Teadustöö alused (0)

TEADUSTÖÖ ALUSED
Kordamisküsimused
Sügis 2014
Vaata läbi kõik õisi materjalid ja iga küsimuse juures oska tuua ka näiteid. Oska korrektselt viidata ja refereerida ja muud sellist,kui ta teksti ette annab.
Alltoodud küsimused on mõeldud abiks valmistumisel teadustöö aluste kursuse arvestuseks. Palun mitte arvata, nagu peaks arvestuse küsimused olema tingimata alltoodud küsimustega kokkulangevad või pärinema nende küsimuste hulgast.

Milliseid erinevaid tunnetussüsteeme on ja milles seisnevad nende iseärasused?
Filosoofiline tunnetus- ei ole loomadel. Filosoofia lähtekohaks on äratundmine. Inimene pürgib selle poole, kuidas asjad on, et seda mõista.
Religioosse inimese tunnetus-maailmas on tähendust rohkem, kui me suudame ära tunnetada.
Meelte tunnetus- nägemine, kuulmine , haistmine, kompimine , maitsmine
Teaduslik tunnetus- et saada kinnitust, Et suudame tajuda oma meeltega . Teaduslik tunnetus on katseliselt mõõdetav. Ootame tõsikindlaid vastuseid.

Milline on teadusliku tunnetuse koht tunnetusteede süsteemis ning millised on selle eelised ja puudused?
Teaduslik tunnetus võimaldab teadmisi mõõta ning tagada nende kindluse ja usaldusväärsuse
Eelised: aitab meil saada kinnitust ning tõsikindlaid vastuseid.
puudused: ei saa mõõta subjektiivseid asju nt. ilu. Pole suuteline ületama selle piire , mis pole materiaalne.

Mis on saientism ja mis fideism? Mille poolest need erinevad ja sarnanevad?
Saientism on teaduse perversioon(loomuvastasus)
Fideism-maailma tunnetus, mis välistab igasuguse tunnetuse ja jätab ainult usu

Miks on oluline omada erinevate protsesside ja nähtuste käsitlemisel vaatepunktide paljusust? Tooge näiteid sellest, kuidas käsitleda midagi lähtudes vaatepunktide paljususest?
Mida rohkem vaatepunkte, seda komplektsem käsitlus . Näiteks ettevõte: võime lähtuda majanduslikult, sotsiaalselt, ajaliselt, tehnoloogiliselt( siis ka ökoloogiliselt), õiguslikult ja poliitiliselt, kultuurselt jms

Palun selgitage 5- astmelist loogilist jada erinevate nähtuste ja protsesside käsitlemiseks.

• Süntees- hulgast elementidest terviku kokkupanemine;
  
• Analüüs- laia teema/objekti osadeks tegemine, et seda paremini mõista;
  
• Klassifitseerimine- liigitamine .
  
• Modelleerimine- abstraheeritud nägemus asjast , millel on samad tunnused, mis päris asjalgi.
  
• Ekstrapoleerimine - olemasolevate faktide, protsesside pinnalt tuleviku etteaimamine. (Juristile väga oluline omadus, valdavad vaid vähesed)
  

Mis on probleem? Kuidas erinevaid protsesse ja nähtusi probleemina käsitleda? Kuidas probleemi karakteristikute kaudu avada? Kuidas leida probleemile lahendusi? Tooge näiteid.
Probleem on vastuolu reaalsuse ja tegelikkuse vahel.
Leiame kõik olulised objekti karakteristikud ning ka mitteolulised e ühtegi tegurit ei tohi pidada vähetahtsaks. Edasi on vaja luua kujutlus , milline peaks objekt olema e kus on probleem. Edasi teeme endale selgeks, mida me tahaksime saada lähemas või kaugemas tulevikus e püstitame eesmärgi.
Nähtuse karakterisikud on eesmärgistatus, vahendi valik, ressursi maht, rütm , pinge, tegutsemise printsiibid , hindamise kriteeriumid, motivatsioon, orientatsioon
Protsessi karakteristikud on tooraine, tehnoloogia , tehnika, instrumendid jne.
Looma korrektse arusaamise sellest, kuidas protsessid praegu kulgevad---Looma kujutluse sellest, mis on eesmärk---Vahendi valik---Eesmärk ja vahend on abstraktsioonid, sest nad on ainult inimeste peas (nii nagu probleem on tunnetatud vastuolu), kuigi neid võib paberil kirjeldada. Reaalselt on olemas: ressursid ja nende kasutamiseks vajalikud tingimused.

Mis on analüüs ja mis on süntees?
Analüüs- laia teema/objekti osadeks tegemine, et seda paremini mõista;
süsteemiks nimetatakse mingite elementide kogumit koos nende elementide vahel kindlaks määratud seostega

Mis on induktsioon ja mis on deduktsioon ? Milles seisnevad induktiivse ja deduktiivse arutluse eripärad ?
Induktsioon- Liikumine üksikult üldisele. (Rangelt võttes ei saa induktsiooniga jõuda tõsikindla teadmiseni. On vaid tõenäosus)
Deduktsioon on liikumine üldiselt üksikule. Omane nt filosoofilisele tunnetusele. Ka deduktiivne lähenemine ei taga 100% tõest tulemust(kuigi jõuab ligilähedale)
Induktiivne arutlus on arutlus, mida võetakse niisugusena, et eelduste tõesuse puhul on järelduse tõesus tõenäoline ja järelduse väärus ebatõenäoline.
Deduktiivne arutlus on arutlus, mille eelduste tõesust peetakse järelduse tõesust tagavaks. Teiste sõnadega, peetakse võimatuks, et eelduste tõesuse korral oleks järeldus väär.

Mis on teooria? Milliseid teooriaid võiks kasutada õigusteaduslikus uurimistöös ? Milliste teooriate valdamine võiks olla juristitöös vajalik?
Teooria on kinnitust leidnud hüpotees , teadmiste, praktika, ja kogemuste loogiline üldistus . Selle all mõeldakse süstemaatilist ehk sisemiselt kooskõlas seoste kogumit, kus teatud asjaoludele antakse hinnang või selgitus. Teooria võimaldab meil asjadest aru saada. Teaduslik teooria eeldab seda, et see on kontrollitud teaduslike meetoditega.
Empiirilised meetodid (kogemuslikud)
Kontrollitavad

Mis on metodoloogia ja mida kujutavad endast metodoloogilised printsibid? Miks need on vajalikud?
Metodoloogia on õpetus teadusliku tunnetuse põhimõtete kohta, mida tuleks silmas pidada mingite faktide tuvastamisel ja neist lähtuvate otsuste tegemisel.
Metodoloogilised printsiibid kujutavad endast metodoloogia kõige tähtsamaid seadus/tõekspidamisi

• objekti ja aine märkamiseks,
  
• uurimistulemuste taha nägemiseks,
  
• seoste-sõltuvuste mõtestamiseks, st nende tähenduse avastamiseks,
  
• uurimistulemuste rakendusala avardamiseks
  

Mis on meetod? Millised olulisi meetodeid peaks valdama uurimistöö kirjutamiseks ja juristitöös üldiselt?
Meetod on kindel/äraproovitud tee/viis mingisuguse eesmärgini jõudmiseks.
Kvantitatiivsed meetodid, kvalitatiivsed uuringud, kirjandusallikate kasutamine, valmisandmestike kasutamine, andmete kogumine, andmete töötlemine, analüüs, uurimine , katsed, vaatlus, küsitlus

Milles seisnevad peamised empiirilised meetodid ja kuidas neid rakendada? (Prof Talis Bachmanni teksti alusel)
Eksperiment - jaguneb laboratoorseks ja loomulikuks. Loomulik on selline, kus eksperimendi osapooled ei tea, et nende peal eksperimenteeritakse. See on lavastatud ning osa võivad võtta mõned sellised inimesed, kes on eksperimendist teadlikud ning käituvad vastavalt instruktsioonidele. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega. Katsed on korraldatud peaaegu identsetes tingimustes.
Vaatlus- jaguneb enesevaatluseks ehk introspektsioon ja väliseks vaatluseks ehk ekstrospektsioon. Introspektsioon-vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Uute ideede saamiseks analüüsitakse iseennast . Kasutatakse ka õiguspraktikas, nt uurija paneb ennast kurjategija rolli ning mõtleb, et mida ta siis teeks , kui oleks kurjategija. Ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumine jälgimine. Kasutatakse abivahendeid nagu filmimine, helisalvesti jne. Õiguspraktikas kasutatakse seda nt sündmuskoha läbiotsimisel ning vaatlusel.
vestlus /küsitlus/anketeerimine- vestlust kasutatakse tihti täiendavalt vaatlusele ja eksperimendile. Sellega saan jälgida näoilmeid, hääletooni ja verbaalseid liigutusi. Küsitleja saab jooksvat tagasiside ning suunata kaasvestlejat vastavalt oma eesmärkidele. Sõnades edastatav informatsioon on unikaalne .
Test- test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Test koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastus või lahendus anda. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide kaudu. Jaguneb võimekus ja isiksustestideks. Võimekustestid nõuavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Isiksustestid liigitatakse 3 põhirühma: objektiivtestid , projektiivsed, küsimustikud. Objektiivtestid on sellised, kus välistatakse nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivseid arvamusi. Projektiivtestid seisnevad selles, et katseisik paneb/mõtleb ennast teise olukorda ning tema poolt antud lahendus või tõlgendus kajastab tema alateadlikku või sisse süvendatud tendentsi , millest ta ise ei pruugi teadlik olla. Küsimustikud jagunevad kaheks: objektiivsed- ise vastan küsimustele, subjektiivsed-mõni lähedane vastab.

Mis on klassifitseerimine ning milles seisnevad selle peamised reeglid?
Klassifitseerimine ehk liigitamine. klassifikatsioon peab alati hõlmama kogu hulka, tuleb arvesse võtta kõiki elemente. Klassifikatsioon peab olema rajatud ühele alusele ja see ei tohi muutuda. Klassifikatsiooni elemendid ei tohi kattuda. Klassifitseerimise samm peaks olema sarnane so abstraheerimise aste ei tohiks muutuda. Eristavaks tunnuseks klassifikatsioonis ei tohi olla tunnus, mis peaks olema antud klassifikatsiooni kõikidel elementidel;

Kuidas viia läbi uuringut? Millised on selle peamised etapid? Millistele küsimustele tuleb teoreetilisest ja töökorralduslikust seisukohast erilist tähelepanu pöörata?
Mida ma tahan lõputööga öelda?
Mis on probleem, mida tahame uurida
Sõnasta hüpotees
Kellele on see probleem oluline
Kas see probleem on oluline
Kuidas tagada, et käsitlus kujuneks uudseks
Kuidas tagada käsitluse rahuldav kompleksus
Kuidas uuring võiks seonduda edasiste plaanidega
Mis on keskne sõnum
Tee kokkuvõte (1 lk) milles töö seisneb
Koosta esialgne kirjanduse nimekiri
Tee kokkuvõtlik töömudel
Vormistamise ja viitamise reeglid
Otsi 3 artiklit ja vaata mis allikatele nendes viidatud on

Millised on akadeemilise teksti iseloomulikud tunnused?
Lineaarsus - üks suunatud tervik, mis läbib erinevaid baase, iga järgnev osa ehitub eelneval
Kompleksus- mitmekülgsem, selgem, täpsem
Formaalsus -mis on keskne eesmärk, viisakas kõne, hoidu slängist ja lahtilastud kirjakeele reeglitest
Objektiivsus- autor taandub, aus tõdetaotlus
Sirgjoonelisus ja otsekohesus - vastand ilukirjandusele, kõik tuleb öelda otse, ilma kujundite ja keerutuste
Argumendi esindamine orienteeritus probleemi lahendusena
Vastutuseprintsiip- peamine asi on töö usalduvus. Peab kirjutama ainult asju, milles on kindel
Kõik teksti osad peavad moodustama süsteemi- tekstis ei või olla sisemisi vastuolusid

Millistele nõuetele peavad vastama Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas vormistatud kirjalikud uurimistööd ?
Raamatu „Üliõpilastööde vormistamise juhend“ Koostaja Jaan Sootak

Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine ?
Tsiteerimine on täht- täheline väljavõte tekstist, mis peab vastama originaalile mitte ainult sõnastuse, ortograafia ja kirjavahemärkide, vaid ka rõhutuste poolest.
Refereerimine on teise teose või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv edasiandmine.

Mis on eetika ? Millised on peamised teadustöö eetika printsiibid?
EETIKA-praktiline moraalifilosoofia, kuidas peaks käituma, milline käitumine on õige
Austus isikute vastu
Tõetaotlus
Kahju tekitamisest hoidumine

Millised on peamised akadeemilise väärkäitumise vormid ja milles need seisnevad?
Fabritseerimine-sihilikult väära v eksitava teabe avaldamine

• Op fussifikatsioon-segaduse tekitamine sihilikult osalise info välja jätmise kaudu
  
• Teabe väljamõtlemine
  
• Faltsifitseerimine-uurimisandmete v protsessi manipuleerimine moel, et jõuda teatud järeldusteni
  
• Põhjendamatute eelduste kasutamine v väidete esitamine
  
• Väljamõeldud v eksitavatele viidetele toetumine/ viitamine
  

Plagiarism e. loomevargus - kellegi teise seisukohtade v teksti esitamine omaloominguna. See on ka siis, kui hoidud viitamast, kui tead, et keegi on sellele seisukohale juba viidanud
Iseenese plagieerimine- enda varasemate tekstide uuesti esitamine
Eetiliste standardite eiramine looma- ja inimkatsetel
Varjunime all avaldamine
Allikate põhjendamatu varjamine ja allikmaterjalide mitte alleshoidmine
Konfidentsiaalsusnõude rikkumine
Teksti autoritena selliste isikute nimetamine, kes pole selleks oma panust andnud
Teisete tööde varastamine ja oma nime all esitamine
Uurimistulemuste mahasalgamine
Uurimuste teostamine vastuolus kehtivate õigustega

Millised on peamised andmebaasid , kust leida õigusteaduslikuks uurimiseks vajalikku informatsiooni?
riigi teataja , EurLex, riigikohus .ee , põhiseadus , echr .coe.int, curia.europa.eu, icj-cij.org

Mis on süsteem ning mis süsteemne käsitlus?
süsteemiks nimetatakse mingite elementide kogumit koos nende elementide vahel kindlaks määratud seostega
süsteemseks käsitlusviisiks nimetatakse sellist käsitlusviisi, mille korral käsitletavaid valdkond vaadeldakse süsteemidena.

Millised on peamised süsteemse käsitluse printsiibid?
Määratletuse printsiip: kõike, mida käsitletakse, tuleb võimalikult täpselt määratleda;
2) Määratlemise piiratuse printsiip: määratlustes sisalduvaid või nendega muul viisil seotud asju ei saa lõputult järjest edasi määratleda;
3) Liiasuse printsiip: olulisemate mõistete määratlusi, tulemuste sõnastusi, illustreerivate näidete kirjeldusi jms on otstarbekas esitada sobivates kohtades uuesti, kasutades vajaduse korral mitmesuguseid formuleeringuid, esitusvorme, rõhuasetusi jne;
4) Süsteemsuse printsiip: kõike, mis on võimalik, tuleks käsitleda süsteemselt, so täpselt loetledes, millised on vaadeldavad elemendid ja millised on nende elementide vahelised seosed;
5) Tegelikkuse arvestamise printsiip: iga käsitleva valdkonna puhul peab võimalikult täpselt arvesse võtma meist mitteolenevaid asju, tingimusi, kitsendusi jms;
6) Mittetäielikkuse printsiip: ei ole võimalik kõike arvesse võtta, kõike määratleda, kõike põhjendada;
7) Universaalsuse ja efektiivsuse printsiip: mida universaalsem, seda vähem efektiivne; mida efektiivsem, seda vähem universaalne;
8) Mitte- eeskirjastatavuse printsiip: leidub niisuguseid ülesandeid ja probleeme, millel põhimõtteliselt puuduvad lahenduseeskirjad, lahendusalgoritmid jms;
9) Minimaalse vastuolulisuse printsiip: vastuolude hulk tuleb muuta minimaalseks;
10) Vastuolude vältimatuse printsiip: mida keerulisem on süsteem, seda suurema tõenäosusega esineb selles vastuolusid;
11) Vältimatu arengu printsiip: kõik meie ümber areneb, kõik võib igal järgmisel hetkel muutuda (või püsida muutumatuna);
12) Arenguvõimaluste paljususe printsiip: areng võib kulgeda mitmel viisil;
13) Ettemääramatuse printsiip: see, milline arenguvariantidest järgmisel hetkel realiseerub, ei pruugi olla täpselt ennustatav;
14) Arengute ja deduktsiooni korrelatsiooni printsiip: maailmas kujunevad ühed olukorrad teistega võrreldes seda suurema tõenäosusega, mida suuremad on võimalused loogiliselt tuletada ühtede olukordade formaalsetest kirjeldustest teiste olukordade formaalseid kirjeldusi;
15) Termodünaamika teine printsiip: korrastamatusel on tendents iseenesest kasvada; korrastatusel on tendents iseenesest kahaneda;
16) Vastasmõjude arvestamise printsiip: süsteeme, olekuid jms käsitledes tuleb silmas pidada nende võimalikke mõjusid üksteisele;
17) Põhjuslikkuse printsiip: asju, nähtusi, olukordi , protsesse jms käsitledes tuleb püüda selgeks teha, mis on põhjused ning millised on tagajärjed;
18) Sihtidest lähtumise printsiip: mis tahes tegevuse korral (informatsiooni hankimisest konkreetsete sammude astumiseni) tuleb alati lähtuda sellest, milline on oodatav tulemus;
19) Ressursside vajalikkuse printsiip: igasugune tegutsemine, sh mis tahes asja loomine, teatavas seisundis või tegevuses hoidmine nõuab vältimatult selleks vajalikke ressursse;
20) Ressursside piiratuse printsiip: mis tahes tegevuseks (mis tahes eesmärkide saavutamiseks) vajalike ressursside hulk on alati piiratud;
21) Võitluse vältimatuse printsiip: mis tahes ressursside hankimise ja omamise nimel toimub vältimatult võitlus;
22) Kaitsemehhanismide loomulikkuse printsiip: kaitsemehhanismide ehk kaitsesüsteemide loomine, olemasolu ja kasutamine on loomulik nähtus;
1) Maksimaalse arusaadavuse printsiip: see, mida te tahate, et inimene teeks, seda peab talle reaalsete võimaluste piires maksimaalselt arusaadav olema;
2) Maksimaalse põhjendatuse printsiip: kõike, mida soovite inimestele (sh iseendale ) esitada, tuleb reaalsete võimaluste piires püüda maksimaalselt põhjendada;
3) Omaksvõetavuse printsiip: kestvalt ning suuremat vaeva nähes ollakse nõus tegema niisuguseid asju ( näiteks teataval kindlal viisil tegutsema või teatavaid sihte taotlema), mis oma olemuselt on omased, omaks võetud või omaks võetavad;
4) Väärtustatuse printsiip: valdav osa inimestest soovib, et nende tegevus ja selle sihid oleksid väärtustatud;
5) Inimese jaoks olulise arvestamise printsiip: asju, mis inimese jaoks on erakordselt olulised, peab väga tõsiselt arvestama;
6) Tegeliku sobivuse printsiip: iga inimene tegelegu vaid niisuguste asjadega, millega ta tõesti sobib tegelema;
7) Isikuomaduste samalaadse jaotumis printsiip: kui selleks eraldi tööd ei tee, kujuneb ühiskonna igas isoleerimata osas enam-vähem samalaadne isikuomaduste jaotus;
9) Normi hilinemise printsiip: mida suurem on mingi inimkoosluse vorm, seda hiljem võtab ta omaks väiksemates kooslusvormides kehtestunud norme;
9) Inimest inimesena arvestamise printsiip: mis tahes süsteemi kuuluvat inimest ei tohi käsitleda ainult üksikute väljavalitud omaduste kogumina, vaid inimlikke (füüsilisi, füsioloogilisi , psüühilisi, intellektuaalseid, hingelisi jt) omadusi tuleb vaadelda unikaalse tervikuna ;
10) Enesekesksuse printsiip: inimese eesmärke ja tegevuste iseloomu mõjutavad kõige tugevamini niisugused tegurid, mis on kõige enam seotud inimese enese ja tema elu edasikandmiseks oluliste asjadega;
Tallinnas, 2. oktoobril 2014
Varro Vooglaid