Isopropüülalkohol Birgit Allilender TK-17 Isopropüülalkohol e. isopropanool · On alkoholi baasil puhastusvahend mis eemaldab mustuse, õli, tolmu ja vaigu · Värvitu ja tuleohtlik keemiline ühend, millel on tugev lõhn · Esimest korda toodeti isopropanooli 1920 · Toodetakse: Jaapanis, Euroopas ja Ameerikas CH3CHOHCH3 Omadused · Isopropüülalkohol seguneb veega, alkoholiga, eetriga ning kloroformiga. See lahustab etüültsellusoosi, polüvinüülbutüraali (PVB), mitmeid õlisid, alkaloide, looduslikke vaike ja nätsu · Aurustub kiirelt ja ei jäta jälgi- erinevalt etanoolist · Sellel segul on õrnalt kibe maitse ja see on tervisele ohtlik · Temperatuuri langedes suureneb isopropüülalkoholi viskoossus
�_�=�_(�_2 _ = ( (�) �_(�_2 / _ �)/�_� akse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P stada, et �=2���, kus r on stalagmomeetri kaelas, mille raadius erineb kapillaari kade arv selles n, siis ühe tilga ruumala on evusega vedeliku (selle katse puhul vee) us x – uuritav lahus. ustub: Temperatuur: 20 ᵒC = 293 K Aine: Iso-propanool (C3H8O) M(isopropanool)=60 g/mol ρ=0,805 g/cm3 1M ja 50 ml lahuse jaoks võtsin 3,7 ml isopropanooli. Vee pindpinevus: 72,75 mJ/m2 L0=(0.1+0.14+(2*0.15)+0.10)*sin(109/2) Tilkade arv Lahuse Cm (mol/l) I II III Keskmine 0 43 44 43 43.3 0.031 46 47 46 46.3 0.063 47 47 48 47.3 0
0,25 4 13 0,013 0,000005337 187384,7692 Joonistatud graafik 1/ = f(1/c) Graafikult näeb, et max = (166090)-1 = 0,00000602 Leitud max alusel arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli paksusele. Ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: Leian isopropanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109 L0 = (0,10 + 0,14 + 0,30 + 0,10) * sin = 0,521 nm = 5,2 *10-10 m Vastus: Eksperimentaalne ja arvutuslik viga on veidi erinevad. Aga ma usun, et see võib olla tingitud sellest, et tilkade lugemisel võis esineda ebatäpsusi ja ka graafikule puutujaid tõmmates, võis olla vigu.
1.Süsi oli esimene lihtne aine, mida saadi CH-toorainest. teda toodetakse metaanist. Metaani põletatakse ebapiisava õhuhulga juuresolekul ning leeki jahutades. Tekivad süsi ja veeaur: CH4 + O2 = C + 2H2O Isopropanool, etüleen . Produktid etüleeni baasil: etüleen(di)oksiid, propüleen , Etüleendikloriid ja vinüülkloriid, butüleenid,MTBE.Produktid metaani baasil: Need on peamiselt metanool ja formaldehüüd. 9. Isopropanooli süntees Isopropüülalkohol nõuab rohkem kui ühte reaktsiooniastet. Esimene aste on propüleeni rikka gaasi absorptsioon 85%-lisse väävelhappesse , et saada isopropüülvesiniksulfaati, liites happe kaksiksideme juurde: CH3 CH=CH2 + H2SO4 + H2O = CH3C(H)(SO3H)CH3 Saadud monoestri hüdrolüüs veega Pb-ga vooderdatud reaktoris annab isopropanooli ja lahjendatud H2SO4: CH3C(H)(SO3H)CH3 + H2O (liig) = CH3CHOHCH3 + H2SO4
Reageerib ägedalt ka alustega ja on koos enamuse metallidega moodustab süttiva/plahvatava gaasi. Söövitav. Vältida pikaajalist sissehingamist. Atsetoon vedel värvitu vedelik. Kergesti aurustuv, vältida sissehingamist. Aurud võivad õhuga koos moodustada plahvatusohtlikke segusid. Nahale sattudes põhjustab ärritust. Vajalikud aine hulgad Isopropanool 15,1 g (20 ml) Naatriumdikromaat 22 g Konts. väävelhape 18 ml Töö käik Reaktsioonikolbi valatakse 20 ml isopropanooli ja tilklehtrisse lahus, mis saadakse 22 g Na2Cr2O7 lahustamisel 60 ml vee ja 18 ml kontsentreeritud väävelhappe segus. Kroomsegu tilgutatakse reaktsioonikolbi, kus peab algama energiline reaktsioon. Kui kroomsegu on lisatud, kuumutatakse kolbi 10 minutit veevannil. Segu jahutatakse, püstjahuti asendatakse destillatsiooniseadmega ning tekkinud atsetoon destilleeritakse samast kolvist. O
endospooridele, viirustele Cl on aktiivne gaasina või kombineerituna teiste ainetega Gaasilist kloori kasutatakse joogivee, basseinide vee ja reovee desinfitseerimisel NaCl kasutatakse majapidamises kui desinfitseerijat ja pleegitajat · Alkoholid Tapavad baktereid ja seeni, aga mitte endospoore ja kestata viiruseid Denatureerivad valke ja lahustavad membraani Kasutatakse etanooli ja isopropanooli, sobivaim konsentratsioon on 60-95% (parim 70%) Liiga kõrged konsentratsioonid ei sobi, sest valkude denatureerimiseks on vajalik vee olemasolu · Raskemetallid ja nende ühendid Hõbe, elavhõbe ja vask olid esimesed mida kasutati Metallid inhibeerivad ensüüme Tänapäeval lisatakse neid värvidele, et teha hallitusekindlamaks CuSO kasutatakse basseinides ja seenhaiguste tõrjeks taimedel
100ml Dibensaal- 234,3 g/mol 1,1 g/ cm 3 400,7°C - Etanoolis atsetoon 110°C 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel 1.4 Töö käik I etapp: Atsetoon 3CH3-CH(OH)-CH3 + Na2Cr2O7 + H2SO4 3H3C-CO-CH3 + Na2SO4 + Cr2(SO4)3 + 7H2O Reaktsioonikolbi valatakse 20ml isopropanooli ja tilklehtrisse lahus, mis saadakse 22g Na2Cr2O7 lahustamisel 60ml vee ja 18 ml konsentreeritud väävelhappe segus. Kroomsegu tilgutatakse reaktsioonikolbi, kus peab algama energiline reaktsioon. Kui kroomsegu on lisatud, kuumutatakse kolbi 10 minutit veevannil. Segu jahutatakse, püstjahuti asendatakse destillatsioonsedmega ning tekkinud atsetoon destilleeritakse samast kolvist. Saagis on ligikaude 55% teoreetilisest. II etapp: Dibensaalatsetoon
Inkubeerima 37 kraadi juures 16h. Tsentrifuugin bakterid põhja Eemaldan tuubist supernatandi. Re-suspendeerin bakterisademe E1 lahuses. Lisan E2 lahuse ja loksutan tuubi Inkubeerime 2 minutit, kuni lahus muutub selgemaks. Pipeteerime peale E3 lahuse ja raputame segu. Tsentrifuugin 5 minutit Tõstan supernatandi uude tuubi ja lisan sinne isopropanooli. Tsentrifuugin plasmiidse DNA 10 mini. Eemaldab supernatandi ja viskan selle ära. Pesen sadet etanoolidga. Suspendeerin 30 µl MQs. Mis juhtub erinevate biomolekulidega aluselises keskkonnas? Aluselise keskkonna loob E2 lahus. Selle tagajärjes bakteriraku membraani fosfolipiidid moodustavad mitsellid ja valgud denatureeruvad. NaOH denatureerib DNA kõrgemat järku struktuurid.
poolt): 1,5 l H2O 0,5 l 10x reaktsiooni-puhvrit kokku 4 l 1 l T7 praimerit (100 ng) 1 l premix (dNTP + Taq) (2) Lisa 1 l plasmiidset DNA-d. Sega korralikult. (3) Teosta PCR amplifikatsioon järgmise profiili järgi: 95 oC 20 sekundit (s), 50oC 15 s, 60 oC 1 min; 25 tsüklit (kestab ~1 tund). (4) PCR lõppedes, kanna 5 l reaktsioonisegu üle 1,5 ml tuubi, ja lisa DNA sadestamiseks 20 l 75% isopropanooli. Segada. Tsentrifuugi maksimaalsel kiirusel 10 min. (5) Eemalda supernatant täielikult (sademe vastaspoolelt) ja lisa sademe pesemiseks 40 l 75% isopropanooli, sega õrnalt (käega). (6) Tsentrifuugi uuesti 5 min. Ja eemalda supernatant täielikult. (7) Veendu, et sade on kuiv, ning lahusta see 20 l formamiidi lahuses (inkubeeri 37oC juures 5 min). (8) Kuumuta 95 oC, 2-3 min (DNA denatureerub, ahelad eralduvad) ja jahuta jääl.
pea täielikult ilma glütseriinita. Kuum, pehme seep valatakse vormi.[10] 5. KLAASIPUHASTID Klaasipuhasteid kasutatakse selleks, et puhastada aknaid, klaasist laudu, peegleid ja arvuti või teleka ekraane.[8] Klaasipuhastid võivad ärritada silmi ja hingamist. Manustamisel võivad põhjustada uimasust, teadvusetust või surma. Enne toote kasutamist peab lugema kasutusjuhendit. Neid tooteid kasutades peaks kandma kindaid.[8] Põhilised ained, mida klaasipuhastites kasutatakse on isopropanooli, monoetanoolamiini ja butüül glükooli.[7] Isopropanool ehk isopropüülalkohol on põhiliseks koostisosaks klaasipuhastites. Isopropüülalkohol aurustub kiiresti ja lahustab kokkupuutel õli ja rasva. Isopropüülalkohol on kergestisüttiv ja kontsentreeritud annustel võib olla inimestele mürgine, mõjub halvasti kesknärvisüsteemile, kardiovaskulaarsüsteemile, maksale ja neerudele.[7]
(1) PCR tuubis sega kokku järgmine reaktsioonisegu (võib olla valmis tehtud juhendaja poolt): 1,5 l H2O 0,5 l 10x reaktsiooni-puhvrit kokku 4 l 1 l T7 praimerit (100 ng) 1 l premix (dNTP + Taq) (2) Lisa 1 l plasmiidset DNA-d. Sega korralikult. (3) Teosta PCR amplifikatsioon järgmise profiili järgi: 95 oC 20 sekundit (s), 50oC 15 s, 60 oC 45 sek; 25 tsüklit (kestab ~1 tund). (4) PCR lõppedes, kanna 5 l reaktsioonisegu üle 1,5 ml tuubi, ja lisa DNA sadestamiseks 20 l 75% isopropanooli. Segada. Tsentrifuugi maksimaalsel kiirusel 10 min. (5) Eemalda supernatant täielikult (sademe vastaspoolelt) ja lisa sademe pesemiseks 40 l 75% isopropanooli, sega õrnalt (käega). (6) Tsentrifuugi uuesti 5 min. Ja eemalda supernatant täielikult. (7) Veendu, et sade on kuiv, ning lahusta see 20 l formamiidi lahuses (inkubeeri 37oC juures 5 min). (8) Kuumuta 95 oC, 2-3 min (DNA denatureerub, ahelad eralduvad) ja jahuta jääl.
CH3 CH=CH2 + H2SO4 + H2O = CH3C(H)(SO3H)CH3 benseen...................kuni 5 mahu% Katalüsaatoritena kasutatakse metalle ja metallide Saadud monoestri hüdrolüüs veega Pb-ga vooderdatud tolueen.....................kuni 35% oksiide, AlCl3, FeCl3, alumiiniumsilikaate jt. Kõige reaktoris annab isopropanooli ja lahjendatud H 2SO4: naftaleen..................kuni 1% levinumad on alumiiniumsilikaat-katalüsaatorid. CH3C(H)(SO3H)CH3 + H2O (liig) = CH3CHOHCH3 + trimetüülbenseen....kuni 7% Katalüütilisel krakkimisel toimub reaktsioon katalüsaatori H2SO4 MTBE.....................kuni 18% jne. pinnal
renatureerub (puhastamise saagis väheneb!). 7. Pipeteeri peale 0,3 ml E3 lahust ja raputa segu kuni see on täiest ühtlane. Peaksid nägema helbeid, mitte valkjaid triipe lahuses. 8. Tsentrifuugi 10 min maksimumpööretel toatemperatuuril (RT) eppendorfi põhja tekkis purune sade, vähesel määral oli valgeid helbeid ka lahuse pinnal. 9. Tõsta supernatant uude epsi ning lisa sinna 0,5 ml (0,7 mahtu) isopropanooli ja sega hoolikalt. 10. Tsentrifuugi plasmiidne DNA põhja 10 minutit maksimumpööretel (RT) Pane epsi ,,sabad" tsentrifuugis suunaga väljapoole, see on oluline selleks, et teaksid kuhu pisike DNA sade tekib. DNA sade oli mööda eppendorfi seina umbes 0,75 ml kriipsuni 11. Eemalda ettevaatlikult supernatant. 12. Pese sadet sooladest vabanemiseks 70% etanooliga. See tähendab: pipeteeri
denatureerib valgud, NaOH denatureerib DNA struktuurid) 4. Lahus muutus „tatiseks“. Pärast 5 min inkubeerimist laua peal lahus muutus selgemaks. 5. Nüüd pipeteerisin peale 0,2 ml E3 lahust (KAc peatab lüüsi ning normaliseerib pH, mille tagajärjel valgud ja gDNA välja sadenevad) 6. Lahuses ilmusid valged helbed, mida tuleb fuugida 10 min maksimumpööretel. 7. Tõstsin supernatanti uude epsi ning lisasin 0,42 ml (0,7 mahtu) isopropanooli. Jälle fuugimine 10 min jooksul. 57. Tuubid peab panema fuugi nii, et see väike korgi osa (ei tea kuidas seda eesti keeles seletada) vaatas meie poole, sest fuugimisel sade tekib just sellisel tuubi põhja poolel. Tekib pisike plasmiidse DNA sade, mille pealt eemaldasin supernatanti. 8. Pipeteerisin sademele 200 μl 70% EtOH, fuugisin 5 min jooksul, et vabaneda sooladest, ning eemaldasin jälle sademe pealt etanooli. 9
genoomne DNA sadenevad välja. Reageerib SDS-da, tekitades ka mittelahustava sadet. 10% äädikhape pH normaliseerimine. Plasmiid DNA renatureerub ja asub nüüd supernatandis, ulejäänud – sade.) ja raputasin kuni see täesti ühtlane Tsentrifuugisin 10 min maksiumpööretel toatemperatuuril, ning tõstin supernatandi uude epsi Uue epsi lisasin 0,42 ml isopropanooli ja segasin hoolikalt (alkohooli ja soola lisamine varjab DNA negatiivsed laengud ja nüüd DNA sadeneb välja) Fuugisin plasmiidne DNA põhja 10 min RT ja eemaldasin supernatant Lisasin sademele 20µl 70% EtOH (sadet sooladest puhastamiseks) ja tsentrifuugisin 5 min RT ja eemaldasin supernatant (ettevaatlikult!) Kuivatasin DNA sade läbipaistvaks, et vabaneda ka etanooli jääkidest
Atsetaadi ja CO2 teke propioonhappekäärimisel. Mõlemad tekivad püruvaadist. Substraatsel fosforüülimisel moodustub atsetüülfosfaadi arvel ATP. Võihapekäärimine, selle produktid. Neutraalsete produktide (atsetoon ja butanool jne) teke. Klostriidid. Bakteritevaheline vesiniku ülekanne ja selle energeetiline tähtsus. Aminohapete paariskääritamine. Peale võihappe moodustub ka gaase, atsetaati ja orgaanilisi lahusteid: etanooli, butanooli, atsetooni, isopropanooli. Võihapet moodustavad ranged anaeroobid. Perekonnas Clostridium, Butyrivibrio, Eubacterium, Fusobacterium. Kõige enam on võihappekääritajaid klostriidide hulgas.võihappekääritajad bakterid elavad loomavatsas ja inimese jämesooles. Butüraadi teket sooles loetakse kasulikuks, sest see on toiduks sooleepiteeli rakkudele. Aga, butüraadi rohke teke jämesooles võib soodustada ka rasvumist. Klostriidid elavad ka mullas ja mudas. Palju on neid sõnnikuga väetatud mullas.
vabaneb pika aja jooksul. Klooriühendid toimivad oksüdeerijana. Alkoholid Tapavad baktereid ja seeni, aga mitte endospoore ja kestata viirusi. NB! Seenespooride isoleerimine mullast ja random spore analüüs. Denatureerivad valke ja lahustavad membraane. Nende eelis on see, et nad auravad pärast kasutamist ära. Sobib naha puhastamiseks, aga haava päris steriilseks ei tee, sest koaguleerib haava pinnavalgud ära ja haava sees mikroobid jäävad ellu. Kasutatakse isopropanooli (Cutasept) ja etanooli. Sobivaim kontsentratsioon on 70%. Võib aga kasutada 60-95%. Päris kange alkohol ei sobi, sest valkude denaturatsiooniks on vett vaja. Raskemetallid ja nende ühendid Hõbe, elavhõbe ja vask olid esimesed, mida kasutati. Hõbe ja vask toimivad eriti madalas kontsentratsioonis. Nad on antiseptikud ja germitsiidid (germitsiid on vegetatiivsete rakkude tapja). Metallid inhibeerivad ensüüme, seostuvad tioolrühmadega. Ag kasutatakse 1% AgNO3 lahusena. Imikute silmad
annaabi.ee 
