Portugal (1)

ÜLDANDMED

Pealinn: Lissabon
Riigikeel: portugali
Pindala: 92 391 km²
Rahvaarv: 10 531 000 (2006 a)
Rahvastiku tihedus: 112 in/km²
President : Aníbal Cavaco Silva
Peaminister : José Sócrates
Rahaühik: euro
Maakood: 351
Iseseisvus : 1. detsember 1640
Riigikord: parlamentaalne vabariik
Portugali lipp Portugali vapp
GEOGRAAFILINE ASEND
Portugal asub Euraasia mandril , Lääne- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugali naaberriigiks on Hispaania , millega jagab maismaapiiri nii idas kui põhjas. Lõunast ja läänest piirneb Atlandi ookeaniga.
Portugal on suhteliselt korrapärase pikliku kujuga, see tähendab, et rannikutel pole eriti lahtesid ja väinu ning poolsaari jms. Samuti puuduvad ümbruskonnas saared, nii suured kui ka väikesed. Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Assooride saarestik ja Madeira saar.
Riik jääb 37-44 pikkuskraadi ja 5-10 laiuskraadi vahele. Pealinna geograafilised koordinaadid on 38° N ja 9° W.
Lissabon asub Tallinnast umbes 3450 km kaugusel.
GEOLOOGILINE EHITUS JA PINNAMOOD
Portugal on selgelt eristunud kaheks osaks: põhja-ja lõunaosa. Tejo jõega kulgeb paralleelselt Sierra da Estrela ahelik , mis eraldabki kaks osa. Riigi põhjaosa on mägisema pinnamoega ning seal asuvad viljakad orud, lõunapool on aga madalam ja künklik. Kõrgeim mägi on Mount Pico , mis asub Pico saarel. See on iidne vulkaan, mille kõrguseks on 2350 meetrit. Maismaa kõrgeim mägi on Serra da Estrela, mille tippp on 1993 m üle merepinna .
Pikk rannajoon sadamakohtade ja ookeani suubuvate jõgedega on meremeestele heaks kasvulavaks. See on ka oluline kaubandusele. Hinnas on ka turism, mis toob palju raha sisse. Paljud välismaalased eelisatavad puhkamiseks just Portugali tänu tema soodsale kliimale jms.
Assooridel, mis asuvad riigi põhjaosast 1200 km kaugusel Atlandi ookeanis, esineb palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Inimesi elab seal ikkagi palju ning suvitama sõidab ka väga palju inimesi.
KLIIMA
Portugalis on Vahemere kliima, Csa lõunas ja Csb põhjas, vastavalt Köppeni kliima klassifikatsioonile. Portugal on üks soojemaid euroopa riike. Keskmine maismaa temperatuur vareieerub 13°C mägises põhjas kuni üle 18 °C lõunas. Suvel võivad temperatuurid ületada 50°C. Kuumusrekord 50,5 °C sündis Riodadesis. Lõunas on kliima kuivem ja soojem kui põhjas. Algarve, mis on Alentejost erladatud mägedega, omab kliimat, mis on sarnane Lõuna-Hispaania rannikualadele. Portugalis on umbes 2500-3200 päikesepaistelist tundi aastas, keskmiselt 4-6 tundi talvel ja 10-12 tundi suvel. Madeira ja Azorese arhipelaagidel on väiksem temperatuuri kõikumine aastas, ulatudes 20 kraadini, seda portugali metroloogia instituudi andmetel, mis asub madeira lõuna rannikul.
Keskmine sademete hulk aastas kõigub 3000mm vahel maismaal ning mägede regioonis kuni 300mm. Pico mägi, Azoreses on kõige sademete rohkem koht Portugalis, seal sajab aastas keskmiselt 6250mm sademeid.
Azorese saared asuvad kesk-Atlandi mäeaehelikus. Madeira saar on aga tekkinud kuumast täpist , sama moodi nagu Hawaii saared. Mõnel saarel on olnud isegi vulkaanilist tegevust, viimati esines seda 1957. Mõlemad eelpool nimetatud saared asuvad lähistroopilises kliimas. Nende saarte erinevus seisneb nende temperatuuride ja sademete hulgas. Lõuna Azores asub ookeanilises alas ,portugali territoriaal vetes, millel on unikaalne troopikaline kliima, euroopa mõistes. Seda just Golfi hoovuse intensiivsuse tõttu selles alas. Vee temperatuur selles alas on üle 20 kraadi, seda isegi talve.
Peamised kliimatekketegurid on geograafiline laius,, mis määrab saadava päikesekiirguse hulga ja mõjutab temperatuure ; asend veekogude suhtes, mis määrab kas tegemist on merelise või mandrilise kliimaga. Portugali kliima on mereline ; hoovuste mõju- Põhja-Atlandi soe hoovus - tõstab temperatuuri, suurendab sademetehulka.
Soe kliima sobib hästi viinamarjade, oliivide, apelsinide jm kasvatamiseks. Portugalis käies oli seal väga palju apelsiniistandusi ning pea kõikjal tänavatel müüdi ka neid odava hinnaga. Need olid väga maitsvad ja ei anna eriti võrreldagi nendega, mida me poest saame.
MADEIRA
Madeira on Atlandi ookeanis asuv saarestik, umbes 600 km Aadrikast. See kuulub Portugalile. Ta on vulkaanilise tekkega saarestik ning on tekkinud endise kuuma täpi kohale, mistõttu ei ole ühegi mandri osa. Suurim saartest, Madeira, on suure üle 6 km kõrguse vulkaani veepealne osa. Saare moodustumine algas üle 5 miljoni aasta tagasi ja lõppes umbes 700 000 aastat tagasi. Madeira kõrgeim mägi Ruivo on 1861 m üle merepinna. Saarestik on mägine ning koosneb rohkem kui 20st saarest. Madeira saar on loodusesõprade ja matkajate paradiisiks. Peamiseks vaatamisväärsuseks on saare lopsakas loodus, eukalüpti – ja loorberipuumetsad, aastaringselt õites troopilised aiad ja pargid. Mägisel maastikul on üle 2000 km vanu niisutuskanaleid-levadasid, mille ääres paiknevad matkarajad pakuvad põnevust erineva sportliku vormiga matkajaile. Madeira on ainus koht maailmas, kus aastasadu tagasi rajatud levadade süsteem on täies ulatuses säilinud ning kasutusel tänapäevalgi. Mäekülgedel paiknevad matkarajad on ümbritsetud kaunist maastikust ja lopsakast taimestikust . Madeiral kasvavad praktiliselt kõikide kliimavöötmete taimed ja viljad , ananassist-banaanist kartuli ja kapsani, sest ilmastikutingimused on sedavõrd soodsad ja pinnas viljakas. Ideaalne on kliima ka viinamarjade kasvatamiseks ning seetõttu on saar kuulus oma aperatiiv - ja dessertveinide poolest. Madeira loorberimetsad on UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Tänu soojadele hoovustele ei lange isegi talvel õhutemperatuur alla 15 kraadi, sama soojaks jääb ka merevesi. Seevastu suvel, kui ookean soojeneb 21 kraadini, tõuseb õhutemperatuur harva üle 23 kraadi. Isegi siis mitte kui mandrieuroopa kuumeneb juulis ligi 40 kraadini. Kliima on vahemereline : talv on pehme ja vihmane, suvi on kuiv, kuid mitte väga kuum. Sademeid on aastas keskmiselt 641 mm. Kõige vihmasemad kuud on jaanuar, november ja detsember. Kõige kuivemad kuud on juuli ja august. Vihmapäevi on kõige rohkem detsembris (13), kõige vähem juulis (1).
Madeira kalaturg ei suuda eksootika poolest võistelda Aasia omadega. Valik on eestlase jaoks siiski põnev. Kõige rohkem on tuunikala. Värskena meenutavad tuunikalalõigud pigem liha kui kala. Olgu grillituna või keedetult, jääb see kala minu jaoks natuke liiga kuivaks ja tuimaks. Delikatessiks võib pidada moreene. Need veidi angerjat meenutavad meremaod on ohtlikud isegi sukeldujatele. Nõelteravad hambad võivad tekitada väga raskelt paranevaid haavu . Kuid noorte moreenide liha on õrn ja hõrk. Kuna Madeira on kaugel saastatud Mandri-Euroopast, ei ole siin veel täheldatud kalasaakide vähenemist. Kala ongi saarerahva kõige olulisem toidus.
Koloniaalvallutuste verise ajaloo taustal oli portugallaste Madeira asustamine valutu, sest pärismaalasi seal ei elanud. Samuti ei hiilanud Madeira tollal ega hiilga ka nüüd metsloomade rohkusega. Heal juhul näeb seal mõnd jänest ringi silkamas ning metshane või -tuvi mööda lendamas. Teine asi, mis on Madeira maailmakuulsaks teinud, on sealsete naiste auktikandid. Funchalis tasub kindlasti sisse astuda broderiivabrikusse, mis on vabrik küll ainult nimetuse poolest: nii nagu XIX sajandi esimesel poolel, valmivad kaunid lille- ja taimemustrid linasele ja puuvillasele riidele käsitööna kodus. Vabrikus ringi kõndides võib näha, kuidas üksikud kohapealsed töölised mustri sinise värviga linale kannavad ja pisikeste aukudega tähistavad ning kodus töötavatelt naistelt tagasi saadud linikutest värvijääke välja pesevad, linikuid triigivad ja neist kääridega mustriauke välja lõikavad. Käsitöölistele makstakse 1000 piste pealt, kuid vaid väike osa turistide rahast jõuab suurima töö tegijateni.
Kasutatud kirjandus:

http://en.wikipedia.org/wiki/Portugal

http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/portugal/index_et.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Madeira

http://www.estravel.ee/estraveller/apr_jun2002/madeira.html

http://www.horizontravel.ee/14

http://www.miksike.ee/docs/referaadid/portugal_liina.ht m