Prantsusmaa (0)

1 Hindamata

Tallinna Kuristiku Gümnaasium
Referaat
Prantsusmaa loodus ja majandus
Sisukord

Pinnamood .....................................................................................3-4

Majandus.......................................................................................5-6

Pildid................................................................................................7

Kasutatud kirjandus..........................................................................8
Loodus
Pinnamood
Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France 'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik . See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele pooleReini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist.
Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne 'is ning Normandias Cotentini poolsaarel.
Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel ( Landes 'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik ) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest .
Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiseltvulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo , millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.
Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid , on rannajoon sakiline.
Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik.
Kõrged mäed
Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m).
Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp onPic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni.
Majandus
Energeetika
77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades.
Majanduse iseloomustus
Prantsuse majanduse tugevateks külgedeks võib pidada lennuki-, auto- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, suhteliselt madalat inflatsiooni, kõrget töökultuuri ja kvalifitseeritud tööjõudu, Prantsusmaa keskset asendit Lääne-Euroopas ja head kommunikatsioonivõrku. Samal ajal võib majanduse nõrkadeks külgedeks pidada Euroopa keskmisest suuremat töötust ja tööturu jäikust, ekspordi liigset orienteeritust traditsioonilistele ja aeglaselt kasvavatele turgudele, bürokraatiat ning keerulist maksusüsteemi.
Peamised majandusnäitajad
Prantsusmaa on sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest maailmas viiendal kohal peale USA-d, Jaapanit , Hiinat ja Saksamaad. Euroopa Liidu kogutoodangus annab Prantsusmaa ca 16% (2008.a., Eurostat ). Riigi majandustegevus on koondunud Ile-de-France`i (Pariisi ümbrus) piirkonda. 2008.aastal tõusis Pariis välisinvesterijate jaoks Euroopa kõige atraktiivsemaks pealinnaks, edestades Londonit (uuring Institut CS, jaanuar 2009). Muud tööstuspiirkonnad on Rhône-Alpes (9,8% SKP-st) ja Provence-Alpes-Côte d’Azur (6,8%). Antud kolme piirkonda tehakse ka enamus riiki tulevatest välisinvesteeringutest.
Tööhõive
Kuni 2008.aastani vähenes tööpuudus tänu sotsiaalse ühtekuuluvuse plaani efektiivsele toimimisele Prantsusmaal järjepidevalt. Sotsiaalse ühtekuuluvuse plaan sisaldab töötute personaalset pikaajalist nõustamist, eraisikutele suunatud teenuste arendamist jne. 2008.aastal oli tööpuuduse keskmine tase 7,4%, registreeritud töötute arv 2,2 miljonit. Maailma majanduskriis mõjutab tööturuprotsesse ka Prantsusmaal, tööpuuduse kasv hoogustus 2008.a. lõpu- ja 2009.a.alguskuudel. Tööturu iseloomustus (pensioniiga, tööaeg) on pikemalt kirjeldatud Ärikeskkonna osas. 2007.aastal oli Prantsusmaa tööhõive määr 64,6% (meestel 69,3% ja naistel 60%), kusjuures meeste tööhõive näitaja jääb alla ja naiste oma ületab Euroopa keskmise näitaja. Naiste tööhõive on Prantsusmaa omast madalam näiteks Kreekas, Hispaanias, Kreekas, Maltal (koguni 36,9%), Tšehhi Vabariigis, Rumeenias, Slovakkias, Itaalias, Luksemburgis .
Peamised makromajandusnäitajad
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
SKP (kasv %)
3,1
2,1
1,2
0,8
2,3
1,2
2,0
1,9
0,4
Tarbimise kasv (%)
2,7
2,6
2,2
2,2
2,3
2,1
2,2
2,3
1,1
Ettevõtete investeeringud, (kasv %)
5,2
1,9
-2,9
0,4
4,7
3,6
2,1
Inflatsioon (%)
1,2
1,4
2,3
2,2
2,3
1,9
1,9
1,6
3,2
Töötus (tööotsijad), %
10,3
8,8
8,7
9,4
10,0
9,9
9,1
8,3
7,8
Eelarve puudujääk (% SKP-st)
-1,3
-1,4
-3,1
-4,1
-3,7
-2,9
-2,3
-2,7
-3,4
Avaliku sektori võlg (% SKP-st)
57,3
56,8
59,1
63,7
65,5
66,6
64
63,8
68
Eksport (kasv %, võrreldes eelmise aastaga)
12,6
1,6
1,9
-2,5
3,1
3,1
4,8
2,6
-0,2
Import (kasv %, võrreldes eelmise aastaga)
14,6
1,3
2,9
-0,1
6,9
5,9
5,6
5,4
0,8
Väliskaubandus-bilanss (mld €)
-4
0,5
5,1
1,1
-4,6
-14,9
-23,5
-35,4
-48,2
Allikad: OECD, Insee, Prantsuse Majandusministeerium , Eurostat
Väliskaubandus
Prantsusmaa peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu riigid, näiteks 65% Prantsuse eksporditurust hõivavad EL riigid. Eksporditakse peamiselt Saksamaale (59,35 mld EUR 2008.aastal), Itaaliasse (35,74 mld EUR 2008.a.), Hispaaniasse (34,06 mld EUR 2008.a.), Beneluxi riikidesse (32,99 mld EUR 2008.a.) ja Ühendatud Kuningriiki (31,87 mld EUR 2008.a.). 2008. aastal moodustas eksport USAsse 23,8 mld EUR, Hiinasse ja Hong Kongi 11,54 mld EUR. Prantsusmaa olulisimad ekspordiartiklid on toiduained, ning masinad ja seadmed (Airbusi lennukid , autod jne). Prantsusmaa veab sisse kaupa Saksamaalt, Belgiast ja Itaaliast . Peamised impordiartiklid on infotehnoloogiatooted, kütus ning mitmesugused tarbekaubad.
Prantsusmaa väliskaubandusdefitsiidi peamisteks põhjusteks on kõrge naftahind ning Prantsuse kaupade konkurentsieelise vähenemine partnerriikides.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa
http://www.vm.ee/?q=et/node/4624
http://data.un.org/_Images/Maps/France.gif
http://y.delfi.ee/norm/12105/290730_7KSXIA.jpeg
http://www2.worthingtonlibraries.org/teen/blog/Image/travel/france_eiffeltower_2001_07_122.jpg

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ruf93 Õppematerjali autor

Referaast Prantsusmaa loodusest ja majandusest.

prantsusmaa

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Prantsusmaa

ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe

Geograafia

doc

Prantsusmaa Referaat

Prantsusmaa Prantsuse Vabariik prantsuse République Française Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp Liberté, Égalité, Fraternité Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2[1], Pindala meretaguste piirkondadega 674 843[2] km2 Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233[2]

Geograafia

doc

Prantsusmaa

Prantsusmaa Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, République Française mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa embleem Deviis: Liberté, Égalité, Fraternité (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Pindala 547 030 km² Rahvaarv 64 102 000 (2007) Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg

Geograafia

docx

Prantsusmaa

OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Prantsusmaa Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood

Geograafia

doc

Prantsusmaa

.............................................................. 7 1.3 Vetevõrk.....................................................................................................................................7 2.Rahvastik...................................................................................................................................... 8 Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide

Geograafia

docx

Prantsusmaa referaat

PRANTSUSMAA Referaat 11. A 2011 RIIGIKAART Minu joonis Tegelik kaart Minu põhiliseks veaks oli eksimine riigi väliste kontuuridega. Unustasin kaardile märkida ka saare. Selle põhjuseks võis olla kehv mälu. ANDMED Prantsusmaa asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Prantsusmaa naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa piirneb kagust Vahemerega loodest Atlandi ookeaniga. Prantsusmaa on tähe kujuline. Prantsusmaa pikkus ja laiuskraadid: 45 kraadi pl ja 5 kraadi ip. Pariisi geograafilised kordinaadid: 48.856667°N 2.350833°E. Pariisi kaugus minu kodulinnast on 1863 km. Kellaaja erinevus Eesti ja prantsusmaa vahel on 1h. Prantsusmaa aeg on Eesti ajast 1 tunni võrra taga.

Geograafia

docx

Prantsusmaa

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Katre Amann PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sissejuhatus · Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. · Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige · Riigihümn - Marseljees · Prantsusmaa pealinn - Pariis · Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2 · President Nicolas Sarkozy · Rahaühik euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus ) · Riigikord Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000

Geograafia

rtf

Prantsusmaa

poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna- Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid

Geograafia

Rohkem sarnaseid