Prantsusmaa (5)

SISUKORD
Sissejuhatus ………………………………………………………….…….lk 3
Riigi üldiseloomustus ……………………………………………….……..lk 4
Elanikkond ………………………………………………………….……….lk 5
Majandus…………………………………………………………….……....lk 6
Riigikorraldus……………………………………………………….……….lk 7
Geograafiline asend ………………………………………………….…....lk 8
Looduslikud tingimused ……………………………………………...........lk 8
Iseärasused……………………………………………………………….....lk 9
Lisad……………………………………………………………….………....lk 10-11
Kokkuvõte………………………………………………………….………...lk 12
Kasutatud materjal ………………………………………………….………lk 13
2
SISSEJUHATUS
Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopas, mis piirneb Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Šveitsi, Itaalia, Monaco , Andorra ja Hispaaniaga. Prantsusmaa pindala on 550 000 km².
3
RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS
Pealinn: Pariis (2,2 miljonit elanikku)
Pindala: 550 000 km²
Riigikeel : prantsuse keel
Rahvaarv: 63,9 mln Rahvastiku tihedus : 113 inimest/ km² (01.01.2009.a.)
Riigikord : vabariik
Riigipea : president Nicolas Sarkozy (alates 6 mai 2007.a)
Peaminister : François Fillon
Rahvuspühad:

• 1. jaanuar (uusaasta)
  
• 1. mai (1. mai püha)
  
•  8. mai (1945. aasta võidu püha)
  
• 14. juuli (rahvuspüha, Bastille vallutamise aastapäev)
  
• 15. august (Neitsi Maarja ülestõusmise püha)
  
• 1. november (pühakute päev)
  
• 11. november ( vaherahu päev)
  
• 25. detsember (Jõulupüha)
  

Lipp : trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane
Hümn: "Marseljees" – Allons enfants de la Patrie...
Rahaühik: euro (€); 1 € = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 € , alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro.
Rahvuslik koosseis: 92% prantslasi,
3% põhja-aafriklasi,
2% sakslasi,
1% britte ja 2% muid rahvusi
4
ELANIKKOND
Prantsusmaal elas 2008. aastal 63,9 miljonit inimest. 1999. aasta rahvaloenduse andmetel on 90% elanikkonnast sünnijärgsed Prantsuse kodanikud, 4% on kodakondsuse omandanud ning 5,6% on välismaalased.
Pealinnas Pariisis elab 2,2 miljonit, koos eeslinnadega hinnanguliselt aga 5 miljonit elanikku
Keskmine eluiga on meestel 76,8 aastat ja naistel 83,8 aastat. Kõige rohkem prantslasi on vanusevahemikus 20-59. Mehed moodustavad rahvastikust 48,4% ja naised 51,6% . Sündimus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9.
Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased – 47,5 mln; moslemid 3 mln; protestante 1,0 mln ja juudiusulisi 0,7 mln.
5
MAJANDUS
Prantsuse majanduse tugevateks külgedeks võib pidada lennuki-, auto- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, suhteliselt madalat inflatsiooni, kõrget töökultuuri ja kvalifitseeritud tööjõudu kuid majanduse nõrkadeks külgedeks võib pidada Euroopa keskmisest suuremat töötust ja tööturu jäikust, ekspordi liigset orienteeritust traditsioonilistele ja aeglaselt kasvavatele turgudele, bürokraatiat ning keerulist maksusüsteemi.
Riigi majandustegevus on koondunud Ile-de- France `i (Pariisi ümbrus) piirkonda.
Prantsusmaa on sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest maailmas viiendal kohal peale USA-d, Jaapanit , Hiinat ja Saksamaad .
Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia , Saksamaa, Hispaania ja Norra.

Eksport Import

Vein 1.Autod

Autod 2.Naftatooted

Lennumasinad 3.Automaatikaseadmed

Autode tagavaraosad 4.Autode tagavaraosad

Ravimid 5.Tarbekaubad

Elektroonikatooted
6
RIIGIKORRALDUS
Prantsusmaa on presidentaalne demokraatlik vabariik. Praegune Viies Vabariik põhineb 1958. aasta referendumil vastu võetud ja 1962. aastal täiendatud konstitutsioonil .
President
Alates 6. maist 2007. aastast on presidendiks Nicolas Sarkozy. President valitakse otsestel valimistel 5 aastaks.
President nimetab ametisse peaministri ja tema soovitusel valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu . President on ka kaitsevägede ülemjuhataja.
Parteid
Prantsusmaa suuremad parteid on (järjestuses vasakult paremale):
Kommunistlik Partei
Rohelised
Kodanike Liikumine
Sotsialistlik Partei
Radikaalsotsialistid
Liberaalsed Demokraadid
Ühendus Demokraatia Kaitseks
Ühendus Vabariigi Kaitseks
Seadusandlik võim
Prantsuse parlament koosneb kahest kojast: Rahvuskogust ja Senatist.
Senat – 321 senaatorit valitakse 9 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub 1/3 koosseisust.
Rahvuskogu – 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel.
7
GEOGRAAFILINE ASEND
Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes , Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik . Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest

Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed.
Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised.
Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal .Vahemere rannik on enamasti kivine.
LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Jahedad talved ja pehmed suved , Vahemere-äärses piirkonnas pehmed talved ja kuumad suved . Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud.
Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis.
Prantsusmaa kliima ja pinnamood on aidanud kaasa rikkaliku looma- ja taimeriigi väljakujunemisele. Leida võib nii palme Vahemere kaldal kui mäestikumetsi Alpides.
Metsad , peamiselt pöögi-, tamme- ja männimetsad, katavad umbes viiendiku riigi pindalast. Just metsastunud alad, nagu ka sood ja mäestikud, on enamiku loomade ja lindude elupaigaks
Kuid põllumajanduse, saastumise ja liigse urbaniseerumise tagajärjel on paljud loomaliigid sattunud väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised. Mõned loomaliigid on suutnud jääda looduses püsima tänu Rahvusparkide programmile
8
ISEÄRASUSED
Prantsusmaal on palju erinevaid asju ja kohti miks maailm teda tunneb. Prantsusmaal on Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc .
Seal on palju vaatamisväärsusi nagu näiteks : Eiffeli torn , Triumfi kaar , Louvre , Jumalaema kirik ja muidugi on Prantsusmaa kuulus oma Pariisi moepoodide , oliivide ja metroode pärast .
Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri ja kunstimälestiste linn , rahvas käib seal sageli kõrgmoe pärast ja vaatamisväärsusi vaatamas .
Kui Pariisi minna tasub külastada kindlasti Eiffeli torni mis on Pariisis tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatraktsioon .( Torn on 324 meetrit kõrge ja kaalub 7300 tonni.) Louvre on muuseum Prantsusmaal, Pariisis. See on üks maailma suurimaid muuseume ja asub Seine 'i kaldal. Louvre'is on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa.Pariisi metroo on metroo Pariisis.Metroo avati 19. juulil 1900. See on vanuselt neljas metroo maailmas .
9
LISAD
Prantsusmaa lipp Prantsusmaa embleem Eiffeli torn Pariisis
Jumalaema kirik (Notre-Dame) kirik Pariisis
10
Pariisi metroo
Louvre muuseum
11
KOKKUVÕTE
Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopas ja Prantsusmaa pindala on 550 000 km². Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks . Prantsusmaa pealinn on Pariis .
Prantsusmaal elab 63,9 miljonit inimest ning mehed moodustavad rahvastikust 48,4 % ja naised 51,6 % .
Ta ekspordib veine , ravimeid , autosid elektroonikatooteid ja impordib autosi , naftat , auto varuosi ja tarbekaupa.
Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas.
Prantsusmaal on Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc.Prantsusmaal on jahedad talved ja pehmed suved . Metsad on peamiselt pöögi-, tamme- ja männimetsad, katavad umbes viiendiku riigi pindalast.
12
KASUTATUD MATERJAL
http://miksike.ee/
http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa
http://www.trip.ee/taxonomy/term/319
http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/116/
13