arutlev kirjutis, mis väljendab ja mõtestab selgitavalt autori arusaamasid või seisukohtasid, pruukides küllaltki mitmekesiseid ja vabu kirjanduslikke võtteid, ning võib käsitleda laia teemaderingi seoses ühiskonnaelu, inimelu, kõlbluse, religiooni, teaduse jm valdkondadega. Essee on erinevalt teaduslikust traktaadist kirjutatud esimeses isikus ja esitab autori arutlevat sisemonoloogi, mistõttu käsitletakse esseed sageli filosoofilise kirjutisena. Enamasti on esseede teemaks aktuaalsed küsimused ja autori suhtumine nendesse. Essee on selle tõttu tihti suunatud mingile kindlale publikule ning eeldab sellelt teatud asjatundlikkust teema põhimõistete jms osas. Esseesid võib eristada pikkuse järgi. Lühiessee pikkus võib alata 500 sõnast, pikemas essees on 2000-4000 sõna või veelgi rohkem. Eristatakse ka prantsuse stiilis esseesid, mis on oma eesmärkidelt ja stiililt tihti lähedasemad följetonile, ja
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE T
Proov vastata, mitte keerutada. Kui sa vastust ei tea, ära valeta, see tuleb välja. KIRJUTAMINE 25. Mis on essee ja kuidas kirjutada esseed? Essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. 26. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Mõtete püüdmine, Mõtete korrastamine, Kava koostamine ja mustandi kirjutamine, Struktureerimine, Viimistlemine, Toimetamine. 27. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Nt teha ajurünnak vms. 28. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kommunikatsioon on alati kahepoolne ja saab õnnestuda ainult siis, kui sõnumi saatja ja vastuvõtja mõlemad teevad pingutusi selle õnnestumiseks. Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside, lugejal on ainult tekst, suulise puhul saab täpsustada
1. Need, kes kirjutasid 5 seminaris essee. Palun loe oma esseed, mille kirjutasid viiendas seminaris ja too välja, mida sa essee mustandit kirjutades õppisid, mis sul õnnestus ja millega tuleb veel tööd teha. Pakun välja ka vastuse lausete algused: Esseed kirjutades õppisin ...; Essees õnnestus ...; Sellepärast et, ...; Tööd tuleb teha veel ...; Oma oskuste/teadmiste arendamiseks plaanin ... . 2. Need, kes esseed 5 seminaris ei kirjutanud. Kirjuta selle küsimuse vastuseks analüüsiv lühiessee. Vali üks kahest lähenemisest: analüüsid ühe valitud nähtuse, olukorra või asja olemust (selgita põhjuseid ja tagajärgi) või võrdled ja vastandad - leia kahe sündmuse, nähtuse või arvamuse vahel võrreldavad sarnasused ja erisused ning analüüsi neid. Teksti orienteeruv pikkus: 2-3 lauset sissejuhatuseks; vähemalt kaks lõiku teemaarenduses (u. 6-10 lauset) ja kokkuvõte (2-3 lauset). Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 24 Õige 1.00 punkti 1
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
Vali teema *mille ainesse on sul isiklik suhe varasemad elukogemused ja kokkupuuted vastavate probleemidega; *mis on sulle südamelähedane ja mille arendamisel suudad jääda iseendaks ja vältida üldtuntud fraase ja mõttekäike; *mille juures on täpselt teada, mida tahad lugejale sisendada ja kuhu kavatsed välja jõuda. Kirjutamine kui protsess Kirjutamisprotsess koosneb järgmistest osadest: 1.ainestiku kogumine; 2.ainestiku piiritlemine; 3.mustandi kirjutamine, 4.teksti viimistlemine; 5.puhtandi kirjutamine. Ainestiku kogumine. Tsiteerimine ja refereerimine Kolm peamist ainestiku allikat on: 1.kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2.kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus); 3.teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud. Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks
korda ja korda oma esitust. Harjutada tuleb kõva häälega, hangi endale publik, palu tagasisidet kelleltki, mõõda aega. Harjuta kindlasti tervet esitust. Harjuta küsimustele vastamist. 19. Mida tuleb silmas pidada märkmete tegemisel ja kasutamisel? Tuleb märkida kavapunktid, mitte kogu tekst. Värviliseks tuleb teha võtmesõnad ja võtmelaused. Märkmete tegemisel tulebki kasutada märksõnu ja võtmelauseid kavapunktides. Valida kas kaartidele kirjutamine või lehele. Kasutada on mugavam kindlasti nummerdatud lehti või kaarte. Vältida lühendite kasutamist. Märkmete lugemisel alusta märkmetesse vaatamata, tea oma märkmeid, statistika ja tsitaadid loe maha, ära vahi liiga palju märkmeid, teeskle, et tead koguaeg kõike, hoia käed paigal. 20. Mida silmas pidada esinemise ruumi valimisel ja istekohtade planeerimisel? Ruumi valimisel planeeri istekohtade arvu, arvesta seadmetega(tehniline korrasolek), segavate asjaolude kõrvaldamine
probleemidega; * mis on sulle südamelähedane ja mille arendamisel suudad jääda iseendaks ja vältida üldtuntud fraase ja mõttekäike; * mille juures on täpselt teada, mida tahad lugejale sisendada ja kuhu kavatsed välja jõuda. Kirjutamine kui protsess Kirjutamisprotsess koosneb järgmistest osadest: 1. ainestiku kogumine; 2. ainestiku piiritlemine; 3. mustandi kirjutamine; 4. teksti viimistlemine; 5. puhtandi kirjutamine. Ainestiku kogumine. Tsiteerimine ja refereerimine Kolm peamist ainestiku allikat on: 1. kirjutaja teadmised, tundmused, kogemused ja fantaasia; 2. kirjalikud allikad (ilukirjandus, teaduskirjandus, teatmeteosed, ajakirjandus); 3. teiste inimeste mõtted, arvamused ja tähelepanekud. Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Mõtete püüdmine ja paberile kirjutamine on kirjutamise algus. Kes
Kõik kommentaarid