organisatsioo- nidest ja juhtimisest Meeskonnatreeni * organisatsiooni kujundamine ja ng struktuur kui kapital * isiksuse rolli tähtsuse kasv orga-nisatsioonis (sama mis eelmisel grupil) Koolitusplaan Sihtgrupp Koolituse liik Koolituse sisu / eesmärgid Koolituse maht
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise Eriala Koolitusdokumendid ettevõttes X Juhendaja: Taimi Elenurm Tallinn 2009 Koolitusdokumendid 2 Ettevõtte X koolitusdokumendid: · Strateegia · Koolituse korraldamise eeskiri · Töötaja koolituse registreerimise kaart · Koolitusplaan · Koolituse eelarve · Koolitustaotlus · Koolitusleping · Koolituse hindamise leht · Koolituse jaotmaterjalid (saadaval ettevõtte intranetis) Koolitusdokumendid 3 Koolitusstrateegia 1. Käsitlusala Dokument käsitleb Ettevõtte X-is läbi viidavat personali koolitust. 2. Viited · Koolituse eeskiri · Koolitusplaan · Koolituse eelarve
Sigrid Piiri AÜTH-4 KOOLITUSPLAANI JA KOOLITUSLEPINGU KOOSTAMINE Iseseisev töö Juhendaja: lektor Liina Puusepp Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. ..........3 1. Asutuse personal..................................................................................4 2. Koolitusplaan......................................................................................6 3. Koolitusleping....................................................................................14 Kokkuvõte..........................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................................13 2
kiirabiõena tööle asumist nädalane elustamiskoolitus. Edaspidi brigaadi esimeseks liikmeks saada sooviv õde peab olema töötanud teatud aja ja läbima eksami, mis annab võimalise saada erialalt erakorralise meditsiini õeks ja olla kiirabibrigaadi I liige. Aastas on igal õel ette nähtud läbida kuuekümne tunni ulatuses koolitusi, millest vähemalt viiskümmend protsenti iga õe koolitusest peab olema erakorralise meditsiini eriala või kiirabi koolitust. Koolitusplaan koostatakse aasta alguses lähtuvalt individuaalsest koolitusvajadusest. Igal aastal tuleb lisaks läbida Terviseameti poolt kohustuslikud koolitused. Koolitusvajaduse selgitab välja, plaani koostab ja koolitused korraldab osakonna juhataja. Koolitusplaani kinnitab Haigla õendusjuht. Koolitusplaan esitatakse 31. märtsiks ka Terviseametile. Asutuse seisukohast on oluline tagada õdedele riiklikult etteantud tundide arv koolitusi. Personali motiveerides ja koolitades
2. Nimeta seadusega nõutud personalidokumente ja dokumente, mida personalitöös kasutatakse, kuid seadusega ei nõuta (mõlema liigi kohta vähemalt 3 dokumenti). Seadusega nõutavad personalidokumendid: Tööleping, töögraafik, puhkuste ajakava, palgateatis, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglid. Seadusega mitte nõutavad personalidokumendid: töölevõtmise juhend, töötasu tabelid, värbamis ja valiku juhend, personalipoliitika, koolitusplaan, töötaja hindamisleht 3. Loetle töökorralduse elemendid. Struktuuriüksus, ametikohad, ülesanded, tegevused, tööoperatsioonid. 4. Kirjelda erinevaid töökorralduse süsteeme. Käsitsitöö à Tööprotsess on tööriistad või – vahendid ja töötaja Inimene-masin à Tööprotsess masin või seade ja töötaja Automatiseeritud à Tööprotsess on töötaja ajutine kohalolek ja automaatne seade või masin. 5
protsessi ja tegi endale vajalikud märkmed. Töökoha saab endale kandidaat nr 2. Tema sobis rohkem antud ametikohale, kuna tal olid suuremad töökogemused, ta oli enesekindlam, korrektne väljendusoskus võrreldes kandidaadiga nr 1. Töökoha saamise või mittesaamise kohta juhataja teatab kandidaatidele 7. detsembril 2011, üks nädal enne tööle asumist meili teel. Kandidaadiga nr 2 võetakse ühendust telefoniteel.. 5. Koolitusplaan aastaks 2012 Kohvik on väikese personali aga suure käibega ettevõtte. Koostöös kohviku juhatajaga koostame koolitusplaani, millest oleks ka igapäevatöös abi. Alguseks on vaja ,,vaadata otsa" kogu ettevõtte arengule tervikuna, luua üks sisukas ja eesmärgistatud koolitusplaan ning järgida seda kõigi arengutegevuste juures. Kuna Treegeri Kohviku töötajad on väga pikaajalise töökogemusega, siis leidsime, et baaridaamid vajaksid koolitust nn ,,edasijõudnute grupis".
personaliotsingu korraldamine töötajad kõige ökonoomsemate meetoditega. 3. Palgasüsteemi väljatöötamine ja Palgasüsteem on olemas ja rakendatud. arendamine 4. Koolitussüsteemi väljatöötamine Koolitussüsteem on olemas ja ja arendamine ning rakendatud. koolitusvajaduse väljaselgitamine 5. Koolitusplaani ja koolituseelarve Koolitusplaan ja koolituseelarve on koostamine olemas. 6. Tööjõu liikumise ning Vormikohased aruanded ja tähtaegadest koosseisude ja töötajate arvu kinni pidamine. jälgimine ning analüüs Eelarve projekt valmib tähtajaks ja 7. Eelarve koostamine tugineb analüüsidele/uuringutele. Personaliarvestust puudutavad 8
koolitusvajadus (Dessler 2005, 273). Töötajate koolitusvajadusi aitavad välja selgitada ka iga-aastased arenguvestlused. Hindamisel saadud tulemusi võrreldakse ettevõtte eesmärkidega ning selle põhjal otsustatakse, milliseid muudatusi tahetakse töötaja tegevuses saavutada (Schuler ja Jackson 1996, 105). Koolitusvajaduse hindamine võiks toimuda erinevatel tasanditel, kattes kogu organisatsiooni tervikuna. Koolitusvajaduse hindamise protseduuri tulemuste põhjal peaks valmima koolitusplaan, selle kooskõlastamine juhtidega ja vastavusse viimine koolituseelarvega. Järgneb koolitusvajaduse muutmine koolitustegevuseks. (Simson jt 2002, 91) 1.9. Koolitusmeetodid Peamisteks koolitusvormideks on asutusesisene ja asutuseväline koolitus. Asutusesisese koolituse vormideks on omakorda koolitus töökohal ja spetsiaalne organiseeritud koolitustegevus. Koolitusvormidena on kasutusel avatud koolitus,
konkreetsed eesmärgid seada. Seetõttu jäädakse hiljem tihti kimpu ka koolituse 9 tulemuslikkuse hindamisega. Koolitusvajaduste hindamisel lähtutakse prognoositavast personalivajadusest ja töötajate teadmistele ja oskustele esitatavatest nõuetest. · Koolituse planeerimine viib vajadused kokku võimalustega, selle tulemusena valmib koolitusplaan. Koolitusplaaniga kaasneb koolituskulude eelarve, milles planeeritakse koolitusplaani täitmiseks vajalikud kulutused. Töötajate koolitusvajadus on enamasti väga spetsiifiline ja eeldab seetõttu isikupärast lähenemist. Tõhusa treeningu ettevalmistamiseks on vajalik valida õige programm õigele persoonile õiges olukorras. Mida punktuaalsemalt on koolitusvajadused väljaselgitatud seda täpsemalt ning ressursse kokkuhoides on
kogemusi analüüsitakse, mida analüüsist ja saadud tagasisidest arvesse võetakse ja kuidas rakendatakse. Tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse enesehindamist, kvaliteedi- ja vastavushindamist, auditeerimist, seotud osapoolte rahulolu pakutava teenusega, töötajate rahulolu-uuringu tulemusi. Koolituse hindamise meetodid: Küsimustik Skaala Happysheet Intervjuu Testmine Vaatlus 22. Personali koolituseks vajalikud dokumendid Organisatsiooni koolitusplaan Seadused Protokollid Memod Projektide kokkuvõtted Koolitusvajaduse vorm Koolituse tõhususe tagasiside vorm 23. Karjääri planeerimine - olemus ja protsess Karjääriplaneerimine on personaliarendusvõimaluste pakkumine organisatsioonis, et rakendada töötajate võimeid, oskusi, teadmisi ja kogemusi parimal viisil, toetamaks töötaja liikumist ja arengut organisatsioonis. Eesmärk on luua töötajate arendamiseks
teadmiste olemasolu ja professionaalse arengu eest. Ta määratleb oma eesmärgid, vajadused ja arengusoovid ning annab siis oma vahetule juhile teada enda arengu- ja koolitussoovidest. Kui koolitus on läbitud jagab õppija oma koolitusel saadud teadmisi ka teistele töötajatele. Juht selgitab töötaja koolitusvajaduse ja arengusoovid ning seob need organisatsiooni ja osakonna vajaduste ning eesmärkidega. Aasta alguses koostatakse iga osakonna ja allüksuse koolitusplaan ametikohtade lõikes. Selle koordineerimisega tegeleb töötaja otsene juht, selgitades töötajatele koolituse tähtsust ja eesmärki. Neile välja töötatud ka abivahendid, milleks on teenindaja ja saaliteenindaja töö elementide kirjeldus. Dokumendis on etappidena välja toodud teenindaja tööülesanded ning kõrvale ka tulemused kuhu soovitakse jõuda. Juht saab selle alusel hinnata töötajat, kas punktid on täidetud ja kuhu tulemuste saavutamisega on jõutud
Koolituspoliitika: koolituse tähtsus (minimaalne vs ulatuslik); keda koolitada (valituid vs kõiki); koolituse “kandja” (sise- vs väliskoolitus); koolituse vorm (kursused vs kohapealne); juhtide värbamine (sisemine edutamine vs väljast värbamine); kes koolitab (oma koolitaja vs väliskoolitajad). Ka organisatsioonis peaks olema koolitus planeeritud. Koolituskontseptsioon - see peaks olema valmis mõeldud 3-5 aasta peale (üliõpilase vaates nagu õppekava). Koolitusplaan - konkreetsed plaanid (plaanide detailsus: kes koolitab, mis kell, mis ruumis jne). Peaks olema üsna täpselt järgmise kalendriaasta kohta plaanid teada Personali väljaõpetamise meetodid: Kohapealsed: ● töökohal õpetamine - kohapeale väljaõpe (vanem olija näitab ette). Plussid: praktikasse ülekandmine on selle koolituse puhul väga hea, väga odav. Miinus: kohapeale õpetaja ei pruugi olla parim õpetaja (või kardab n
koolitaja, kuna ta teab (oma alluvate) koolitusvajadusi väga täpselt. -Tagasiside alluvatelt KOOLITUSPOLIITIKA JA KONTSEPTSIOON Koolituspoliitika peab ette mõtlema. Kas koolitame hädavajalikes asjades v paljudes. Kas kasutame rohkem sise v väliskoolitusi. Kas koolitame oma juhte v värbame valmis juhte. Kas oma inimesed koolitavad v väliskoolitajad. Koolituskontseptsioon mis alal koolitatakse Koolitusplaan koolituse kindel plaan; kus, kui kaua, kes koolitab jne. Koolitusspetsi igapäevatöö; teab mida vaja, seega hakkab koolitust kokku panema. PERSONALI VÄLJAÕPETAMISE MEETODID Kohapealsed -Töökohal õpetamine tuleb uus inimene, vana inimene näitab ette ja uus õpib. Hea: praktikast üle kandmine on lihtne, mulle näidatakse täpselt kõik ette. Ka suht odav. Halb: vana kolleeg ei pruugi õigesti ette näidata (vb ei kasuta isegi õigeid võtteid, ei tule mõne asja
Personali arendamine, koolitus vajadustest. Personal on kompetentne ning arendab (training and developmen) end pidevalt edasi. Koolitusvajadus on selgitatud töö- ning individuaalsetest vajadustest lähtuvalt. Individuaalsed arengukavad on läbi arutatud juhi- alluva arendusvestlustes ning kinnitatud struktuuriüksuse (või/ja tippjuhi) poolt. Koolitusplaan on järgmiseks aastaks koostatud ja kaitstud juhtkonna nõukogus novembri 15-ks koos koolituseelarvega. Koolitustegevus toimub vastavalt plaanile ja eelarvele. Sisekoolitus moodustab x% (kokkuleppeline) koolitusmahust. Personali hüvitamine, Personal on motiveeritud hästi töötama, tulemusi
annaabi.ee 
