TEADUSLIKU UURIMUSE VORMISTAMISE JUHEND (0)

TEADUSLIKU UURIMUSE VORMISTAMISE JUHEND
Töö koosneb järgnevatest osadest:

• Sissejuhatus- töö eesmärk, hüpotees
  
• Kirjanduse ülevaade- uurimisobjekti taustinfo, mis uuritavas valdkonnas on juba varasemalt tehtud
  
• Materjal ja metoodika- Kus? Kuidas? Mida? Millal?
  
• Tulemused- töö sisu hinnanguteta ( arvandmed , tabelid)
  
• Analüüs ja järeldused
  
• Kokkuvõte- sisu ülevaade, vastab sissejuhatuses püstitatud küsimusele
  
• Kasutatud kirjanduse loend , lisad
  

Nõuded:

• 3-5 lehekülge
  
• Uurimisobjekti jälgimine vähemalt 3 päeva
  
• Kasutatud allikaid vähemalt 5 (NB! Eesti keelne Vikipedia KEELATUD, inglise keelne lubatud)
  
• Kõik kirjalikud tööd koostatakse arvutil ja prinditakse valge paberi ühele poolele formaadis A4. Kirjalike tööde vormistamisel on kõige olulisem stiiliühtsus kogu töös. Kõikides peatükkides peab olema tekst ühtemoodi kujundatud. Veerised (tekstivabad servad ) peavad olema töös paremal 2 cm ja vasakul 3 cm; üleval ja all 2,5 cm.
  
• Soovitav kirjatüüp on Times New Roman suurusega 12 punkti. Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja. Kursiivkirja kasutakse võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Alapeatükid suurusega 14 punkti, Töö pealkiri 16 punkti.
  
• Tekstileheküljel kasutatakse rööpjoondust, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6-punktine vahe. Reavahe on 1,5. Sisukorras , loendites, tabelites ja muudes sarnastes tekstiosades võib kasutada reavahet 1.
  
• Kõik leheküljed nummerdatakse. Tabelid ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvandmeid ning seoseid või illustreerida teksti.
  
• Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb tabeli peal, nagu on näha näidiseks toodud tabelis 1. Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema teksti sees viidatud .
  

Tabel 1. Uurimuses osalenud õpilaste jagunemine klassiti ja sooti
2. klass
3. klass
4. klass
5. klass
6. klass
Poisid
45
97
134
89
37
Tüdrukud
49
91
140
91
49
Kokku
94
188
274
180
86

• Tabelis esitatud andmed peavad olema ühemõttelised tõlgendatavad. Tabel peab olema loetav ka põhiteksti süvenemata. Kõiki tabelis kasutatud sümboleid ja lühendeid seletatakse lahti tabeli all. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema nimetused, mis on andmetest Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel või paremal.
  
• Kõigile töös esitatud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata. Mööndus tehakse eelpool mainitud kõigile teadaolevatele faktidele. Siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta.
  

Viitamine

• Võõraste mõtete esitamist enda omade pähe käsitletakse plagiaadina- hinne „1“, mis ei lähe vaidlustamisele.
  
• Viitamistehnikaid on mitmeid. Järgnevalt on välja pakutud kolm võimalikku.
  

Esimene võimalus on nime/aasta viitamine, mille puhul viidatakse teksti sees autori(te) perekonnanime (de)le ja ilmumisaastale. Kui viidatakse raamatule, tuleb ilmumisaastale lisada ka leheküljenumber, kust viide pärineb. Sel juhul pannakse viite viimast lauset lõpetav punkt sulgudes oleva viite kirje järele.
Näide: Allergia ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele (Viikmaa ja Tartes, 2008, lk 89).
Kahe autoriga teosel pannakse viites sulgudesse mõlema perekonnanimed ning nende vahele sõna ja, nagu ülaltoodud näites.
Juhul, kui refereeritava(te) autori(te) nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime(de) järele sulgudesse.
Näide: Eppleri ja Harju (1997) arvates keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed peamiselt õppimise tulemusele.
Kolme ja enama autoriga teosel pannakse sulgudesse esimese autori nimi ning lühend jt või et al.
Näide: Demograafilised muutused ei sõltu ühiskonna muutustest (Jänes-Kapp jt, 2005).
Näide: Midgley et al (1997) töötasid välja skaala saavutuseesmärkide mõõtmiseks.
Ilma autorita teosel on viiteks pealkiri või selle esimene sõna ja kolm punkti, millele järgneb aastaarv ja võimalusel leheküljenumbrid.
Näide: Õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul on 96 kursust (Gümnaasiumi …, 2011).
Ülaltoodud näite puhul viidatakse elektroonilisele Gümnaasiumi riiklikule õppekavale (2011), mistõttu leheküljenumbreid ei lisata.
Elektroonilistele materjalide viited vormistatakse sarnaselt paberkandjate viidetega. Teksti sees veebiaadressi ei esitata. See teave pannakse kasutatud allikate loetellu.
Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast esimest viidet kasutada järgmistel kordadel sõna „ sealsamas ” või ladinakeelse lühendina vastavalt  Ibid . (Ibidem – samas kohas), nt: (sealsamas, lk 22) või (Ibid., lk 22). Ladinakeelsete lühendite lõppu pannakse punkt ning need esitatakse kaldkirjas.
Teine võimalus on numbriline viitamine. Pärast refereeringu lõppu märgitakse nurksulgudes viidatava allika number allikate loetelus , näiteks [15], ning tsitaadi või raamatu refereeringu puhul ka leheküljenumber, näiteks: [16, lk 163].
Kasutatud allikate vormistamine
Kasutatud allikate loetelu töö lõpus hõlmab endas kõiki viidatud allikaid. Materjali, mille autor küll läbi töötas, kuid mida töö lõpptekstis ei ole refereeritud ega tsiteeritud, allikate loetellu ei lisata. Kasutatud allikad esitatakse loetelus kas autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi või viitamise järjekorras. Tähestikulise järjekorra puhul paigutatakse ette ladinatähestikulised ning seejärel slaavitähestikulised allikad.
Raamatu viitamine:
Näide: Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Kirjastus Medicina : Tallinn.
Ajakirjades ilmunud artiklitele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal (id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, number, artikli lehekülje numbrid .
Näide: Sootak, J. (2007). Sõber, kodanik, vastane ja vaenlane : Kellele on suunatud tänapäeva karistusõigus. Akadeemia, 8, 1714- 1741 .
Artikkel ajalehes
Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev.
Näide: Tereping , A.-R. (2013). „Shreki“ valjust häälest. Postimees , 30. aprill.
Elektroonilised allikad
Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri [allika tüüp (õppematerjal, pilt, video, e-raamat vms)]. Internetiaadress (materjalide vaatamise kuupäev).
Näide: Uibu, K. (2010). Eesmärk, uurimisküsimus ja hüpotees [ Elektrooniline õppematerjal]. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15086/index.html (29.04.2013).
Kui elektroonilise allika tüüp ei ole täpselt määratletav (on näiteks lihtsalt ettevõtte veebileht vms), siis kasutatakse üldist tähist [WWW].
Näide: Eesti Seksuaaltervise Liit. Soovimatu rasedus ja raseduse katkestamine. [WWW] http://www.amor.ee/47584 (29.09.2007) 
Elektroonilise allikakirje koostamisel järgitakse põhijoontes trükitud allikakirje koostamise reegleid, kuid ilmumiskohaks märgitakse veebilehe aadress ning lisatakse materjali vaatamise kuupäev.
Näide: Tiko , A. (2010). Vanemate ootused õpetajale. Haridus , 4, 25-30. [WWW] http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu4.pdf (29.04.2013).
Näide, kus autorit ei ole: REL 2011: Vabaabielu populaarsus kasvab. (2013). Eesti Statistikaamet . [WWW] http://www.stat.ee/65349 (29.04.2013).
Ilma autorita teosed on ka seadused ja muud õigusaktid, millele viitamisel esitatakse avaldamismärge, mis koosneb Riigi Teataja osast, avaldamise kuupäevast ja artikli numbrist .
Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2.
Õigusakti elektroonilisele versioonile viitamisel esitatakse veebilehe aadress koos külastamise kuupäevaga.
Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002 (30.04.2013).
Hindamine
Praktilise töö hindamiskriteeriumid on jagatud 5 valdkonda:

Praktiline töö: vastavus eesmärgile ja ideele; sisuline ja tehniline teostus ;väärtuslikkus, kasulikkus ja rakendatavus (12 punkti)

Kirjalik osa: praktilise töö idee, eesmärk ja taust (2 punkti),

Kirjalik osa: tööprotsess (2 punkti),

Kirjalik osa: tulemused (2 punkti),

Kirjalik osa: töö ülesehitus ja vormistamine (2 punkti).