Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Intervjuu tugevad ja närgad küljed. Kirjalik küsitlus Standardiseeritud ja standardiseerimata küsimustikud Avatud ja kinnised küsimused Küsimuste sõnastus terminid, lühidus, selgus Üsimuste järjekord Testid Võimekustestid Isiksusetestid Objektiivtestid Projektiivtestid Innangutestid Assotsatsioonitestid Sotsiomeetriline test
Vastandreaktsioon varjatakse enese eest oma tegelikke mõtteid Projektatsioon ülekandmine teistele, need omadused, mida ei taheta endale tunnistada Eitus ebameeldivate olukordade või sündmuste mahasalgamine Asendamine agressiivsed impulsid surutakse sobivamatele objektidele TEST Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks Isiksusetestid: Objektiivsed võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi. Projektiivtestid lähtuvad eeldusest, et katseisik kasutab ül lahendamisel oma omadusi. 1. Hinnangtestid: katseisikud peavad hindama nt värve. Värvuste järgi saab kirjeldada kõiki isiksusetüüpe. 2. Konstruktiivtestid: katsealune peab midagi konstrueerima nt joonistama ja selle alusel hinnatakse inimest. 3. Tõlgendamistestid: katsealune peab vaatama tindiplekitaolist pilti ja rääkima mida ta seal näeb, mis sellega meenub jne. 4
Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia 3. Psühholoogia uurimismeetodid Eksperiment jaguneb loomulikuks e väljaeksperimendiks ja laboratoorseks (kahe grupi olemasolu, sõltumatute ja sõltuvate muutujate määratlemine) · Vaatlus enese ja teiste vaatlus, tulemuste registreerimise meetodid · Vestlus/küsitlus/anketeerimine · Test kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid 4. Testile esitatavad nõuded · Standartiseeritus standardsete protseduuriliste nõuete olemasolu · Valiidsus mõõta seda, milleks ette nähtud · Reliaablus sisemine püsivus · Adapteeritus vastavus kultuurile, normide olemasolu 5. Aistingu mõiste ja liigid Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem
( aktiivsuse astmed) · pakutud võimalused seotud indiviidi omadustega ehk kohanemine · keskkonna reaktsioonide esilekutsumine · keskkonna selekteerimine ja vahetamine Sandra Scarr III Vaimsed võimed ja mõõtmine 1. Testide tüübid · Individuaaltestid · Grupitestid · Võimete testid (Ability tests) · Taseme testid (Achievement tests) · Intelligentsustestid (Aptitude tests) · Projektiivtestid Rorschach' test Temaatilise Apertseptsiooni Test (TAT) · Psühhomeetrilised testid MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) CPI (California Psychological Inventory) TAT (Thematic Apperception Test) I-E scale (Internal-External Control Scale) ASQ (Attributional Style Questionnaire) NEO-PI 16PF 2. Vaimsete võimete testid Stanford-Binet ja Wechsler'i testid A. Lewis M. Terman (1877-1956) 1905 Clark'i Ülikoolis Ph.D
( aktiivsuse astmed) · pakutud võimalused seotud indiviidi omadustega ehk kohanemine · keskkonna reaktsioonide esilekutsumine · keskkonna selekteerimine ja vahetamine Sandra Scarr III Vaimsed võimed ja mõõtmine 1. Testide tüübid · Individuaaltestid · Grupitestid · Võimete testid (Ability tests) · Taseme testid (Achievement tests) · Intelligentsustestid (Aptitude tests) · Projektiivtestid Rorschach' test Temaatilise Apertseptsiooni Test (TAT) · Psühhomeetrilised testid MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) CPI (California Psychological Inventory) TAT (Thematic Apperception Test) I-E scale (Internal-External Control Scale) ASQ (Attributional Style Questionnaire) NEO-PI 16PF 2. Vaimsete võimete testid Stanford-Binet ja Wechsler'i testid A. Lewis M. Terman (1877-1956) 1905 Clark'i Ülikoolis Ph.D
4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaatlusest, eksperimendist ja introspektsioonist). Testid – objektiivtestid ja projektiivtestid. Arengupsühholoogia kujunemislugu: Algusaastad 1859-1914 (Darwin, von Baer, Haeckel). Ontogenees ja fülogenees (põlvnemiskäik – mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu). /Gould, Hall. Peamiste koolkondade kujunemine 1914-1927. Arenguteooriad: - Respekteerivad üldist teadmist. - On põhimõtteliselt kontrollitavad. - Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. - On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. - On üldistavad.
Mida kujutab endast isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid, kellel on eneseteadvus ja sotsiaalne roll. Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? · Antropoloogiline lähenemine · Biheiviorism · Psühhodünaamiline teooria · Tunnusjoonte teooriad · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad · Humanism, fenomenoloogilisus Projektiivtestid ja objektiivtestid Projektiivtestid · Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 · TAT e temaatilise apertseptsiooni test · Morgan ja Murray 1935 Objektiivtestid · Küsimustikud · S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940 · Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet · Minnesota Multiphasic Personality Inventory Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat NEO PI-R Suur Viisik (Big Five) McRae ja Costa 1996 · Neurootilisus · Ekstravertsus
Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia 3. Psühholoogia uurimismeetodid > · Eksperiment jaguneb loomulikuks e. väljaeksperimendiks ja laboratoorseks (kahe grupi olemasolu, sõltumatute ja sõltuvate muutujate määratlemine) · Vaatlus enese ja teiste vaatlus, tulemuste registreerimise meetodid · Vestlus/küsitlus/anketeerimine · Test kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid · Kvantitatiivsed suure hulga indiviidide uurimine · Kvalitatiivsed vähese hulga põhjalik uurimine 4. Aistingu mõiste ja liigid -> Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. · Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine · Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga)
- kognitiivne stiil - õpitud abitus (M. Seligman 1942) - enesetõhusus (A. Bandura 1925) (kõrge või madal- kui me usume edusse, tuleb tulemus kõrgem ja vastupidi) HUMANISM JA FENOMENOLOOGILISUS - unikaalsus ja arenemisvõimelisus (Maslow, Rogers) - enesekontseptsioon (kujuneb välja juba lapsepõlves ja lähtuvalt sellest oleme kas aktiivsed või passiivsed) *meil on piiramatu arengupotensiaal, oleme kõik unikaalsed ISIKSUSE UURIMINE 1) kaudsed meetodis (projektiivtestid) – inimene tõlgendab teatud pilte, joonistab ning selle põhjal luuakse isiksuseprofiil – kui joonistan perepildi ja olen seal väike poiss, kui emal on silmad ja isal vaid suu, siis võib lugeda, et ema näeb ja isa vaid räägib) * Rorschacki tindipleki test (1921) TAT ehk temaatilise apertseptsiooni test – inimene näeb teatud pilti ja peab rääkima juurde jutu toimuva kohta (Morgan ja Murray 1935)
Testid jagunevad kahte suuremasse alaliiki isiksus ja võimekustestid. Isiksustestid jagunevad omakorda objektiivseteks, projektiivseteks ja isiksuse küsimusteks. OBJEKTIIVTESTID Välistatakse katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldused tehakse katseisikule antavate ülesannete põhjal. Ülesanded on aga sellised, et neid ei saa parajasti uuritava psüühilise omadustega otsesel seostada. Need testid aitavad hinnata erapooletult isiksuse omadusi. PROJEKTIIVTESTID Kui inimene saab ülesandeid, projitseerib ta nende lahendamisse enda oamdused ja alateadlikud tendentsid. Inimesel võidakse paluda mingi pildi joonistamist, jutu lõpetamist vms. Need testid jaotatakse oma korda 4 liiki : Hinnangtestid ,,Ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled." Konstruktiiivtestid ,,Näita mulle, kuidas sa midagi konstrueerid, ja ma ütlen sulle kes sa oled." Enim levinud on joonistamistestid. Inimesel palutakse midagi joonistada ja pildil
kodukeskkond - sallivus seksuaalkäitumise ja agressiivsuse suhtes (meestel) Klassifitseeriv paradigma Faktor-analüütiline lähenemine Raymond B. Cattell (1905 -1998 ) The scientific analysis of personality (1965). Baltimore: Penguin Books. I Metodoloogia · andmeid L - andmed (L-data, life) - igapäevaelu sündmused, toimingud Q- andmed (Q-data , questionnaire ) - arvamused, hinnangud, hoiakud T-andmed (T-data, test ) - näit. projektiivtestid · töötlus korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs - sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi - korrelatsioon väljendab sarnasuse määra faktor = isiksusejoon eesmärk: faktorite arvu leidmine · nomoteetiline ja idiograafiline lähenemine R-tehnika (R-technique) nomoteetiline lähenemine P-tehnika (P-technique) idiograafiline lähenemine isiksusejoonte muutlikkus ühel inimesel II Isiksusejoonte tüübid
Kui neurootilisus on suurem, siis tuleme halvemini toime. Ka pingelises olukorras suure neurootilisusega inimene ei suuda ennast kontrollida. Avatus- On rohkem loomingulisemad, probleemi lahendamisel võivad olla loovamad. Avatus seotud ka meelemürkidega- tahan katsetada, mis juhtub. Sotsiaalsus- Soodumus usaldada teisi inimesi. Oleme sõbralikud! Meelekindlus – Madal meelekindlus tähendab, et lasen ennast tunduvalt rohkem segada. Projektiivtestid-Inimene näeb teatud pilti ja peab rääkima, mis pildil toimub. Objektiivtestid-Tavaliselt on antud teatud väited ja märksõnad, Küsimustikud Isiksushäire-Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Hullumeelsus ilma segaduseta (käitub veidralt, aga psühhootiline pole) Moraalne vaimuhaigus (Inimene, kes hästi funktsioneerib ei saa mõnedest ühiskonna tõdedest aru).
kodukeskkond - sallivus seksuaalkäitumise ja agressiivsuse suhtes (meestel) Klassifitseeriv paradigma Faktor-analüütiline lähenemine Raymond B. Cattell (1905 -1998 ) The scientific analysis of personality (1965). Baltimore: Penguin Books. I Metodoloogia · andmeid L - andmed (L-data, life) - igapäevaelu sündmused, toimingud Q- andmed (Q-data , questionnaire ) - arvamused, hinnangud, hoiakud T-andmed (T-data, test ) - näit. projektiivtestid · töötlus korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs - sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi - korrelatsioon väljendab sarnasuse määra faktor = isiksusejoon eesmärk: faktorite arvu leidmine · nomoteetiline ja idiograafiline lähenemine R-tehnika (R-technique) nomoteetiline lähenemine P-tehnika (P-technique) idiograafiline lähenemine isiksusejoonte muutlikkus ühel inimesel II Isiksusejoonte tüübid
lahendus anda. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide kaudu. Jaguneb võimekus ja isiksustestideks. Võimekustestid nõuavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Isiksustestid liigitatakse 3 põhirühma: objektiivtestid, projektiivsed, küsimustikud. Objektiivtestid on sellised, kus välistatakse nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivseid arvamusi. Projektiivtestid seisnevad selles, et katseisik paneb/mõtleb ennast teise olukorda ning tema poolt antud lahendus või tõlgendus kajastab tema alateadlikku või sisse süvendatud tendentsi, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. Küsimustikud jagunevad kaheks: objektiivsed- ise vastan küsimustele, subjektiivsed-mõni lähedane vastab. 13. Mis on klassifitseerimine ning milles seisnevad selle peamised reeglid? Klassifitseerimine ehk liigitamine
kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003)
kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) – isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid – vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003)
on emotsioonide otstarve? Hindamine (isikud, olukorrad), Ergutavad või pidurdavad, Suunavad tähelepanu, Stimuleerivad mälu, Väljendavad (suhtumist, eelistusi) 32. Mida kujutab endast isiksus? Persona –mask, Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Montesquieu (1689-1755), Ch Darwin (1809-1882)-Evolutsiooniteooria, Antropoloogiline lähenemine- (Mead ,Benedict ), Biheiviorism - J B Watson (1878–1958), psühhodünaamiline teooria-Freud, Projektiivtestid: Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921, TAT e temaatilise apertseptsiooni test, Morgan ja Murray 1935 ja objektiivtestid: Küsimusikud, S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940, Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet (MMPI) 33. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat. NEO PI-R Suur Viisik (Big Five) McRae ja Costa 1996- omadused on otseselt mitte jälgitavad: Neurootilisus, Ekstravertsus, Avatus, Sotsiaalsus, Meelekindlus 34
Kui see on madalam, siis tuleme halvemini toime. Humanism ja fenomenoloogilisus • Unikaalsus ja arenemisvõimelisus (Maslow, Rogers) – Väidavad, et isiksuse puhul on tähtis see, kuidas me enda potensiaali saavutame. • Enesekontseptsioon Isiksuse uurimine • Kaudsed meetodid (kas inimene tõlgendab teatud pilti või siis joonistab ise midagi. Näiteks: joonistab perepildi, mina, õde, vend, ema, isa- kuidas kedagi joonistab). – Projektiivtestid • Otsene mõõtmine (täidame küsimustikke iseenda kohta) – Enesehinnangutestid Projektiivtestid • Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 (mida näed- inimesed näevad erinevalt ja sellel on tähendus, mida nähakse). Projektiivtestid Inimene näeb teatud pilti ja peab rääkima, mis pildil toimub • TAT e temaatilise apertseptsiooni test 58 59 • Morganja Murray 1935 Objektiivtestid
informatsioonilisi ja inimressursse Saavutusvajadus (D. McClelland) Saavutusvajadus on indiviidi ootus saavutada eesmärk või ülesanne efektiivsemalt kui varem Kõrge saavutusvajadusega isik: Kaldub püstitama mõõdukama/realistlikuma raskusastmega eesmärke Kaldub tegema mõõdukama riskiga otsuseid Soovib kohest ja üksikasjalist tagasisidet Mõtleb palju tööst (sh kodus, puhkusel) Tunneb isiklikku vastutust tööde valmimise eest Motivatsiooni mõõtmine. Projektiivtestid vs küsimustikud Vajadustel põhinevate teooriate paralleelseid jooni Herzbergi kahe faktori teooria Maslow vajaduste hierarhia Aldeferi ERG teooria Murry jt vajaduste teooriad Motivatsioonifaktorid (saavutus, töö sisu, vastutus jms) Eneseteostuse vajadus Arenguvajadus Saavutusvajadus Tunnustus Tunnustus Võimuvajadus Hügieenifaktorid: Juhendamine, suhted Kuuluvusvajadus Seotuse vajadus Liikmeksoleku vajadus Ohutus, personalipoliitika Turvalisusvajadus
regulatsioon. Põhiemotsioonid hirm, üllatus, rõõmus, kuri, vastikus, kurbus Emotsioonide otstarve hindamine, ergutavad või pidurdavad, suunavad tähelepanu, stimuleerivad mälu, väljendavad. Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustest väljenduv individuaalsete eristuste kogum. Antropoloogiline lähenemine, biheiviorism, psühhodünaamiline teooria. Projektiivtestid ja objektiivtestid. Projektiivtest ei ole õiget ega valet vastust. Tõlgendamise küsimused, nt tindipleki test Objektiivtest küsimustikud, võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta.Selliste testide vastuseid saab kontrollida. MMPI, kus on palju küsimusi(umb 500) ja vastata saab kas õige või vale. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat.
mida hiljem eksperimentaalselt kontrollitakse. 4. Objektiivtestid, mille põhiline eripära on õigete ehk normatiivsete vastuste olemasolu. Küllalt sageli kasuatatakse psühhomeetrilisi meetodeid, mis võimaldavad mõõta intelligentsust, samuti mälu, tähelepanu, mõtlemiskiirust jne. 5. Standartiseeritud küsimustikud, mille alusel määratakse isiksuse tüüpi (MMPI, Cattelli isiksuse küsimustik, Eysencki isiksuse küsimustik jne). 6. Projektiivtestid, mille eripäraks on stimuleerimise tähenduse puudus või mitmetähenduslikkus (Rorschach, TAT), joonistustestid (puu, inimene), lõpetamata lausete testid. 7. Spontaanse tegevuse produktide analüüs (joonistused, kirjad). Isiksuse individuaal-psühholoogiliste eripärade ekspertiis hindamaks nende mõju kuriteo toimepanemisele Iga psühholoogiaekspertiisi obligatoorseks ülesandeks on uuritava isiksuse psühholoogiline
Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse: Võimekustest (fikseeritakse inimeste jõudlus või tase vastavate ülesannete lahendamisel ja selle alusel tehakse uuritava võime kohta järeldusi) Isiksusetest :keskne on KUIDAS küsimustele vastatakse, igasugune vastus on ,,õige" objektiivtestid (välistab katseisiku ja teiste subjektiivsed arvamused) projektiivtestid -katseisik projektiseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud ,,võtit", mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. Küsimustikud (1) Temperamendi- ja isiksuse karakteritestid
- intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) - küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Testid Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Isiksusetestid: objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused., projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni. Arhiiviandmete uurimine. Eelis: andmeid saadakse pika ajaperioodi kohta, katab suuri populatsioone, võimaldab koguda informatsiooni sündmuste kohta, mida uurija ise ei saa esile kutsuda (nt. maavärin). Uurimuse käik · Probleemi märkamine ja määratlemine · Hüpoteesi püstitamine tuuakse välja oletatavad seosed muutujate vahel · Meetodi valik - intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, eksperiment, arhiiviandmetega
Sellised in on kasulikumad org.-le. Soovib kohest ja üksikasjalist tagasisidet. Kui tagasiside ebaselge, ei saa saavutada. Tippjuhtide hulgas madala saavutusega- võtab riski, tagasisidet saab alles hiljem, turvatsoon puudub. Rohkem on äris, kus tagasiside tuleb kiiresti. Eri kultuurides saavutusvajaduse tase erinev. Läänes rohkem, kus elatustase kõrgem. Meestel/naistel ei ole vahet kõrge saavutusvajadusel. Motivatsiooni mõõtmine: Projektiivtestid vs küsimused:Näitavad, kui valmis on inimene. Tegeliku motivatsiooniga võib olla seos väike Projektiivtestid: in projetseerib tunded, mõtted testi sisse vastavalt oma isiksusele. Nende kaudu saab teada in hoiakud, väärtushinnangud, siseukohad. On kaudsemad ja subjektiivsemad Apertseptsioonitest- kindel teema on antud kõigile. Kõik tajuvad erinevalt Vitamiiniteooria (P.Warr):
Isiksus suhteliselt stabiilsed sisemised faktorid, mis teevad indiviidi käitumist -terviklikuks, püsivaks, - teiste inimeste käitumisest erinevaks. Isiksust määravad pärilikkus, lapsepõlvekogemused, self-kontsept, Sõnaga isiksus tähistatakse tavaliselt neid käitumise, mõtlemise ja tunnete aspekt, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral. Hindamine ja mõõtmine: *küsimustikud, *objektiivtestid, *projektiivtestid, *hindamine (rating) .Freud - (psühhoanalüüsi isa 1856 -1939) Psühhoanalüütiline lähenemine • Id, EGO, Superego • teadvuse 3 taset • kaitsemehhanismid • Freud`i psühhoseksuaalne arenemine psühhoteraapia- esimene süsteemne teraapiavorm psüühikahäiretega patsientidele Isiksuse teooriad võib jaotada nelja suuremasse rühma: 1.Psühhoanalüütilised teooriad –lapsepõlvekogemuste osatähtsus, eriti laste ja vanemate suhete rõhutamine
Viis kuidas panna numbreid sellele käitumisele, ekstravertsusele / võimetele. Mensa: intelligentsustest Objektiivsed testid: koostatud sageli küsimustikena, võimaldavad saada vastuiseid isikliku elu seikade ja teda iseloomustacate omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmdandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või pidamatust. Nt MMPI test koosneb suurest hulgast küsimustest, millel tuleb vastata õige/vale, ja/ei vormis. Projektiivtestid: testiküsimused esitatakse tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama. Tegemist võib olla tindiplekisarnaste esmapilgul igasuguse tähenduseta kujunditega, sotsiaalseid situatsioone kujutavate piltidega, kontuurjoonistega olukordadest, kus testile vastajat kujutatakse talle ebameeldivust põhjustanud situatsioonis. 20. Võimete testide teke. Intelligentsustestide pioneeriks on nimetatud prantsuse psühholoog A. Binet, kes
testi ja kordustesti vahelise korrelatsiooni nõue r>0.8 seadumusi uuritakse ka testidega isikus kujuneb geneetiliste ja keskkonnategurite koosmõjul geenide väljenduvus sõltub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest ISIKUSTESTID: objektiivtestid – võimaldavad teada saada isiku elu seiku ja teda iseloomustavaid omadusi meetoditel, mis võimaldavad sõltumatutel kolmandatel isikutel kinnitada vastuste paikapidavust või paikapidamatust projektiivtestid – testiküsimused esitatakse tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama 4.3 Isiksuse agressiivsus agressiivne käitumine – teist isikut kahjustav käitumine agressiivne isiksus – isiksus, kellel on kalduvus agressiivseks käitumises Frustratsiooni-agressiooni teooria (John Dollard, Neal Miller) kõige olulisemad agressiivsete impulsside vallapäästjateks on takistused eesmärgipärasel käitumisel
...................................................17 ERG TEOORIA (C. Aldefer).......................................................................................18 KAHE FAKTORI TEOORIA (F. Herzberg)................................................................18 ILMSETE VAJADUSTE TEOORIA (H. Murray)......................................................20 Saavutusvajadus (D. McClelland)...........................................................20 Motivatsiooni mõõtmine. Projektiivtestid vs küsimustikud........................................21 Vajadustel põhinevate teooriate paralleelseid jooni.....................................................21 VITAMIINITEOORIA (P. Warr).................................................................................21 ENESEKÄSITLUSE TEOORIA (B. Shamir) Self-concept based theory..................22 ENESEMÄÄRATLEMISE TEOORIA (E.L Deci & M.Ryan) Self-Determination theory....................................................
Kodukeskkond – sallivus seksuaalkäitumise ja agressiivsuse suhtes (meestel). KLASSIFITSEERIV PARADIGMA FAKTOR-ANALÜÜTILINE LÄHENEMINE. RAYMOND B. CATTELL (1905-1998) The scientific analysis of personality (1965). Baltimore: Penguin Books. METODOLOOGIA: Andmed. L -andmed (l-data, life) – igapäevaelu sõndmused, toimingud, päevikud. Q- andmed (questionnaire) – arvamused, hinnangud hoiakud. T- andmed (T-data, test) – näit. Projektiivtestid. Töötlus. Korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs. - sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi. - korrelatsioon väljendab sarnasuse määra. Faktor=isiksusejoon. Eesmärk: faktorite arvu leidmine. Nomoteetiline ja idiograafiline lähenemine. R-tehnika (R-technique) – nomoteetiline lähenemine. P-tehnika (P-technique) – idiograafiline lähenemine. Isiksusejoonte muutlikkus ühel inimesel.
üksikuid juhtumeid? Üldine teooria ei pruugi olla rakendatav siin ja praegu. 18. Mõõtmine. Stevensi mõõtmise definitsioon: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Reeglid peavad olema, siis toimubki mõõtmine. 19. Testid. Mensa. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Objektiivtestid - võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust. Projektiivtestid Vastaja tõlgendab talle esitatud materjali. Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse 20. Võimete testide teke I Maailmasõja ajal loodi esimesed sühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid Kirjaoskamatutele. Kiirtestid. 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid.
Objektiivtestid – välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ülesannete lahendamise põhjal. Ülesandeid ei saa uuritava psühhilise omadusega otseselt seostada (käte liigutuste kiiruste hindamine – neurootilise tendentsi tugevus). Uuritakse temperamenditüüpe, kunstialaseid eelistusi jne. võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi. Projektiivtestid – ülesannete lahendamisel projekteerib inimene nendesse enda omadused ja alateadlikud tendentsid (jutu lõpetamine, pildi lõpetamine, jutu kirjutamine, pildi joonistamine). Alaliigid: - Hinnangtestid: ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled - Konstruktiivtestid: joonistamise testid, hinnatakse pildi detale, objektide paigutus jne - Tõlgendamistestid: kaks pilti ühes, tindiplekkide-test, mida inimene näeb.
Sellistes olukordades toimuva õppimise ajal kujunevad inimesel ootused ümbritseva keskkonna ja teiste inimeste suhtes, mis siis edaspidi suunavad tema käitumist. (Bandura) bioloogiline- evolutsiooniline klassifitseerv introvertne inimene ja ekstravertne inimene 30.Projektiiv ja objektiivtestid. Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 TAT e temaatilise apertseptsiooni test Morgan ja Murray 1935 Projektiivtestid on kasvanud välja psühhodünaamilisest lähenemisest, mille kohaselt on inimesel soovid ja vajadused, mida ta varjab mitte ainult teiste, vaid ka ise enda eest. Kuid see informatsioon võib avalduda sümbolitena inimese jutus või olla projitseeritud ehk üle kantud teistele objektidele või olukordadele või inimestele. Nii tahetaksegi testidega teada saada, millised on inimese varjatud tunded, motiivid, seesmised konfliktid ja ihad.
Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse: · Võimekustest (fikseeritakse inimeste jõudlus või tase vastavate ülesannete lahendamisel ja selle alusel tehakse uuritava võime kohta järeldusi) · Isiksusetest :keskne on KUIDAS küsimustele vastatakse, igasugune vastus on ,,õige" a) objektiivtestid (välistab katseisiku ja teiste subjektiivsed arvamused) b) projektiivtestid -katseisik projektiseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud ,,võtit", mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. c) Küsimustikud 4
· Neurootilisus · Ekstravertsus · Avatus · Sotsiaalsus · Meelekindlus Kognitiiv-käitumuslikud teooriad · Sotsiaalne õppimine / Mudelõpe (A. Bandura) Bobo nuku eksperiment · Märkamine · Meeldejätmine · Reprodutseerimine · Motivatsioon Õpitud abitus · Martin Seligman 1975 · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad · A. Bandura (s. 1925) enesetõhusus (self-efficacy) Isiksuse uurimine · Kaudsed meetodid Projektiivtestid · Otsene mõõtmine Enesehinnangutestid Projektiivtestid · Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 · TAT e temaatilise apertseptsiooni test · Morgan ja Murray 1935 Objektiivtestid · Küsimustikud · S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940 · Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet · Minnesota Multiphasic Personality Inventory Isiksushäire · Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut
Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse: Võimekustest (fikseeritakse inimeste jõudlus või tase vastavate ülesannete lahendamisel ja selle alusel tehakse uuritava võime kohta järeldusi) Isiksusetest :keskne on KUIDAS küsimustele vastatakse, igasugune vastus on „õige“ a) objektiivtestid (välistab katseisiku ja teiste subjektiivsed arvamused) b) projektiivtestid -katseisik projektiseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud „võtit“, mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. c) Küsimustikud (1) Temperamendi- ja isiksuse karakteritestid
oskusi, omadusi. Koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb vastus anda. Testi tulemused on enamasti käsitletud sümptomi või tendentsina harva faktina. Jaotatakse kaheks võimekus ja isiksusetestid. Võimekustestid nõuavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Isiksuse testi puhul on tähtis see, kuidas küsimustele vastatakse. Isiksusetestid jaotatakse kolmeks: 1) objektiivtestid 2) projektiivtestid 3) küsimustikud Objektiivtestid on sellised, mis välistavad katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjetiivsed arvamused. Ülesannetel ei ole otsest seost uuritava psüühiliste omadustega. Tavaliselt pakutakse selliseid teste välja võimekustestidena. Projektiivtestid lähtuvad oletusest, et katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendusest või tõlgendustest kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta
- «Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel» (1872) Paul Ekman (1934 - …) - Põhiemotsioonid: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus (отващение) ja üllatus (+ põlgus). 35 Isiksus - Isiksus - need käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral. Projektiivtestid - kus inimestele näidatakse mingi ebamäärasuse seisuga pilti ja küsitakse, mida ta seal näeb. Psühhoanalüütiline teooria (- Rorschach): Inimene ei pruugi ise midagi teada oma käitumise sügavamatest tagamaadest, mida see test peaks mõõdma ja need ei pruugi käitumises üldse oseselt avalduda. - Skaala - üks omadus mõõtvate küsimuste hulka (inimesed, kes on nõus skaala ühe väidega, peaksid olema nõus ka teistega).
Nagu inteööigentsuse puhulgi, moodustab teise poole elu kestel omandatu. See, kuidas geenid väljenduvad, sõötub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. Näiteks sotsiaalne müüt sellest, et „prillipapad on targad“, kutsub esile vastava suhtumise, mis omakorda meid ja huvialasid arendada. See omakorda süvendab teiste inimeste vastavasuunalisi suhtumisi. Kaheks tuntumaks isiksusetestide liigiks on objektiivtestid ja projektiivtestid. Objektiivtestid võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et sõlmatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või paikapidamatust. Tuntuim ja vist ka kasutatuim selline test on MMPI(minnesota multiphasic personality inventory). See koosneb suurest hulgast üle 500 küsimustest, millele saab vastata „õige“ või „vale“ vormis. Küsimused esitati
mille tagajärjel kujuneb tagajärgede ootus, mis hakkab tema käitumist suunama selle läbi, et inimene oskab ette arvata, millised on tema käitumise tagajärjed. Samamoodi kujuneb inimesel välja enesetõhususe tunne, ehk, mismoodi suudab ta endaarvates mingisuguses olukorras toime tulla. o evolutsiooniline o klassifitseeriv: bioloogiline tunnusjoonte teooria. Ekstravertsus, introvertsus, neurootilisus hiljem ka psühhootilisus(Eysenck) 31. Projektiivtestid ja objektiivtestid. Projektiiv ja objektiivtestid on kaks kõige tuntumat isiksusetestide liiki. Objektiivtestide näol on tegemist testidega, mis võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või mitte paikapidavust. Ehk nende testide tõelevastavust on võimalik kontrollida. Tuntuim objtest MMPI 500 küsimust, vastata võimalik ainult õige/vale.
Hinnangumeetodid 1. Vaatlus, intervjuu 15 2. Projektiivmeetodid - sellised meetodid, kus lastakse katseisikul end projekteerida teatud sümbolitesse (projektiivsed joonised). Selle sümboli kohta rääkides, jutustades tema pilti, joonistades saame me teada indiviidi isiksuse kohta. Lasta pildi peal olevat asja lapsel jutustada. Erinevad projektiivtestid: · inimese joonistamise test (Goodnough & Hammer); · perekonna joonistamise test (Hulse, 1951); · kineetiline perekonna joonistamise test (Burns); · kineetiline kooli joonistamise test; · kineetiline joonistamise süsteem (H.M.Knoff & H.T.Prout, 1985) Sekkumistrateegiad 1. Loovteraapiad: mängu-, kunsti-, liikumis- ja tantsuteraapia, draamateraapia ning muusikateraapia
utlemused samad (sarnased ) olema. Reliaabsust mõõdetakse krombachi alfaga ja kui see on suurem kui 0.8, siis on ok. Testidele estatavad oõhinõuded: 1) Valiidsus 2) Reliaablus (r>0.8). Populatsioon, normid. Värdluses normidega selgub kategooria või jõudlus või dimensiooni väärtus. Test on teatud standariseeritud ülesannte täitmise (sõnalised, visuaalsed, füüsilised). Võimete test. Küsimustikud, projektiivtestid. 2 põhirühma: a. Vaimsed võimed b. Isksus Isiksuse mõõtmine Suht pop test - test NEO-PI-R Sellel on ka lühemaid varjante, see on ülemaailmselt kõige levinum praegu, suht uus. Paul T Costa ja Robert R McCrae Mõõdetakse 5 asja: · Sotsiaalsus o Usaldamine, sõbralikkus · Avatus kogemusele o kunstilembelisus · Vaimu distsipliin (meelekindlus) o Asjalikkus, korralikkus, sihikindlus
- intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) - küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused. Projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni Küsitlus, küsimustikud - temperamendi ja isiksuse karakteritestid ja isiksuse suunduse tekstid (huvid, kalduvused, hoiakud väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Üldpsühholoogia universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasused Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühhofüsioloogia uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda,
avatud küsimused intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused. Projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni Küsitlus, küsimustikud - temperamendi ja isiksuse karakteritestid ja isiksuse suunduse tekstid (huvid, kalduvused, hoiakud väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Üldpsühholoogia universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasused Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi.
Läbilõike-/ristlõikeuuring (cross-sectional study) võetakse mingi läbilõige mingist kategooriast ning vaadeldakse seda, saab teada ealised iseärasused Longituuduuring (longitudinal study) Üksikjuhtumi analüüs (case study) -nt elutee uurimine, mingi sündmuse põhiolemuse uurimine Testid lühiajaline uurimine kindlaksmääratud moel reastamise eesmärgiga, tulemus on standard: 1. Objektiivtestid (objective test) 2. Projektiivtestid (projective test) testitav ei tea, mida mõõdetakse, olulised on seosed, mis vastuste vahel tekivad; inimene projitseerib end pilti ning seda interpreteeritakse -kitsaskoth: väga keerulien on pilte tõlgendada; joonistama võib olla ajendatud hetkeemotsioonist vms ning see ei pruuagi anda arengulist ülevaadet Arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem: limiteeritud
Siinkohal vaatleme isiksusteste, mis jagunevad omakorda objektiivtestideks, projektiivtestideks ja isiksuse küsimusteks. Objektiivtestid Nendes testides välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ülesannete lahenduste põhjal. Objektiivtestid võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi ning nendega uuritakse temperamenditüüpe, inimeste kunstialaseid eelistusi jpm. Projektiivtestid Inimene saab mingeid ülesandeid, projitseerib nende lahendamisse enda omadused ja alateadlikud tendentsid. Projektiivtestidel on 4 alaliiki: Hinnangtestid- ,,Ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled!" Konstruktiivtestid- ,,Näita mulle, kuidas sa midagi konstrueerid, ja ma ütlen, kes sa oled!" Tõlgendamistestid- ,,Ütle mulle, kuidas sa esitatud kujutist tõlgendad, ja ma ütlen, kes sa oled!"
nähtavad Üksikjuhtumi analüüs - indiviid, üldistada ei saa Testid - standardiseeritud meetod - normid; valiidsed - peavad mõõtma kindlat omadust (tahame mõõta intelligentsus, siis seda ka mõõdetakse, mitte nt väsimust sel juhul); reliaabsed - uuesti kasutades peab andma sama tulemuse; seoseid tunnuste vahel peab saama uurida; võimed, süsteemne protsess, kasutatakse reastamiseks Objektiivtestid - intelligentsustest¸ oskused Projektiivtestid - inimene ei tea, mida mõõdetakse; taju on määratud mälu jälgede poolt (näiteks lapsed joonistavad pere) Kitsaskoht:subjektiivsus, kas test ikka mõõdab seda, mida ta mõõtma peaks. Ajalugu Suhtumine lastesse läbi aegade - sotsiaalne konstrukt, mis on välja kujunenud koos inimeste arenguga. Lapsed toovad edu kui neid hukata - neid söödi pärast sündi, maeti elavalt liiva alla.
Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. M.Seligman (s. 1942) õpitud abitus (learned helplessness) A.Bandura (s. 1925) enesetõhusus (self-efficacy) Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad rõhutatakse isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Isiksuse uurimine: Kaudsed meetodid: - Projektiivtestid esitatakse testiküsimused tajutava materjaline, mida vastaja peab tõlgendama. Eeldatakse, et sellise materjali tõlgendamine väljendab isiksuse kalduvusi, huvisid, muresid jms. - Rorschachi tindipleki test (Inksbot test) 1921 TAT e temaatilise apertseptsiooni test Morgan ja Murray 1935 Otsene mõõtmine: - Enesehinnangutestid - Objektiivtestid(sageli küsimustikud) võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja
Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. M.Seligman (s. 1942) – õpitud abitus (learned helplessness) A.Bandura (s. 1925) – enesetõhusus (self-efficacy) Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad – rõhutatakse isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Isiksuse uurimine: Kaudsed meetodid: - Projektiivtestid – esitatakse testiküsimused tajutava materjaline, mida vastaja peab tõlgendama. Eeldatakse, et sellise materjali tõlgendamine väljendab isiksuse kalduvusi, huvisid, muresid jms. - Rorschachi tindipleki test (Inksbot test) 1921 TAT e temaatilise apertseptsiooni test Morgan ja Murray 1935 Otsene mõõtmine: - Enesehinnangutestid - Objektiivtestid(sageli küsimustikud) – võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja
2. reliaablus (r>0.8)- eri testimised peavad andma sama tulemuse, oluline ka sisemise reliaabluse näitaja- kas testi eri küsimused annavad lähedased tulemused- tulemustevahelise korrelatsiooni mõõtmine. populatsioon, normid. Võrdluses normidega selgub kategooria või jõudlus või dimensiooni väärtus. Test on teatud standardiseeritud ülesannete täitmine (sõnalised, visuaalsed, füüsilised). Võimete t., küsimustikud, projektiivtestid, 2 põhirühma a. Vaimsed võimed, b. Isiksus. Projektiivtest- inimene peab tülgendama midagi- eeldatakse, et tõlgendused ei ole juhuslikud, ei ole ka ühesugused kõigil- sõltuvad inimese karakterist- harjumuslik käitumine, vaated jne. Isiksus projekteerib end välja tõlgendusse. Neo pi-r test- Costa, McCrae- ülemaailmselt hetkel mõjukaim test- dimensionaalne lähenemine isiksusele. Viis mõõdet
Vestlust kasutatakse sageli eksperimendi ja vaatluse täiendusena. Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Tulemusi hinnatakse nt varem seatud standardite järgi. Objektiivtestid on testid, mis välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused. Ülesanded ei mõõda otseselt uuritava psüühilisi omadusi Projektiivtestid on sellised, kus katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahenduses kajastuvad ka tema alateadlikud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla Isiksuste küsimustikud on kas obejktiivsed või subjektiivsed lähtuvalt sellest, kas testi täidab inimene ise või keegi, kes teda hästi tunneb Modelleerimine on meetod, mille olulisus on ajapikku üha suurenenud. Uuritavate nähtuste kohta luuakse mudelid
annaabi.ee 
