Põllumajanduses 3,4% 3,7% 2% 10% 3,5% 19% hõivatud (%) Tööstuses 23,4% 31,3% 69,1% 30,7% 28,5% 16,4% hõivatud (%) Teeninduses 73,2% 65% 28,9% 59,2% 61% 64,6% hõivatud (%) Interneti 83,0 59,0 47,5 47,7 76,5 28,0 kasutajad 100 el. kohta Kuuluvus riikide inforiik inforiik tööstusriik inforiik inforiik inforiik hulka 2.Analüüsi tabelit. Milliste näitajate poolest võiksid mõned riigid ühte aengurühma kuuluda, milliste näitajate poolest mitte? 3. Miks Araabia ÜE või Kuveit ei kuulu põhja riikide hulka, kuigi SKT ühe elaniku kohta on seal võrreldav paljude Põhja riikide SKT-ga?
MUUTUSED ÜHISKONNAS Nimeta näiteid, millega iseloomustatakse riikide arengutaset? Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. Seleta, mis tähendab SKT ja miks ei kasutata seda ainsa arengutaseme näitajana? SKT sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses. Rühmita riigid arengutaseme alusel? Inforiik, tööstusriik, arengumaa, uustööstusmaa, toorainemaa, vaesed riigid. (Inforiigid: P- Ameerika, L-Euroopa, Jaapan. Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, L-Korea. Toorainemaad: S- Araabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen.) Võr...
Ühiskonnageograafia Sissejuhatus Geograafia jaguneb kaheks:Loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel meid ümbritsevas eluta ja elus looduses inimese soovidest sõltumata.See on tihedalt seotud: a)biogeograafia b)klimatoloogia c)hüdroloogia d)geomorfoloogia e)tektoonika f)mullateadus Ühiskonnageograafia-ehk inimgeograafia hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt.majandus,kultuur,poliitika) Neid kahte seob keskkonnageograafia,sest inimtegevus mõjutab looduses toimuvat.Seega võib väita et geograafia on mitmekülgne biohaardeline ja piirneb paljude teiste teadustega. Mikroökonoomika-üksikisikute ja ettevõtete käitumist uuriv ja käsitlev haru. Makroökonoomika-majandusteaduse haru,mis analüüsib majandussuhteid riigitasandil. Majandusgeograa...
1) Ühiskonnatüüpide võrdlus Korilusühiskond: Kestis valdavana umbes 2.mln.aastat,kuni 5.aastatuhat eKr. Tegeleti küttimise,korilusega ja kalapüügiga.Rändav eluviis.Mõnesaja inimeselised kogukonnad. Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama. Agraarühiskond: Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis.Põlluharimine(alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus (kodustamine).Elatusmajandus e.naturaalmajandus.Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-(maksud,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad). Industriaalühiskond: Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.18.sajandi lõpp kuni 1970-ndateni. Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus. Infoühiskond: Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti).Äritegevus(teadus ja arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Kol...
Suremus 1000 elaniku 10.9 kohta Imikusuremus 1000 5,04 elaniku kohta Keskmine eluiga 74/79 sünnihetkest( M/ N ) Täiskasvanute 100 hariustase(%) Põllumajanduses 4 hõivatud (%) Kuuluvus riikide rühma Inforiik (Maailma ühiskonna geograafia Gümnaasiumile töövihik, 2003, lk 96) 11 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. WTO- 1.jaanuar 1995. aasta 2. Euroopa Liit- 1.jaanuar 1973. aasta (http://www.wto.org) (http://www.europa.eu) 12 Firmad sellest riigist 1. Avk International AS 2. Dansk Smede og Maskinteknik AS (DSM) 3. Grundfos
inimese Sündimus Suremu eluiga kasvanute majanduses Kuulub suremus kohta, () s () sünnihetkest haridustase hõivatud rühma () USD M/N (%) (%) 24 400 12,1 9,09 4,46 75/83 99 4 inforiik 7 8 Elatustase Hinnatasemelt oli Pariis 2004. aastal maailma 13. linn. 2004. aastal oli Prantsusmaal keskmine bruto aastapalk 25 000 , kõrgharidusega inimestel 35 500 . Riigisektoris on palk üldiselt kõrgem kui erasektoris, meeste palk on kõrgem kui naistel. Minimaalne tunnitasu on alates 01.07.2005.a. 8 ning minimaalseks kuutasuks 35 tundi nädalas töötavale inimesele on 1214,22 .
Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt. Loodusvarad: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala. RIIGI ARENGUTASE SKP: 2160000000000 $ (2010) Põllumajandus: 3,8% Tööstus: 24,3% teenuseid: 71,8% Sündimus: 12,43 Sündinud 1000 elanikkonnast (2010 ) Suremus: 8,65 Surnud 1000 elanikkonnast (2010) Internet kasutajad: 15182000 (2010) Telefoni kasutajaid: 36431000 (2009) Prantsusmaa on inforiik. SKP (ostujõu pariteedi) püsis peaaegu konstantne Prantsusmaa majanduse (2009 arvud triljoneid): SKT elaniku kohta näitas vastava käitumise järgmised arvud: · 2009 hinnangutel $ 32.800. Riik järjestatud 39 th maailmas · 2008 prognoosid - $ 33.700 · 2007 hinnangutel $ 33.800 PRANTSUSMAA KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE Prantsusmaa kuulub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teenib ühe alalised liikmed ÜRO Julgeolekunõukogu koos veto õigusi
Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Riigi arengutaseme iseloomustamine 1. Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Arengutaseme näitajad: SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 34 000 Sündimus, 10 Suremus, 8 Imikusuremus 4,3 Keskmine eluiga (N/M) 84/79 Kirjaoskus, % - 99 Hõive põllumajanduses, % - 4,6 Kuuluvus riikide rühma inforiik ÜRO inimarengu indeks 0,932 (10. kohal 2001. aasta kohaselt) Sveitsi arengutase on kõrge, sest sisemajanduse kogutoodang(SKT) on suur, sest SKT inimese kohta on 34 000, mis kuulub kõrge sissetulekuga riikide hulka. Sündimus aga on 2 suurem, kui suremus. Seega sünnib 2 rohkem, kui sureb. Imikusuremus on suhteliselt väike, seega on riigis palju lapsi. Keskmine eluiga on väga suur, järelikult on riigis hea tervishoiukorraldus ja arstiabi kättesaadavus
Suremus 10,8 Lapsi naise kohta 1,4 Keskmine eluiga 80 aastat Kulutused tervishoiule 7,4 % SKPst Kirjaoskus 96 % Inimarengu indeks 0,861 Kuuluvus riikide rühma inforiik Tabel 2: Kreeka arengunäitajad 9 Märkimist väärib ka asjaolu, et tervishoiule on eraldatud üsna suur osa riigieelarvest, mis arvatavasti mõjutab märkimisväärselt ka keskmist eluiga. Arengutaseme iseloomustamiseks võib vaadata ka inimeste hõivet majandussektorites. Teatavasti on arengumaadel peamine elatusallikas põlluharimine, tööstuses ja teeninduses on inimesi vähe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
