Euroopa etnoloogia kokkuvõttev lugemispäevik (0)

Euroopa Etnoloogia
Lugemispäevik 2
Marianne Gullestad
Ühisosa ja erinevused kultuuris.
Moodsa kompleksühiskonna interpreteeriv analüüs
Gullestadi artiklis arutletakse osa ja terviku küsimuse üle lääne moodsa ühiskonna analüüsimisel. (Schneider ja Dumont lahkavad lääne kultuuri, kui üht tervikut ning seda peetakse problemaatiliseks, kuid Gullestad leiab, et ka osa üksi pole võimalik analüüsida, kui pole ettekujutust tervikust)
Olulisemad punktid:
„Teatud elulaadide eripära kindlakstegemiseks vajame me teoreetilist raamistikku ning laiaulatuslikku uurimistööd mõistmaks, kuidas elulaadid on omavahel vastastikku seotud nii majanduslikus kui kultuurilises mõttes“ (Gullestad 1984) Ka minule tundub see loogiline, sest uurides mingit elulaadi eripära, ei pruugi uurijale see eripära nii kontrastselt välja paista, kui ta ei tea kogu kultuuri harjumusi ning tavasid. Keskenduda ei saa ka vaid erinevustele, vaid peaks keskenduma ka ühisjoontele.
„Uurimus ei toetu lihtsalt isikuomadustele, vaid neile omadustele, mida inimesed kasutavad teistega suheldes.“ Ehk iseloom on ju individuaalne ning just suhtlemist teistega, mõtlemist ning mõttemaailma voolivad ju selle kultuuri, kus inimene elab, omadused ning eripärad .
„Me ei suuda kunagi mõista muutumist, kui meil pole selget ettekujutust järjepidevusest. Kõigis sotsiaalsetes muutustes, samuti revolutsioonides on alati midagi, mis ei muutu.“ See väide tundub mulle kui üldtuntud tõde, kuid ometi pole ma seda endale iialgi lahti sõnastanud. Ei saagi ju näha muutust, kui me ei tea, kuidas varem olukord oli. Peame nägema ja määratlema järjepidevust, sest muidu on tõelist muutust raske näha ning analüüsida.
Miks peaks uurima nii osa kui ka tervikut?
Kuidas on omavahel seotud kultuuri erinevused ning sarnasused?
Refereeritud on Luis Dumonti, Orvar Löfgrenit, Marianne Gullestadi, David Schneiderit jpt.
Euroopa Etnoloogia
Lugemispäevik 2
Orvar Löfgren
Kultuuri anatoomiast
1081
Nii Gullestad kui Löfgren viitavad samale aspektile, et ennem peame etnoloogidena õppima enesekriitilist uurimist, et näha ja mõista teisi kultuure. Löfgren keskendub oma artiklis raskusi, mis võivad kultuuri uurimisel tekkida ning kuidas nendega toime tulle ning neid ületada. Ta lahkab oma uurimisprojekti „Kultuur ja klass. Uurimus sotsiaalsetest ja kultuurimuutustest Rootsis 1880-1980“. Tema eesmärk polnud mitte uurimine ise, vaid pigem materjali süvaanalüüs.
Olulisemad punktid:
Samamoodi nagu Gullestadi artiklis, jõuab ka Löfgren selleni , et mitte vaja ei ole uurida üksi kultuuri või inimese mõtlemist vaid seda, kuidas mõjutab kultuur inimese mõtlemist ning igapäevaseid valikuid.
Victoria-ajal oponeeriti kultuuri ja loodust. See mõte on mulle võõras ning seetõttu kirjutasingi selle siia. Loodust mõistetakse kui kaost, primitiivsust ja distsiplineerimatust, kuid kultuuri kui tsivilisatsioon , korrastus ja peensus .
Kultuuriklassi ja töölisklassi ei saanud tol ajal ühtseks muuta. Kultuuriklassi ja töölisklassi taust ning maailmavaated on hoopis erinevad.
Miks on süvaanalüüs vajalik?
Miks kõrvutati loodust ja kultuuri?
Kasutatud on nende autorite teoseid: Nicholas Abercombie, Roland Barthes , John Clarke , Alan Dundes , Orvar Löfgren, Chantal Mouffe jpt.