates süsteemi osades erinev rõhk • Vahetu  ja kaudse juhtimisega ) 
• Vastuklapid -  Kasutatakse silindri tühjenduspooles  • Väldivad silindri 
kontrol imatut  liikumist raskusjõu  toimel 
 
7. Akumulaatorid – tüübid (sobivad ka inglise keelsed nimetused), 
kasutusvajadus