TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 1. ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpilane: Hanna-Liina Koort Kood : 103912KAKB Töö teostatud : 16.02.2012 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Tallinn 2012 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH D CH3COOC2H5 + H2O. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: ...
TTÜ keemiainstituut KYF0030 - Füüsikaline keemia - praktikum Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: ESTERDAMISE REAKTSIOONI 8 TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 17.10.2010 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta...
Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Töö käik: Antud töös oli vaja arvutada tasakaalukonstandi reaktsioonile: CH3COOH+ C2H5OH CH3COOC2H5 +H2O Kuna kindla HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv, kasutasin HCl katalüsaatorina. Tegin neli lahust 50 ml kolvides: 1. 5 ml 3n HCl+ 5 ml vett 2. 5 ml 3 n HCl+ 4 ml etüületanaati+ 1 ml etaanhapet Pärast seismist tiitrisin iga kolvi NaOH lahusega. Lahus nr 1 Lahus nr 5 I II keskmine I II Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk, g 4,970 4,990 4,980 5 ml 3 n HCl lahuse mass, g 5,220 5,230 5,225 5,230 5,230 HCl-ga sisseviidud vee hulk, g 4,667 Summaarne vee hulk lähte lahuses, g ...
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr 8 Kaitstud: ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Töö käik: Kõikidele katsetele tehakse paralleelkatsed! 50ml klaaskorgiga suletavatesse kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse vastavalt juhendaja määratud lahused. Kolvid suletakse ning jäetakse seisma 48 tunniks kuni nädalaks, vahetevahel loksutades. Reagendi hulk määratakse kaalumise teel, pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasile. Tasakaalud on määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitritakse otse kolbi 0,5N NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK19 Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH+C2H5OH CH3COOC2H5+H2O Teooria Sellele reaktsioonile saab tasakaalukonstandi avaldada tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: , kus xi on komponendi moolimurd ja i on komponendi aktiivsustegur lahuses. Andmete puudumisel komponentide aktiivsustegurite kohta, kasutame näilist tasakaalukonstanti K'x. Antud tööd kasutan näilist tasakaalukonstanti. See on püsiv suures kontsentratsioonide piirkonnas. Tasakaal reaktsioonile saabub aeglasest...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 8f Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: KAOB-61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 26.03.2012 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi mooli...
Ester-Karboksüülhappe ja alkoholi kondendatsiooni saadus üldvalemiga Füüsik omadus-tahked, kristalsed ,lahustuvad orgaanilistel lahustes, vähepolaarsed,hüdrofoobsed,lenduvad,lõhnavad ning vedelad on 1-4 süsinikuga. Kasutamine-toiduessentsid-pagaritööstus, tekstiilitööstus-polümeeride valmist. Saamine- karb.happe ja alkoholi reageerimine ehk esterdamine Taimedest(destil teel) ja õli saamine pressimine abil(oliivid,raps) Keemil omad- esterdamine karbhape+alkohol >ester + vesi, happeline hüdrolüüs: ester + vesi >karbhape + alkohol- (metüülpropanaat)CH3CH2COOHCH3+H2O>CH3CH2COOH+CH3OH, ümberesterdamine ester+alkohol>ester'+alkohol' - aluseline hüdrolüüs-ester+leelis>karb.happe sool + alkohol AMIIDID-karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino või asendatud aminorühm
Estrid-orgaanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide omavahelise reageerimise tulemusena. Lihtestrid- R-id on ühesugused. Segaestrid- R-id on erinevad.Mineraalhap.estrid-mineraalhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus.Vahad-pika süsinikuahelaga alkoholide ja rasvhapete estrid.Asendamatud rasvhap.- küllastumata rasvhapped, mida organism ei ole võimeline ise sünteesima ja seepärast peab ta neid saama toiduga. Esterdamine-estrite tekkereakts. Estrite seebistamine-hüdrolüüs aluselises keskkonnas. Happeline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mida katalüüsib hape. Rasvade seebistamine-rasvad seebistuvad glütserooliks ja rasvhapete sooladeks. Seebid-rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad. Rasvade räästumine-rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. Rasvõlide hüdrogeenim.-vedelad rasvõlid on hüdrogeenitavad, tek. tahked taimerasvad. Rasvade ümberesterd.- segatakse tahke j...
· Värvuseta · Terava lõhnaga · Hapuka maitsega · 0 kraadi juures tekitab konts. Äädikhape jää äädikhappe Kasutatakse toiduainetetööstuses ja vesilahuses on äädikas. 29. Mis on alkeenid, alkadieenid ja alküünid? Alkeenid süsivesinik (koosneb Cst ja Hst) , milles on kakskikside Alkadieenid süsivesinik, milles on kaks kaksiksidet. Alküünid süsivesinik, milles on kolmikside. 30. Nitreerimine, Zinini reaktsioon ja esterdamine. Nitreerimine kui ühendisse viia nitrorühm NO2 Zinini reaktsioon e aniliini saamine- Esterdamine alkohol+karboksüülhape võrdub ester+vesi. 31. Mis on seebid? Seebid on rasvhapete soolad 32. Metaanhappe omadused ja kasutamine. Valem. H-COOH metaanhape ehk sipelghape · Terava lõhanga · Värvuseta · Vedelik · Kontsentreeritult nahale sattudes põletab a) Eemaldab katlakivi b) Lahusti
1. karboksüülhapete ja nende soolade nimetused ja struktuurid k.hape (metüülbutaanhape); Met. K.aat (kaltsiumnitraat) 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused(lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Kõrge to .Veeslahust. Palju H-side-d 3. saamine tv9.3D-F 1) hõbepeeglireaktsioon(Ag2O) 2) alkohol (O2)aldehüüdk.hape 4. keemilised omadused(happelisus) tv9.3G,H Hape+hüdroksiid(aluseline oksiid)sool+H2O (neutralisatsioonireaktsioon) Hape+metallsool+H2 (v.t met pingerida; H-st eespool) Hape1+sool1hape2(nõrgem!)+sool2 K.hape+alksester+H2O (esterdamine) 5. k.hapete esindajad(põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses, rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv9.4A) Metaan(sipelghape)terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kahjuritõrjeks. Nõges. Etaanhape(äädikhape) atsetaat. Igapäevaelus kõige tuntum ja kasutavam ka...
esterkondensatsioon (mehhanism): Michaeli liitumine: Süsivesikud Süsivesikute klassifikatsiooni (D/L, aldoos/ketoos, C-aatomite arvu järgi): Tsüklilised vormid (furanoos, püranoos): Haworthi projektsioon: Mutarotatsioon: Reaktsioonid: eetrite, estrite moodustamine, oksüdeerimine taandamine, glükosiidide teke: Di- ja polüsahhariidide moodustamine: Karboksüülhapped Karboksüülhapete pKa ja seda mõjutavad faktorid: Karboksüülhapete keemilised omadused, esterdamine (mehhanism), taandamine: Karboksüülhapete derivaadid Derivaatide liigid, nomenklatuur: Nukleofiilne atsüülasendusreaktsioon, derivaatide reaktiivsus, nende vastastikused muundamised: Halogeenanhüdriidid, anhüdriidid, estrid, amiidid: saamine ja omadused: Estrite ja amiidide aluseline ja happeline hüdrolüüs (mehhanism): Nitriilid: omadused, aluseline ja happeline hüdrolüüs (mehhanism): Amiinid Amiinide aluselisus, seda määravad faktorid: Amiinide happelisus:
CH3COOH + NaOH = CH3COONa + H2O 3. Reageerib metallidega (tekib alati sool + vesinik) 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 4. Reageerib sooladega (endast nõrgema happe sooldaega nt. sulfiididega ja karbonaatidega; alkoholaatidega ja endast nõrgemate karboksüülhapetega) 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 (nõrk ja laguneb CO2 + H2O) 5. Reageerib aluseliste (metalli) oksiididega (tekib sool + vesi) 2CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O 6. Reageerib alkoholiga ehk esterdamine (tekib ester + vesi) CH3COOH + C2H5OH = CH3COOC2H5 + H2O Karboksüülhappe esindajad: 1. Metaanhape ehk sipelghape, HCOOH Terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kasutavad kahjuritõrjeks. Nõgesekõrvetus ja sipelgahammustus. Metanaadid - soolad 2. 2-hüdroksüpropaanhape ehk piimhape Tekib lihastes suure koormusega töötamisel. Glükoosi mittetäieliku ainevahetuse saadus.
võttis endalt elu 25aastaselt Ta naine suri 7 aastat pärast abielu 1919 võttis Emil Fischer ise Berliinis endalt elu Vanim poeg (Hermann Otto Laurenz Fischer)oli ka biokeemia professor alates 1948 kuni surmani 1960 Autasud ja honorarid Emil Fischeri auks on tehtud keemia autasu Emil Fischeri mälestusmedal Tema kuju on Berliinis Saavutused Paljud keemilised reaktsioonid on saanud nime tema järgi : Fischeri projektsioon Fischeri peptiidi süntees Fischeri vähendamine Ficheri esterdamine Ta avastas uued orgaanilised derivaadi ühendi vesiniku ja lämmastiku vahel ta pani nimeks hydrazine Pildid Fischeri monument berliinis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pildid Click to edit Master text styles Fischeri medal Second level Third level
hügroskoopne vedelik. Kasutatakse laialdaselt antifriisina. Põlemine. C2H5OH + 2 O2 = 2 CO2 + 3 H2O Reag. Aktiivse metalliga. C2H5OH + K C2H5OK + 0,5 H2 kaaliumetanolaat 2 C2H5OH + Ca (C2H5O)2Ca + H2 kaltsiumetanolaat. Dehüdraatimine. C2H5OH (300°C) C2H4 + H2O eteen. C2H5OH (100°C) C2H5OC2H5 + H2O C2H5OH Reag. Vesinik halogeenidega. C2H5OH + HBr C2H5Br + H2O bromoetaan. Oksüdeerumine. 2 C2H5OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O Reag. Karboksüülhapetega ehk esterdamine. C9H19OH + CH3COOH CH3COOC9H19 + H2O Etaandiool + Ca C2H4(OH)2 + 2 Ca C2H4O2Ca + H2 kaltsiumetaandiolaat Propaantriool + HBr C3H5(OH)3 + 3 HBr C3H5Br3 + 3 H2O tribromopropaan Metanooli oks. 2 CH3OH + O2 2 HCHO + 2 H2O
Lahustuvus vees on väga erinev. Lahustuvust saab parandada hapete või aluste lisamisega (soolade moodustumine) ja teiste aminohapete juuresolekuga. Orgaanilistes lahustites ei lahustu eriti hästi. UVabsorptsioon Aromaatsed aminohapped neelduvad 200230nm ja 250290nm. Valkude ja peptiidide määramiseks kasutatakse lainepikkust 280 nm. Keemilised reaktsioonid Karboksüülhapetele ja amiinidele omased reaktsioonid on omased ka aminohapetele. 100220C juures 1) Karboksüülrühmade esterdamine (+ R´OH) 2) Atsüülimine 3) Alküülimine (CH3I juuresolekul) 4) Arüülimine 5) Reaktsioonid karbonüülühenditega a. Transamineerimine b. Dekarboksüleerimine c. Streckeri lagunemine (aroom) Ninhüdriidi reaktsioon on Strecker'i lagunemise erijuht. Proliin annab kollase värvusega ühendi. Aminohapete reaktsioonid kõrgetel temperatuuridel on olulised toidu valmistamisel
Karbkatioon-pos ioon kus pos laeng on süsinikul. Foraalne laeg-iseloomustab laengu jaotust molekulis. Elektronegatiivsus-elemendi võime hoida kinni elektrone kovalentses sidemes. Polaarne side- elek paar küll ühine kuid ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt. Iooniline side-laeg on täielikult ühel elem. Dipoolmoment- iseloomustab sideme ioonilisuse mahtu, mis on arvuliselt võrdne elementaarlaengu sajakordse väärtusega. Induktsioon-elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine piki sigmasidet. Isoeerija- sama mol mass ja valem erinev struktuur. Asendisomeer-erinevad paigutuse poolest. Radikaalne reaktsioon- toimub sümmeetriline sidemete katkemine(homolüütiline prot)ja moodustumine (homogeenne protsess). Polaarne reakts-mittesümmeetriline sidemete katkemine (heterolüütiline) ja tekkimine (heterogeenne). BRONSTEDI def: Hape-aine mis loovutab prootoneid.saab neg laengu muutub konj alusex Alus-aine mis seob prootoneid. LEWISE def: Hape-aine mis on...
Etüülbensoaati sünteesiks on vaja 12g bensoehappet, seetõttu võttan juurde veel 9,6 g bensoehappet. Etüülbensoaat Puhta aine saagis: · Grammides: m=7,2 g · % teoreetilisest: m= 65 % · % literatuursest: m=93,5% 3. Kokkuvõte. Sünteesi põhimõtteks oli saada etüülbensoaat lähtudes bensoehappest. Sünteesil kasutasin sünteesi- ja ümberkristallisatsiooni seadet ja lihtselstillatsiooni seadet. Süneesi käigus tomusid orgaaniliste ühendite oksüdeerimine ja esterdamine. Saagis on liigikaudu 93% literatuursest ja 65% teoreetilisest. Saadud produkti iseloomustasid kõrge keemistemperatuur 206-210 °C. Produkt on värvitu. 4. Kasutatud kirjandus. 1) Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd 1. (Tõnis Kanger, Marju Laasik). 2) www.wikipedia.org 3) www.google.com 4) www.ximik.ru
1. Kirjanduslik osa 1.1. Sissejuhatus. Sünteesiskeem Valisin oma orgaanilise keemia praktikumi lõputööks 3-pentanooli sünteesi etüülformiaadist. 3-pentanool on alkohol, mida saadakse etüülformiaadi reaktsioonist Grinardi reaktiiviga. 3-pentanool on vees ja orgaanilistes solventides suhteliselt hästi lahustuv aine. Kasutatakse lähteainena paljudes reaktsioonides. 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne Etüülformiaadi süntees happekatalüütiline esterdamine Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit saab aktiveerida happekatalüüsil. Tugeva happe toimel karbonüülrühma süsinik muutub elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on võimeline teda atakteerima. Karboksüülrühma OH-rühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri. Estri saamisreaktsiooni kõik vaheetapid on pöörduvad
Funktsionaalderivaadid asendus toimub funktsionaalrühmas (estrid ja amiidid) 1. Estrid (R-C-OR) on hapete ja alkoholide reageerimissaadused. Leidub rikkalikult looduses: taimemahlades ja eeterlikes õlides; neist on sageli tigitud lillede ja puuviljade lõhn. Estreid saadakse karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel väävelhappe kui katalüsaatori manulusel. Estri tekkimise reaktsioon = esterdamine. Omadused: enamasti meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained. Kt on madalam kui vastavatel alkoholidel ja karboksüülhapetel. Veest kergemad. Hea lahustuvus. Kasutusalad: puuviljaessentsid ning lõhnaaeinetena seebi- ja parfümeeriatööstuses. Kasutatakse lakilahustitena. HCOOCH2 (etüülmetanaat) rummi lõhn; CH3COOCH2CH2CH2CH3(butüületanaat e. butüülatsetaat) banaan; CH3COOCH2CH2CH2CH2CH3(pentüületanaat) pirn; CH3CH2CH2COOCH2CH3(etüülbutanaat)
(kirjanduse alusel) Reagentide ohtlikkus Oma tööd alustasin bensoehappe oksüdeerimisega kaaliumpermanganaadiga. Üldiselt tähendab oksüdeerimine nähtust, kus element loovutab elektrone. Antud juhul on elektronide loovutajaks tolueen ning elektronide liitjaks KMnO4. Kuna aromaatne tuum on stabiilne, siis tugevad oksüdeerijad nagu KMnO4 on inertsed areeni tuuma suhtes. Seega vähendab KMnO4 ainult metüülrühma elektrontihedust. Karboksüülhapete happekatalüütiline esterdamine Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit saab aktiveerida happekatalüüsil. Tugeva happe H2SO4 toimel karbonüülrühma süsinik muutub elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on õimeline teda atakteerima. Karboksüülrühma OHrühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri.
sekundaarsete) haliidide korral. Eraldumisreaktsioonis on vaja tugevat alust, mis ei ole hea nukleofiil · E1 REAKTSIOON: vaja selliseid haliide, mis annavad stabiilseid karbkatioone (tertsiaarsed haliidid). Reaktsiooni kiirus soltub ainult haliidi (R-X) kontsentratsioonist · Zaitsevi reegel: eelisatult tekivad rohkem hargnenud alkeenid · tugev alus-eraldusreaktsioon; nork alus-asendusreaktsioon, aluste tugevused pahe! · Alkoholid on Bronstedi happed · esterdamine on alkoholide ja OH-hapete reaktsioon · etanool on metanooli vastumurk
Mis on taastuvenergia? Taastuvenergia on energia, mis tootetakse taastuvatest energia allikatest, milleks peamiselt on vesi, tuul, päike, lained, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastumisel eralduv gaas. Aga ka biogaas ja biomass. Biogaas, teisiti öelduna käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad. See koosneb peamiselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Vähesemal määral sisaldab ka lämmastikku, divesiniksulfiidi. Energiahein- kultuurid, mida kasvatakse energia tootmise eesmärgil Biomass- Biotsünoosi isendite elusaine hulk. Väljendatud toor-või kuivamssi ühiksuis isendite eluoaigaga pinna-või mahuühiku kohta (t/ha, g/m3 jne). Põllumajandusenergeetikat võib pidada uueks suunaks energeetikas, aga siis mitte energiakasutajana,vaid kui energiatootja. Biokütuste klasiifitseerimine: Biokütused liigitatakse kolme rühma: vedal, gaasiline ning ta...
estritel on narkootiline toime. 2) Leeliseline hüdrolüüs alkohol→ester + vesi rasvad CH2 – O – CO–R1 Organismis lagunemisel CH3COOCH3 + NaOH →CH3COONa + CH3OH Tööstuslik saamine: ümber- ׀ võivad estritest tekkida väga esterdamine ehk ühest estrist CH2 – O – CO –R2 mürgised ained. Rasvu saadakse loomsest ja taimsest toorainest: saadakse teine. ׀ Rasvad on väga C3H5(OH)3 + 3C17H35COOH → Kasutamine: värvid, lakid, CH2 – O – CO –R3 hüdrofoobsed, st nad ei C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O lahustid, puuviljaessentsid,
Organismis C2H5OH hapete Heksüülpentanaat lagunemisel võivad Tööstuslik saamine: ümber- funktionaal- estritest tekkida ester + vesi => karboksüülhape + alkohol CH2OOCC17H35 väga mürgised esterdamine ehk ühest estrist derivaadid, ained. 2. Leeliseline hüdrolüüs saadakse teine. milles (reageerimine alusega)
on: nt looduslik tselluloos; Hargnenud ahelaga polümeeridel on lühemad või pikemad kõrvalharud. Ruumilised polümeerid on nt vulkaniseeritud kautsukid. Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning säilitavad oma esialgsed omadused ka pärast jahtumist. 21. Polümeerid kondesatsiooni reaktsioonide baasil. Kondensatsioon ehk astmeline polümerisatsioon, mille käigus kasutatakse funktsionaalsete gruppide reaktsioone, nagu esterdamine või amiidi teke. Kondensatsioon- polümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüuretaanid, fenoolformaldehüüdvaigud. Näiteks, tasakaaluline reaktsioon alkoholi ja karboksüülhappe vahel, kus tekib ester. Vee eraldamine reaktsiooni paremalt poolelt aitab tasakaalu nihutada paremale. CH3CO2H + C2H5OH = CH3CO2C2H5 + H2O . Edasine reaktsioon ja vee eemaldamine viib lõpuks polüetüleentereftalaadi moodustumiseni: n HO2C C6H4 CO2CH2CH2OH = HO -/
sidemed ja selle tagajärjel plastifitseerivad materjali. Samasugune protsess toimub ka temperatuuril üle 1000C puuvillase materjali triikimisel. Triikimise käigus H-sidemed katkevad. Tselluloos võib seega olla mitmes erinevas kristallvormis, sõltuvalt sellest, kas teda on enne lahustatud, kuumutatud : töödeldud. Keemilistes reaktsioonides võib tselluloos esmalt osaleda kui mitmealuseline alkohol, tekitades alkoholidele tüüpilisi reaktsioone: esterdamine, eeterdamine ja alkoholaatide teke. Nendel reaktsioonidel põhinevad tselluloosi modifikatsioonide (nitrotselluloosi, estrite ja eetrite) tootmis- tehnoloogiad. Tselluloosi otseseks lahustamiseks on kõige levinum võte järgmine: Tselluloosi töödeldakse NaOH lahusega, mistõttu tselluloos muutub osaliselt alkoholaadiks: NaOH -O-C6H7O(OH)3- ---------O-C6H7(OH)2ONa- Lisades antud alkoholaadile CS2 (süsinikdisulfiidi), tekib tselluloosi
tõttu. _ Hõbedasulamites on lisandiks vask. Ehteid valmistatakse peamiselt 925-hõbedast. Seda sulamit nimetatakse ka sterlinghõbedaks. _ Lauahõbe ja anumad valmistatakse tavaliselt 830-hõbedast. Puidu koostis _ polüsahhariidid; _ aromaatsed ühendid; _ ektraktiivained (lahustuvad ained). Puu koostis _ tselluloos _ ligniin Tselluloos-(C6H10O5)n _ Tselluloos on looduses levinum polüsahhariid. Temast koosnevad taimerakkude kestad Omadused _ Esterdamine (hüdroksüülrühmade sisalduse tõttu reageerib tselluloos hapetega. Ligniin on puidu aromaatne, hüdrolüüsimatu osa. _ See on termoplastne aine. Ligniin annab puidule mehhaanilise tugevuse. Ekstraktiivained ehk lahustuvad ained · Tunnuseks on nende lahustuvus vees ja/või orgaanilistes lahustites · Kuuluvad väga erinevatesse orgaaniliste ühendite Klassidesse METALLIDE REAGEERIMINE HAPETEGA _ Metallide pingerida: Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au
jääkidest. Igas lülis on 3 alkohoolset OH rühma. Lülide arv tselluloosis on märksa väiksem kui puuvilla või lina puhul. Reaktsioonid tselluloosiga alagavad alati amorfsetes piirkondades, sest need hõredamad ja reagendid pääsevad paremini ligi. Tselluloosi ja leeliste reatsioonil tekivad tselluloosi alkoholaadid, pundub. Puuvilla materjal omadab siidja läike, muutub vastupidavamaks ja värvub paremini. Lahustub näiteks [Cu(NH3)4](OH)2 lahuses tehiskiud, esterdamine tehissiid, nitrolakk, püssirohi jne, hüdrolüüsub tugevate hapete toimel, termiline destruktsioon üle 200 kraadi, oksüdeerub kergesti oh rühmad karbonüüliks, c-c side katkemisega happeks. Hemitselluloos moodustab 20-25% puidu massist. On võrreldes tselluloosiga lühemad, kuid võivad olla hargnenud, koosnevad erinevates 5 ja 6 süsiniku aatomida monosahhariidide jääkidest, tsüklilised. Kovalentse sidemega seotud ligniiniga. Erineva struktuuriga tugevas- ja pehmespuidus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
