eraldub naftagaas. Keemis temperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks: Gaasid c1-c4 <0; Petrooleeter c5-c7 30-100; Bensiin c5-c10 40-210; Petrooleum c10-c18 150-320; Diislikütus c12-c20 200-350; Gaasiõli c14-c22 230-360; Solaarõli c20-c30 300-400; Bituumen. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid(vähekvali teetne bens). Katalüütiline krakkimine võimaldab suunata lagunemis protsesse.Kreformimise käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenud ahelatega või ka tsüklilisteks ühenditeks. Kõrge rõhu juures põleb liiga kiiresti ja tekib plahvatus e detonatsioon. Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel
BX+Y -> BY+X Kovalentne katalüüs: BX+Y+E -> E:B+Y+X-> E+BY+X Selle mõte on vähendada aktivatsiooni energiat reaktsioonil. Nukleofiilse katalüüsi puhul ensüümi mõni nukleofiilne tsenter (amiin, hüroksüül etc...) atakteerib substraadi elektrofiilset tsentrit. Tekib side substraadi ja ensüümi vahel. 2. Hape-alus katalüüsi põhimõte, ,,spetsiifiline" ja ,,üldine" hape-alus katalüüs. Seriinproteaasid - esindajad, ,,katalüütiline triaad" ja selle roll katalüüsis. · "Spets"Happe-alus katalüüsis osaleb kas H+ või OH-, mis difundeerub katalüütilissse tsentrisse. · "Üldises"Happe-alus katalüüs hõlmab teisi happeid ja aluseid peale H+ ja OH- · Muud happed-alused soodustavad H+ õlekannet siirdeseisundis · Üldine happe-alus katalüüs kiirendab reaktsiooni kuni 100 korda. a) spetsiifilise katalüüsi puhul ei sõltu kiiruskonstant puhvri
Kust selline C väärtus? Milline on tegelikult C, mis vastab hüdrolüüsi kestvusele 300 sekundit? C türosiini kontsentratsiooni muutus mg/ml 0,078-0,064=0,014 t hüdrolüüsi kestus s 600 sek V1 hüdrolüüsisegu üldmaht ml 26 ml 2 TKÄ lahusest tingitud lahjendus 2 V2 ensüümilahuse üldmaht ml 5 V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus ml 1 g proteaasi kaalutis g 0,0049 181 türosiini molekulmass. 181 - 9,77 mikrokatalit grammi kohta 1 g ensüümi katalüütiline aktiivsus on 9,77 katalit. ? Mis toimub 1g ensüümipreparaadi toimel? PARANDUSED: Töö oli küll eeskirja järgselt läbi viidud, kui aktiivsus on umbes 3 korda madalam tegelikkusest. Ilmselt on tulnud kusagile viga töö käigus. 6,84 µkat/g 1 g ensüümi katalüütiline aktiivsus on 6,84 katalit 1 g ensüümpreparaadi toimel hüdrolüüsub 6,84 µmooli peptiidsidemeid sekundis.
2s
polaarne kovalentne side
1) värvuseta
Füüsikalised 2) iseloomuliku terava lõhnaga (nuuskpiiritus)
omadused
3) mürgine
4) õhust kergem (M=17g/mol)
5) lahustub hästi vees, moodustades ammoniaakhüdraadi
NH3 + H2O NH4 + OH
1) põlemine (võib ka süttida)
Keemilised 4NH3 + 3O2 6H2O + 2N2
omadused
2) katalüütiline oksüdeerumine (Plaatinaga)
4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO
3) reageerimine hapetega
2NH3 + H2SO (NH4)2SO4
NH3 + HCl NH4Cl
1) N2 + 3H2 2NH3
Saamine eksotermiline reaktsioon (H
Katalüsaator on substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist jäädes ise reaktsiooni lõpuks muutumata kujule Katalüsaator · kiirendab reaktsiooni toimumist · ei muuda tasakaaluolekut · ei muuda termodünaamiliselt mittesoodsat reaktsiooni isevooluliseks · võimaldab metabolismi regulatsiooni Biokatalüsaatorid · valgud ensüümid · katalüütiline RNA ribosüümid Biokatalüsaatoreid iseloomustab · kõrge spetsiifilisus · kõrge efektiivsus Biokatalüsaatorid on efektiivsed Vesinikperoksiidi lagunemine veeks ja molekulaarseks hapnikuks: 2H2O2 2H2O + O2 · reaktsioon on termodünaamiliselt soodne · katalüsaatori puudumisel aeglane (stabiilne mitu kuud) · rauaioonide (Fe3+) juuresolekul kiireneb 1000 korda
Alkaanid Tekkeviisid: Alkeenide hüdrogeenimine Alkadieenide hüdrogeenimine Alküünide hüdrogeenimine Tsükloalkaanide hüdrogeenimine detsükliseerimisel Kõrgemate süsivesinike lagunemine Alkoholide retutseerimine vesinikuga Aldehüüdi katalüütiline redutseerimine Keemilised omadused: Täielik oksüdatsioon Oksüdatsioon alkoholi tekkega Oksüdatsioon adlehüüdi tekkega Täielik lagunemine Dehüdrogeenimine Dehüdrogeenimine (tsükli teke) Asendusreaktsioon halogeeniga (järkudes) Kõrgemate alkaanide lagunemine madalamateks Isomerisatsioon Alkeenid Tekkeviisid: Alkaanide hüdrogeenimine Tsükloalkaanide detsükliseerimine Alküünide hüdrogeenimine
keemispind on üle 200 kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin. Termiline krakkimine annab paljude süsivesinike segu. Krakkimist püütakse läbi viia nii, et tekiks vähem alkeene, kuna nad polümeeruvad kütuse säilitamisel vaigutaoliseks aineks. C10H22 termiline krakkimine-> C5H12 + C5H10 CnH2n+2 alkaan CnH2nalkeen Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovitavate reaktsioonide suunas. C10H22 katalüütiline krakkimine-> CH4 + C9H18
on üle 200 kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin. Termiline krakkimine annab paljude süsivesinike segu. Krakkimist püütakse läbi viia nii, et tekiks vähem alkeene, kuna nad polümeeruvad kütuse säilitamisel vaigutaoliseks aineks. C10H22 termiline krakkimine-> C5H12 + C5H10 CnH2n+2 alkaan CnH2nalkeen Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovitavate reaktsioonide suunas. C10H22 katalüütiline krakkimine-> CH4 + C9H18 Kasutus Naftat kasutatakse peamiselt kütuse ja ligi 10% ka keemiatööstuse toorainena. Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid on naftakeemiatööstuse tooraine. Parafiine kasutatakse paberitööstuses ja meditsiinis. Raskeid destillaatidest valmistatakse määrdeaineid ning rasked jäägid on asfaldi tooraine. Kasutatud materjalid:
kütuseid vähe, mistõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Sellisel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsiniku aatomite arvuga ühendid. Nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kaks molekuli heptaani. Kaasajal on naftatöötlemisel bensiini osakaalu suurendamiseks kasutuses järgmised krakkimise moodused: a) termiline krakkimine b) katalüütiline krakkimine c) vesinikkrakkimine a) Termilist krakkimist kasutatakse masuudi ja teiste raskete destillerimisfraktsioonide töötlemiseks temperatuuril kuni 490 oC ja rõhul 2 MPa, raskemaid destillatsiooniprodukte (gaasiõlid, pertooleum, ligroiin) krakitakse temperatuuril üle 500 oC ning rõhul 5...7 MPa. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid destillatsiooniprodukte (gaasiõli), kusjuures temperatuur on 510 o C...540 oC, rõhk 0,3 MPa
Etanooli muundumine organismis ja kahjulik toime Etanool, ehk etüülalkohol, kuid tavakeeles tuntud kui lihtsalt alkohol, on tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Etanooli valmistamiseks on põhiliselt kaks viisi. Esimeseks viisiks on eteeni katalüütiline hüdraatimine, ning teine viis on taimsete materjalide kääritamine. Järgnevas tekstis tuleb juttu sellest, kuidas etanool muundub organismis, ning kuidas see meile kahjulik on. Etanool mõjub meie organismile kui mürk, kuna see tekitab joovet. Peamiselt kannatavad etanooli tarbimise all maks, süda, aju ja vereringe, ning sellest võib tekkida palju pöördumatuid tervisehädasid. Pikaaegsel etanooli tarbimisel võib tekkida ka sõltuvus, mida nimetatakse alkoholismiks
Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid, mis annavad vähekvaliteetse bensiini. Termiline krakkimine annab paljude süsivesinika segu. Krakkimist püütakse läbi viia nii, et tekiks vähem alkeene, kuna nad polümeeruvad kütuse säilitamisel vaigutaolisteks aineteks. Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovitavate reaktsioonide suunas. Katalüütilise krakkimise kõige olulisem alaliik on katalüütiline reformimine, mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenus ahelaga või ka tsüklilisteks ühenditeks. Umbes 8090 % naftasaadustest põletatakse igat laadi kütusena. Kõige tähtsamad saadused ja nende rakendused on järgmised: · Gaaskütused
o Globulaarvalgud korrapäratu molekuliga, lahustuvad vees. Näiteks ensüümid, hormoonid, antikehad VALKUDE TÄHTSUS Vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks Peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega Osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi Osalevad paljude ühendite transpordis, Annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. VALGU FUNKTSIOONID Ensümaatiline e. katalüütiline ensüümid aitavad reguleerida biokeemilisi protsesse, kõik ensüümid on valgud Struktuurne funktsioon valgulise ehitusega on näiteks küüned, juuksed, sarved ja kabjad Transpordi funktsioon valgu molekulid aitavad teostada transporti rakkude vahel Kaitsefunktsioon antikehad on valgud, mis ühinedes antigeenidega hävitavad viimased Signaalfunktsioon membraanis olevad valgu molekulid vahendavad infot raku sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel
ALKOHOLID, ALDEHÜÜDID JA KETOONID TEKE, LEVIK, SAATUS VÄLISKESKKONNAS, TOKSILISUS KRISTIN PUUSEPP TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EACB 11 TALLINN, 2017 SISSEJUHATUS · ALKOHOLID LAIALT LEVINUD ORGAANILISE AINE KLASS, HÜDROKSÜÜHENDID, OH-RÜHM, JAOTATAKSE KOLMEKS R--OH C--OH · · · ALDEHÜÜDID, KETOONID KARBONÜÜLÜHENDID, CO-RÜHM · ALKOHOLIDE SAAMINE · ALKAANIDE OKSÜDEERUMINE · SÜSINIKMONOOKSIIDI LIITMINE HAPNIKUGA · GLÜKOOSI KÄÄRIMINE · PUIDUTÖÖTLEMISJÄÄKIDE TÖÖTELMINE, PUIDU UTMINE (KUIVATAMINE) · NAFTA KRAKKGAASIDES SISALDUVA ETEENI HÜDRAATUMINE O = · · ALKOHOLIDE LEVIK · HEAD LAHUSTID, LAGUNEVAD KERGESTI, PÕLEVAD HÄSTI · ETANOOL ALKOHOOLSETE JOOKIDE TOOTMINE, AUTOKÜTUSTES, RAVIMID · METANOOL ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL EETRID, ESTRID · GLÜTSERO...
väiksemateks umbes 20 nukleotiidi pikkusteks fragmentideks, mida nimetataksegi siRNA-ks. Iga siRNA hargneb lahti kaheks üheahelaliseks RNA-ks (ssRNA): guide-ahelaks ja passenger ehk anti-guide-ahelaks. Passenger-ahel lagundatakse, kuid guide-ahel kuulub RNA- indutseeritud geenivaigistamiskompleksi (RISC). Selle enim uuritumaks tulemiks on post-transkriptsiooniline geenivaigistamine . See ilmneb siis, kui guide-ahel paardub mRNA komplementaarse järjestusega ning katalüütiline RNA indutseeritud geenivaigistamiskompleksi(RISC-i) komponent argonaut tekitab lõike. See protsess on jaotunud süsteemselt terves organismis hoolimata siRNA piiratud molaarsest kontsentratsioonist. Tänu selektiivsele RNAi mõjule geeniekspressioonis on see väärtuslikuks uurimisvahendiks nii rakukultuurides kui ka elavas organismis. Viies sünteetilist dsRNA rakkudesse, võib see kutsuda esile konkreetsete huvipakkuvate geenide supressiooni. RNAi saab kasutada ka raku
Ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne; a) üleminekuolekuga 39. Mida võimaldas seletada Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees? Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees võimaldas seletada ensüümide spetsiifilisust ehk katalüüsi spetsiifilisust. 40. Seriin proteaasid: Seriini proteaasid katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi seriinijäägi kõrvalt. 41. Kirjutage Michaelis-Menteni võrrand. Märkige juurde konstantide nimetused ja ühikud. V=kcat (E)t(S)/(KM + (S)) k katalüütiline konstant catKM= michaelise konstant (Mool) on substraadi kontsentratsioon, mille juures ensüümkatalüüsitav reaktsioon on saavutanud poole oma piirkiirusest. (S)=substraadi kontsentratsioon (M). (E)t= ensüümi kontsentratsioon (M) 42. Milliste ühikutega võiks põhimõtteliselt mõõta katalüütilist konstanti? (võivad olla erinevad ühikud) Katalüütilist konstanti võiks mõõta 1/s (sama küsimus ka Michaelise konstandi ja spetsiifilisuse konstandi kohta)
reageerimisel: 2Na+2H2O=2NaOH+H2 Vesiniku eraldumine vee reageerimisel I ja II rühma metallidega : 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Vee elektrolüüsil: 2H2O=2H2+O2 Vee elektrolüüsil, see meetod on majanduslikult õigustatud odava elektrienergia kasutamisel. Konversioonimeetod, selles juhitakse veeaur läbi hõõguvate süte: C + H2O = CO + H2 Maagaasi katalüütiline konversioon veeauruga: CH4 + H2O = CO + 3H2 Suurtootmises saadakse H2 looduslikest ja tööstuslikest gaasidest katalüütilisel töötlemisel ja sügavjahutusel. Enimlevinud meetod on tsingi reaktsioon vesinikkloriidhappega: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 http://keemiavideod.ut.ee/?video=10 Videos veel: · läbi tiigli seebivette juhitud gaas. · 1/3 osa hapnikku ja 2/3 osa vesinikku. Nimeta vesiniku tähtsamad kasutusalad ?
· sarnane etanooliga Saadakse: Valmistatakse süsinkidioktsiidi redutseerumisel katalüsaatori abil Nt: Kasutatakse · lahustina · keemia tööstuses ainete valmistamisel II Etanool Omadused: · värvitu · terava lõhnaga ja maitsega · vees lahustuv · mürgine · keemis temperatuur on 78c Kasutatakse: · ravimites · keemia tööstuses · joomiseks mõnu ainena Saamine: 1. eteeni katalüütiline hüdraatimine nt: 2. Suhkrute kääritamine Nt: III Etaandiool Omadused: · kõrge keemis temperatuur 198c · lahustub hästi vees · madala külmumis temperatuuriga · mürgine · magusa maitsega Kasutatakse · antifriiside (antimootorite jahutusvedelikude) koostises · tenika valdkonnas IV Glütserool Omadused: · siirupi taoline · värvitu · magusa maitsega · tule ohtlik · ei ole mürgine
Osoonimist võib edukalt kasutada tselluloosi- ja paberitööstuse reovete töötlemiseks, värvainetööstuse, pestitsiidide tootmise, tekstiilitööstuse ning farmaatsia ja kosmeetikatööstuse reovete puhastamiseks nii põhiprotsessina kui ka vete järeltöötlemiseks TOC ja COD vähendamiseks. Üheks eesmärgiks on raskelt biolagundavate ja toksiliste reoainete (näiteks klorobenseenide ning klorofenoolide) osaline degradatsioon ning seega töödeldava reovee biolagundatavuseparandamine. Katalüütiline osoonimine- Osoonimise efektiivsuse tõstmiseks kasutatakse katalüsaatorite(siirdemetallid) lisamist. Antud meetodi kasutamine põhineb osooni lagundamisreaktsioonidel, millega kaasneb hüdroksüülradikaalide moodustumine. Klasifitseeritakse: 1. Homogeenne katalüütiline osoonimine, kus osooni aktiveerib siirdemetall lahuses: Fe(II), Fe(III), Mn(II), Ni(II), Cd(II) Co(II), Cu(II), Zn(II), Ag-nitraat, jt. 2
komplekssüsteem. (joonis 1.9) Rafineerimise komplekssüsteem põhineb otsedestillatsioonil saadavate fraktsioonide, töötlemisjääkide ja gaaside (etaan, butaan) edasisel töötlemisel kvaliteetsete naftaproduktide saamiseni. Rafineerimine on abinõude süsteem, mille tulemusena suure molekulmassiga molekulid lõhustatakse (krakkimine), väikese molekulmassiga (gaaside) molekulid liidetakse (alküülimine, polümerisatsioon) ja molekulide struktuuri muudetakse (katalüütiline reformeerimine, vesinikmenetlus). Kaasajal on naftatöötlemisel bensiini osakaalu suurendamiseks kasutuses järgmised krakkimise moodused: a) termiline krakkimine b) katalüütiline krakkimine c) vesinikkrakkimine Saades teada, et atmosfäärse destillatsiooni jääkides (AGO) olevaid kõrgema keemistemperatuuriga süsivesinikke (suuremate hargnenud ahelatega molekule) saab edasi lõhustada e krakkida madalama
annab paljude süsivesinike segu.Krakkimist püütakse läbi viia nii et tekiks vähem alkeene,kuna nad polümeeruvad kütuse säilitamisel vaigutaolisteks aineteks.katalüütilisene krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovitavate reaktsioonide suunas.protsess viiakse läbi atmosfääri rõhul,temperatuuril500kraadi C ja katalüsaatoritena kasutatakse alumosilikaate,metallide oksiide(Al2O3),metalle(Pt,Ni),happeid.Katalüütilise krakkimise kõige olulisem alaliik on katalüütiline reformimine,mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeeruvad hargnenud ahelaga või ka tsüklisteks ühenditeks.RAFINEERIMINE-lisandite eemaldamine destilleeritud ja töödeldud naftasaadustest. KUIDAS KASUTATAKSE:naftagaas-kütusena naftatöötlemistehastes. Vedelgaas-kasutatakse kütteks ja mootorikütusena. Petrooleumid-tavalist kasutatakse majapidamiskütusena on ka lennukipatrooleum e. avioturbiinkütus. Gaasiõlid-diislikütuse valmistamiseks ja kergeks kütteõliks
aminorühma ja karboksüülrühma abil. Valgud võivad hüdrolüüsuda. Võib toimuda denaturatsioon (kõrgemat järku struktuuride katkemine valgus) Liigitus: asendamatud, osaliselt asendatavad, asendatavad Struktuur: esmane e. primaarstruktuur aminohappe jääkide järjestus ja hulk valguahelas teisane e. sekundaarstruktuur kolmandane e. tertsiaalstruktuur tekib polüpeptiitahelas kokkukägardumisel keraks kvarternaatstruktuur Biofunktsioonid: 1. katalüütiline funktsioon (kõik ensüümid on valgud) 2. struktuurne funktsioon (nahas, kõõlustes, küüntes) 3. transpordifunktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) 4. kaitsefunktsioon (kattevalgud, antikehad) 5. mürgid (mao- ja putukamürgid on valgulise koostisega) 4. DNA desoksüribonukleiinhape Nukleotiit koosneb pentoosist+lämmastikhappest+forforhappejäägist. Lämmastikaluseid on 4 tüüpi: A-adeniin, G-guaniin, C-tsütosiin, T-tümiin. Struktuur:
Sellisel juhul k1[E][S] = k-1[ES] + k2[ES] ja KM[ES] = [E][S] kus KM = (k-1 + k2)/k1 Asendades jällegi [E] kogu ensüümi kontsentratsiooni kaudu saame V = k2[E]t[S]/(KM + [S]) Erinevused: Ks tõeline dissotsiatsioonikonstant KM näiline dissotsiatsioonikonstant Michaelis-Menteni võrrand V = k2[E]t[S]/(KM + [S]) Üldisemal kujul V = kcat[E]t[S]/(KM + [S]) Kui [E]t pole teada siis kombineeritakse kaks konstanti üheks Vmax = kcat[E]t kcat katalüütiline konstant Ja Vmax piirkiirus V = Vmax[S]/(KM + [S]) KM Michaelise konstant Konstantide kcat ja KM sisu avaldatuna üksikute kiiruskonstantide kaudu võib küll muutuda, kuid Michaelis-Menteni võrrand oma üldkujul jääb kehtima väga paljude erinevate reaktsioonimehhanismide korral Kiirus võrdub substraadi kontsentratsioon korda konstant jagatud substraadi kontsentratsioon pluss konstant
Lihtvalgud- Valgud, mis koosnevad ainult aminohapetest Liitvalgud- Valgud, mis sisaldavad lisaks aminohapetele mitte-aminohappelist osa. Liitvalkude prosteetilised rühmad- Kui mitte-aminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nimetatakse seda prosteetiliseks rühmaks. Sõltuvalt sellest jaotatakse valgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks. 5. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. Katalüütiline- Ribonukleaas Regulatoorne- Insuliin Transport- Hemoglobiin Struktuurne- Kollageen, alfa-keratiin Reserv- Ovalbumiin, Kaseiin Kontraktsioon- Aktiin, Müosiin Kaitse- Immunoglobuliinid Adaptor e. Toes- AKAP-valgud Eksootilised funktsioonid- antifriisvalgud kalades 6. Valkude analüüsi meetodid. Valkude aminohappelise järjestuse määramiseks kasutatava sekveneerimise strateegia ja etapid. Slaidid 22-31. 7. Peptiidide laboratoorne süntees tahkel kandjal põhimõte.
CuO + H2 Cu + H2O · Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesinik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 2NaH · 2 osa hapnikku ja 1 osa vesinikku moodustavad ohtliku paukgaasi Vesiniku saamine Tööstuslikult toodetakse vesinikku järgmiselt: veest või looduslikust gaasist: 1) Vee elektrolüüs H2O (elektrolüüs) 2H2 + O2 2) Konversioonimeetod: C + H2O CO + H2(üle 1000 ºC) 3) Loodusliku gaasi (metaani) katalüütiline konversioon veeauruga nikkelkatalüsaatori osalusel: CH4 + H2O CO + 3H2(750 870 ºC) 4) Looduslikest ja tööstuslikest gaasidest katalüütilisel töötlemisel ja sügavjahutumisel. Vesiniku saamine Laboratoorselt saadakse vesinikku: Aktiivsem metall + hape: 1) Metallide (mis asuvad metallide elektrokeemilise pingereas enne vesinikku) reageerimine (lahjendatud) hapetega: Zn + HCl ZnCl + H2 2) Al, Zn jt
O O OH O CH CCH2CCH CH 3C CHCCH3 3 3 pentaan-2,4-dioon enool-vorm (24%) (76%) Reaktsioonid üle enoolide ja enolaatanioonide Enolisatsioon võib toimuda nii alus- kui ka happe-katalüütiliselt. Alus-katalüütiline: .. .. - .. O: :O : H OH :O H .. - C C C C C C .. :
globulaarsed valgud lahustuvad vees, tibrill- pikliku kujuga- ei lahustu vees) 4) kvatertaarstruktuur (moodustab mitu polüüeütiid ahelat) Denaturatsioon- valkude iseloomulik protsess, mille tagajärjel kaovad kõrgemat järku struktuurid. Toob kaasa valgu bioloogiliste, füüsikaliste ja keemiliste omaduste muutumise- Valk ei hävi, sest säilivad peptiid sidemed. Valkude ülesanded: 1)ensümaatiline e katalüütiline 2)ehituslik 3)transportfunktsioon 4)retseptorfunktsioon 5)regulatoorne funk 6)kaitse 7) liikumisfunk 8)energeetiline Biomolekul-orgaanilise aine molekul, mille moodustamine on seotud organismide elutegevusega Biopolümeer- organismides moodustuv polümeer Bioaktiivne aine-orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitust Fosolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi
* Enamik integreeritud ahje on väga pilkupüüdvalt kujundatud ning mudelite valik on väga suur. *Võimalus kombineerida ahju ja pliidiplaadi jaoks erinevaid energiaallikaid, nagu näiteks gaas ja elekter. Isegi kui elektrisüsteem kogu elektripliidi võimsust välja ei kannata, saab endale siiski lubada hästireguleeritava elektritoitega ahju. · Moodsad ahjud rõõmustavad kokkajat ka sellega, et puhastavad end ise. Kasutusel on kaks süsteemi: katalüütiline puhastus ja pürolüüs. · Esimene neist on keemiline puhastus. Ahju seinad on kaetud spetsiaalsete materjalidega, mis kogu aeg ahju sisemust kasivad ega lase mustusel sinna ladestuda. Lahenduse miinus: keemiline protsess käib kogu aeg ja lõpuks kuluvad ahju seinad lihtsalt ära. · Pürolüüspuhastus on termiline puhastus: temperatuur ahjus tõuseb 500 kraadini ja rasvapritsmed ning muu pajast plehku pannud kraam põleb lihtsalt ära
Keemia eksamiks. 1. Mis on oksiidid ? Liitained, mis koosnevad kahest elemendist , millest üks on hapnik . Aluselised oksiidid: Amfoteerne oksiid: NaO naatriumoksiid ZnO; Al2O3 Fe2O3 raud 3 oksiid Al2O3 alumiinimumoksiid MgO magneesiumoksiid Cu2O vask 1 oksiid Happelised oksiidid: Neutraalne oksiid: N2O5 dilämmastikpentaoksiid N2O; CO SO3 vääveltrioksiid Süsinikdioksiid CO2 tetrafosfordekaoksiid- P4O10 Mis on alused? Ained, mille vesi lahustes esinevad hudroksiidioonid. Mis on happed ? Liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesiniku aatomist ja happeanioonidest. Mis on soolad ? Liitained, milles metalli katioon on seotud happeaninoonidega Happed: Happenimetus - Happevalem Soolanimetus väävelhape H2SO4 sulfaat raud 2 oksiid - FeO Väävlishape - H2SO3 su...
kõige tähtsamad. Valke leidub piimas, lihastes, luudes, kudedes juustes, karvades ja villas. Elusorganismis on valke 14% - 20%. Mõned organid sisaldavad valke veelgi enam, näiteks kopsudes on valke umbes 80%. Valkude 6 olulist funktsiooni inimorganismis 1. Energeetiline funktsioon. Valkude lõhustumisel vabanevat energiat kasutab organism oma elutegevuseks. 2. Struktuurne funktsioon. Toiduvalke ja nendest saadavaid aminohappeid kasutatakse organismi ülesehitamiseks. 3. Katalüütiline funktsioon. Elusorganismides toimb samaaegselt tuhandeid erinevaid keemilisi reaktsioone. Need reaktsioonid toimuvad väga kiiresti sest nende kulgemist kiirendavad katalüsaatorid. 4. Transportfunktsioon. Organismi narmaalseks ja häireteta elutegevuseks on vajalik kudesid ja rakke idevalt varustadatoitainetega. 5. Pärilikkuse funktsioon. Tunnuste edasiandmine vanemalt lastele on seotud liitvalkudega kromosoomid. 6. Kaitsefunktsioonid
. C H3 :O C 6 H5 O .. C H3 6 5 H Molekul kaotab vee Prooton seotakse saadakse protoneeritud alusele, saadakse ester ester Sama reaktsioon ümberpööratuna on happe-katalüütiline estri hüdrolüüs. O O + H3O C + H2O C + R' OH R OR' R OH Saadus oleneb reaktsioonitingimuste valikust. Kui soovitakse esterifitseerida hapet, kasutatakse alkoholi liiga ja võimalusel ka vee eraldamist. Kui soovitakse estrit
3. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapetest. Liitvalgud sisaldavad lisaks aminohapetele ka mitte-aminohappelist osa. Kui mitte-aminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nim sed prosteetiliseks rühmaks. © MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 4. Bioloogilised funktsioonid: katalüütiline (ribonukleaas); regulatoorne (insuliin); transport (hemoglobiin); struktuurne (kollageen); reserv (kaseiin); kontraktsioon (aktiin); kaitse (immunoglobuliinid); adaptor (AKAP-valgud); eksootilised funktsioonid (antifriisvalgud kalades). 5. Valgu sekveneerimine 1. aste. Ahelate lahutamine mitme polüpeptiidahela korral (ntks ekstremaalse pH'ga) 2. aste. Disulfiidsidemete katkestamine (ntks performaadiga oksüdeerimisel) 3. aste
9. Iseloomustage hormoonide retseptoreid järgmistest aspektidest: a) lokalisatsioon b) keemiline koostis ja struktuur c) toimimise põhimõtted · Retseptorvalgud membraanis - 7 transmembraanse segmendiga retseptor * ekstratsellulaarne hormooni sidumissait * intratsellulaarne sait seondumaks G-valguga · Retseptorensüümid 1-transmembraanse segmendiga retseptor * ekstratsellulaarne hormooni sidumissait * intratsellulaarne katalüütiline domeen · Oligomeersed ioonkanalid · Tuumaretseptorid 10. Joonistage cAMP molekuli põhimõtteline struktuur ja näidake, mille poolest cAMP ja AMP struktuurid erinevad. Kirjeldage cAMP bioloogilist rolli. cAMP on sekundaarne signaalmolekul. See sünteesitakse ATP-st adenüültsüklaasi poolt ja degradeeritakse fosfodiesteraasi toimel. Hormoon stimuleerib membraaniretseptori konformatsiooni
vitamiinide kestev tarvitamine liigsuurte kogustena on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulik ja nende toime ei avaldu ainult akuutsete haiguste vältimises, vaid nende oskuslik, argumenteeritud ja indiviidi omapära arvestav kasutamine omab ka väga olulist profülaktilist toimet mitmete (eriti krooniliste) haiguste suhtes. Peaaegu kõik avastatud ensüümid on valgud või valgud koos kofaktoritega. Ka mõnedel RNA-molekulidel on katalüütiline aktiivsus, kuid tavaliselt ei nimetata neid ensüümideks, vaid ribosüümideks. Ensüümid alandavad reaktsiooni aktivatsioonienergiat. Kuigi ensüüm võib reaktsiooni käigus muunduda, taastub ta reaktsiooni lõpuks endisele kujule ja võib katalüüsida järgmist reaktsiooni. Reaktsiooni lähtemolekulid (ensüümi substraadid) seonduvad ensüümiaktiivtsentrisse ning reaktsiooni lõpus dissotsieeruvad sealt produktid
Se Glutatiooni Asendab ühes tsüsteiinijäägis mikroelemendid peroksüdaas väävliaatomit Mittevalgulised biokatalüsaatorid: ribosüümid Ribonukleaas P katalüüsib tRNA eellasmolekuli hüdrolüüsi spetsiifilise koha pealt, moodustub funktsionaalne tRNA Ribonukleaas P koosneb valgulisest osast ja RNA-st 1983 a Ribonukleaas P-st isoleeritud RNA oli võimeline teostama katalüüsi Katalüütiline RNA ehk ribosüüm Tänapäevaks teada palju erinevaid ribosüüme "RNA maailma" mudel esimesteks isereplitseeruvateks ja spetsiifilist katalüüsi vahendavateks molekulideks võisid olla RNA-d Ensüümide modifitseerimine Kaasaegne insenergeneetika pakub hulgaliselt võimalusi: Suunatud mutagenees, otsitakse: uudne substraadi spetsiifilisus kõrgendatud stabiilsus erinevate keskkonnatingimuste suhtes
Esmane e primaarstruktuur valgu happeline järjestus. 2. Teisene e sekundaarstruktuur heeliks (spiraal) , voltub kokku. Struktuuri hoiab koos vesinikside. 3. Kolmandane e tertsiaalstruktuur tekib gloobul. 4. Neljandane e kvaternaarstruktuur - ühinevad mitu polüpeptiidi. Valgu denaturatsioon on valgu struktuuride lagunemine. Säilib esmane struktuur. Ultraviolettkiirgus tekitab ka denaturatsiooni. Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess. Funktsioonid 1) ensümaatiline e katalüütiline, 2) geeniregulatoorne, 3) bioregulatoorne, 4) transpordifunktsioon, 5) struktuurne funktsioon, 6) antikehad (kaitsefunktsioon), 7) kontraktsioonifunktsioon kokkutõmbumine, 8) retseptoorne funktsioon, 9) varufunktsioon, 10) energeetiline funktsioon. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Nad on kõrge spetsiifilisusega, st igat reaktsiooni reguleerib ainult üks kindel ensüüm. Nad on ülikõrge aktiivsusega
Polüestritest tehismaterjale toodetakse hiigelkogustes. Ei lagune looduses. Hakatud tegema polüestreid, mis lagunevad mikroorganismide toel kiiresti (kallid). Polüamiid: Tekivad polükondensatsioonil. C=O - N 1) Aminohapetest 2) Dihape ja diamiin VALGUD Valkude bioloogiline tähtsus: 1) struktuurne funktsioon- organismi ülesehitusmaterjal 2) kaitsefunktsioon- antikehad 3) transpordifunktsioon- ainete liikumine organismis 4) katalüütiline- ensüümid 5) reguleeriv- hormoonid 6) liikumisfunktsioon- kontraktsioonivalgud (lihased) 7) energeetiline- oksüdeerimine 8) signaalfunktsioon- retseptorid Jaguneb: 1) lihtvalgud- ainult aminohapped 2) liitvalgud- lisaks mittevalguline osa 3) primaarstruktuur- aminohappe järjestus [-Ala- Met- Phe- Gly-] 4) ainult kindla ruumilise struktuuriga 5) valgul on elusrakule vajalikud keemilised omadused
Liitvalgud sisaldavad lisaks mitteaminohappelist osa. Kui mitteaminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nim seda prosteetiliseks rühmaks. Prosteetilised rühmad sõltuvalt mitteaminohappelisest osast jaotatakse valgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks. 4. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. Funktsioon Näide Katalüütiline ribonukleaas Regulatoorne insuliin Transport hemoglobiin Struktuurne kollageen Reserv kaseiin Kontraktsioon aktiin, müosiin Kaitse (antikehadena) immunoglobuliinid Adaptor e toes AKAP-valgud (siduvad valgud, proteiinkinaasid)
stabiliseerimise teel, tagades optimaalse keskkonna või pinna, viies reageerivad molekulid kontakti, fikseerides aineid nii, et siirdeolek oleks kergesti saavutatav, nõrgendades katkema pidavaid keemilisi sidemeid, osaledes reaktsioonimehhanismis ning hiljem taastudes. Kiirendab reaktsiooni alandades aktivatsioonienergiat, kuid ei muuda tasakaalu. Valksubstraatinteraktsioonid ensüümi katalüütilises tsentris Püruvaat –laktaadi dehüdrogenaas –> laktaat Phe, Ser, Lys katalüütiline triaad, toimub kabonüülse hapniku taandamine hüdroksüülrühmaks. Ensüümide regulatsioon Konkurentne pöörduv inhibeerimine - ravim seondub paremini kui substraat ning seetõttu ei ole substraadil enam võimalik seostuda. Reaktsioon on blokeeritud Konkureeriv inhibeerimine - etanooli ja etüleenglükooli koos esinedes eelistab keha etüleenglükooli, kui etanooli hulga suurenedes eelistab jälle etanooli. Mittekonkurentne pöördumatu inhibeerimine - aspiriin atsetüleerib
Renaturatsioon - valgu kõrgemate struktuuri- tasemete taastumine Hüdrolüüs -valgu lagunemine aminohapeteks Uued mõisted Asendamatu aminohape (neid ei suuda organism ise toota, neid peab saama toiduga) Asendatavad aminohapped (neid suudab organism ise sünteesida) Fibrillaarsed valgud (niitja kujuga valgud) Globulaarsed valgud (keraja kujuga valgud) Lihtvalk (koosneb ainult aminohapetest) Liitvalk (aminohapped + teised org. ained) Valkude ülesanded Katalüütiline funktsioon (ensüümid) Ehitusmaterjal (naha-, küünte, karvade jmt valgud) Transpordifunktsioon ( hemoglobiin) Retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt) Regulatoorne funktsioon ( hormoonid-insuliin) Kaitsefunktsioon (antikehad) Liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud) Energeetiline funktsioon Nukleiinhapped Tähtsamad nukleiinhapped on DNA RNA ATP jt madalmolekulaarsed nukleiinhapped · Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest.
19. sajandil ja 20. sajandi alguses kasutati benseeni meeldiva lõhna tõttu aftershave-vedelikuna. Enne 1920. aastat kasutati benseeni laialdaselt tööstusliku lahustina. Pärast selle toksilisuse ilmnemist asendati see teiste lahustitega, eriti tolueeniga (metüülbenseeniga), millel on sarnased füüsikalised omadused, aga mis pole nii kantserogeenne.Benseeni tööstuslikuks tootmiseks kasutatakse nelja keemilist protsessi: katalüütiline reformatsioon, tolueeni hüdrodealküleerimine, tolueeni disproportsioneerumine ja aurukrakkimine. ATSDRi benseeni toksikoloogilise profiili kohaselt toodeti aastatel 1978–1981 USA-s umbes pool benseenist katalüütilise reformatsiooni teel.Teise Maailmasõjani toodeti enamik benseenist terasetööstuses koksi kõrvalproduktina. Alates 1950. aastatest suurenes nõudlus benseeni järele, eriti kasvava polümeeritööstuse tõttu. Benseeni hakati tootma naftast.Katalüütilises
1. Prootoni eemaldamine His poolt NAD+ riboosilt 2. NAD+ riboosi poolt prootoni eemaldamine Ser48-lt , 3. Ser48 poolt prootoni eemaldamine substraadiks olevalt alkoholilt. Järgnevalt osutub võimalikuks substraadi koosseisust hüdriidioni sidumine nikotiinamiidi tsükliga, tekivad NADH ja aldehüüd. Järgnevalt vabanevad produktid aktiivtsentrist ja His51 deprotoneerub, millega on taastatud ensüümi esialgne olek ja katalüütiline tsükkel saab korduda. ADH katalüütiline mehhanism sisaldab seega üleminekuoleku stabilisatsiooni (eriti hapniku aatomil tekkiva negatiivse laengu stabilisatsiooni ) ja aluselis-happelist katalüüsi. Samuti on tähelepanuväärne, kui suures ulatuses võivad muutuda teatud rühmade pKa väärtused sõltuvalt spetsiifilisest keskkonnast. Vitamiin B2 (riboflaviin) Riboflaviin on prekursoriks flaviinkoensüümidele FMN ja FAD. Flaviinid on kollase värvusega, valguse toimel kiiresti lagunevad ühendid. Riboflaviini defitsiiti meie
on oluliselt efektiivsem. · Allosteeriline inhibitsioon seostub efektor E-mmi inhibeeriva allosteerilise tsentriga. Toimuv ensüümi konformatsiooni muutus muundab aktiivtsentri ruumilist ehitust nii, et afiinsus S-le väheneb, st langeb ka ensüümi katalüütiline aktiivsus. On pöörduv. Regulatsiooni biokeemilis-kliinilised aspektid (konkurentne pöörduv inhibitsioon) · metanoolimürgistuse ravi etanooli manustamine (ALD muundab etanooli ja metanooli) o metanool ei ole mürgide, kuid tema aldehüüd metanaal oksüdeerub organismis. Võib põhjustada pimedust. · paljud ravimid toimivadki kui konkurentsed inhibiitorid (antimetaboliidid)
Kolmandat järku struktuur on kera kujuline gloobul. Neljandat järku struktuur tekib siis, kui omavahel ühinevad kaks või enam polümeerset ahelat. Kui valku mõjutada ( vahutamine, kuumutamine ) toimub denaturatsioon. Valgud : 1.) lihtvalgud proteiinid ; 2.) liitvalgud proteiidid. Valkude bioloogiline tähtsus : * ehituslik ülesanne * transport ülesanne * retseptor ülesanne * liikumisülesanne * regulatoorne ülesanne * kaitse ülesanne * energeetiline ülesanne * katalüütiline ülesanne. Nukleiinhapped. üks nukleotiin koosneb kolmest osast. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. Kui nukleotiidid ühinevad, tekib DNA üksikahel. DNA puhul on tavaline teist järku struktuur see on kahe ahelaline. Need ahelad omavahel vastavad, nad on seotud vesiniksidemetega, see on ka kahe ahela koos püsimise alus. RNA-ahel koosneb järjestikustest nukleotiididest, - esimest järku struktuur. Tema molekul ei ole kaksikspiraal
ENSÜÜMIDE AKTIIVTSENTRID · Ensüümi aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, mis seob substraadi (ja kofaktori selle olemasolul): · Aktiivtsentris asuvad aminohappejäägid, mis loovad substraadiga nõrku sidemeid (vesiniksidemed, hüdrofoobsed ja elektrostaatilised vastaktoimed), harva esinevad kovalentsed või kooperatiivsed sidemed · Neid aminohappejääke kutsutakse katalüütilisteks rühmadeks · Aktiivtsentril on kaks põhilist rolli: · Siduv roll: seob endaga substraadi · Katalüütiline roll: muudab substraadi produktiks · Kui substraat on muundatud produktiks, eemaldub see ensüümi aktiivtsentrist, sest kaob ensüümi ja tekkinud produkti komplementaarsus ENSÜÜMREAKTSIOONI KIIRUS · Ensüümreaktsiooni kiirus sõltub: · Ensüümi ja substraadi kontsentratsioonist · Keskkonna temperatuurist · Keskkonna pH-st · Kofaktori olemasolust ja kontsentratsioonist · Aktivaatori ja inhibiitori olemasolust ja kontsentratsioonist · Keskkonna ioontugevusest KOENSÜÜMID
Eelised: · Stabiilsus · Geneetiline ökonoomsus ja efektiivsus ( vähem kodeerivaid geene) · Katalüütiliste tsentrite kokkuviimine · Kooperatiivsus VI. SISSEJUHATUS ENSÜMOLOOGIASSE 1. Ensümoloogia põhimõisted: Ensüümid elusrakkudes kulgevate biokeemiliste reaktsioonide kiirendajad e katalüsaatorid, mis suunavad ja reguleerivad tuhandeid degradatsiooni, sünteesi, energia ülekande jpt reaktsioone; ensüümide ehitus kõik ensüümid, va mõni katalüütiline RNA, on valgud, koosneb aminohapetest, temas on nii aktiivtsener kui regulatoorsed tsentrid; Aktiivtsenter ensüümi molekuli piirkond, mis otseselt osaleb katalüütilises protsessid, aktiivtsentri mõjtamine avaldab mõju ka ensüümireaktsiooni kiirusele (nn ensüümi aktiivsusele); Ensüümireaktsiooni põhiskeem - E + S ES P + E ensüüm substraat ensüüm- produkt ensüüm
tänapäeva vajadustele. Bensiini ja teiste vedelkütuste saagiste suurendamiseks on mitu meetodit. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakk bensiini on isegi väärtuslikum kui ravaline naftabensiin. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid, mis annavad vähekvaliteetse bensiini. Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovivate reaktsioonide suunas. Selle kõige olulisem alaliik on karalüütiline reformimine, mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenud ahelaga või ka tsüklilisteks ühenditeks. Destilleerimisel ja töötlemisel moodustunud naftasaadused ei kõlba kohe kasutada mootorikütuste valmistamiseks. Nad sisaldavad mitmesuguseid segavaid lisaneid. Lisandite eraldamist nimetatakse rafineerimiseks. 5
· Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid(kaksiksidemega süsivesinikud), mis annavad vähekvaliteetse bensiini. 2 Lisalugemine: Nafta · Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovitavate reaktsioonide suunas. Protsess viiakse läbi atmosföörirõhul, temperatuuril 500 °C. Katalüütilise Tähtsaimad saadused ja krakkimise kõige
a) -heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis) b) -struktuur (esineb küüntes, sulgedes) 3) Tertsiaarstruktuur a) ümara kujuga (ensüümid, antikehad, vereplasma, valgud) b) niitjas kujuga (kollageenid, lihaskoe valgud, verehüübimisvalgud) 4) Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) 19.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Mehaaniline muutus, kõrge temperatuur, keemiline muutus, kiirguse toimel 20.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). * Ensümaatiline/katalüütiline: ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. * Transport: hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. * Regulatoorne: hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi.
krakkbensiin, krakkgaasid ja krakkimisjääk. Soojusvahetites soojendatud masuut suunatakse rektifikatsioonikolonni ,kus ta segatakse aurustist tulevate kuumade krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. Raske fraktsioon ;Kergefraktsioon . Mõlema ahju krakkproduktid antakse reaktorisse, kus nad viibivad, kuni lõhustumine on saavutanud vajaliku sügavuse. Seejärel suunatakse produktid aurustisse.. Krakkjääk eraldub aurusti põhjast. 6.Nafta ja gasoilide katalüütiline krakkimine Katalüütilise krakkimise bensiini oktaanarv on 92 või üle selle olefiiinide kõrge sisalduse tõttu. Termilise krakkimise bensiinidel on madal oktaanarv, kuna nad sisaldavad põhiliselt normal-alkaane. Katalüütilise reformimisega saab oktaanarvu tõsta. Kasutatakse 2 tüüpi katalüsaatoreid: spetsiaalsed happega pestud savid ning sünteetilised katalüsaatorid , Katalüütiline krakkimine viiakse läbi laia naftafraktsiooni aurude kokkupuutel tahke katalüsaatoriga
aminohappejäägid. Kõik valgud on kuni kahekümnest erinevad aminohappejäägist koosnevad ühendid. Aminohappejäägid on molekulis omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel. Valkude erinevad omadused tulenevad aminohapete erinevast hulgast ja paiknevusest molekulis. Valgud täidavad nii ainuraksete kui ka hulkraksete organismides mitmesuguseid ülesandeid. Üks olulisematest on valkude katalüütiline ehk ensümaatiline funktsioon. Seda kannavad ensüümid. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Nukleiinhapped. Avastati esmakordselt rakutuumas- sellest ka nende nimetus. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: 1.Desoksüribonukleiinhape (DNA) 2.Ribonukleiinhape (RNA) Desoksüribonukleiinhape (DNA) on orgaaniline kõrgpolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Iga desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme
annaabi.ee 
