Aastad 1945-1955. Sõjajärgne aastakümme (1)

Sõda, mis ei lõppenud rahuga
Pärast II MS üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1946. alanud Pariisi rahukonverents lõppes veebruaris 1947 sellega, et kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungagi, Rumeenia , Bulgaaria ja Soomega. Rumeenia loovutas NSVL 'le Bessaraabia ja Bukoviina ning Soome loobus idanaabri kasuks Petsamo sadamast ja Karjala aladest . Itaalia kaotas kõik oma kolooniad ja loovutas Kreekale Dodekaneesi saared ning Jugoslaaviale Istria poolsaare. Kõiki SM endiseid liitlasi kohustati maksma reparatsioone.
Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951. a San Fransiscos, kuid sellele ei kirjutanud alla NSVL . Jaapani ja NSVL'i vahele jäi valitsema sõjaseisukord, samamoodi säilis sõjaseisukord SM ja tema liitlaste vahel.
Nürnbergi protsess ja selle ajalooline tähtsus (11.1945-10.1946)
Nürnbergi protsess – rahvusvahelise tribunali peetud kohtuprotsess Hitleri-SM partei-,riigi- ja sõjaväejuhtide üle.
12 kohtualust mõisteti surma, 3 said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. See oli uuema aja ajaloos esimene juhtum, kui suure riigi juhtidele määrati kriminaalkaristus inimkonnavastaste kuritegude eest. Juriidilist vastutust riigi nimel või võimude käsul sooritatud kuritegude eest kandis igaüks ise. Riiklike huvide realiseerimine agressiivse sõja kaudu arvati nüüdsest kriminaalkuritegude hulka.
Järgnesid protsessid vähemtähtsate Kolmanda Riigi isikute üle Nürnbergis ja mujal SM kohtutes. Jaapanis mõistis rahvusvaheline tribunal süüdi 25 sõjakurjategijat.
ÜRO hakkas välja töötama rahvusvahelisi seadusi, mis kaitseks ka igat inimest võimude omavoli eest. ÜRO juurde loodi majandusliku koostöö organid :

• Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni - ja Arengupank (IBRD)
  
• Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)
  
• Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO)
  
• ÜRO Lastefond (UNICEF)
  
• ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon ( UNESCO )
  

Nende eesmärkide saavutamiseks oli vaja viie Julgeolekunõukogu alalise liikme üksmeelt ja koostööd, mida ei tekkinud.
USA ja NSVL pärast II MS
NSVL kandis sõjas suuri kaotusi, surma sai 20-30 milj inimest.

• 1945. esitas NSVL Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist ja õigust luua mereväebaas Dardanellides.
  
• Keeldus vägesid Iraanist välja viimast; NSVL lõi seal nn Iraani Aserbaidžaani valitsuse
  
• Moskva nõudis, et talle antaks hooldusõigus endise Itaalia koloonia Tripoli üle
  
• NSVL toetas Kreeka kommuniste, kes alustasid sissisõda oma valitsuse vastu
  
• esimestel sõjajärgsetel aastatel sälis sõjaseisukord, relvajõududes teenis kaks korda rohkem mehi kui enne sõda
  
• suunas kogu majandusjõu raske- ehk sõjatööstuse arendamisse
  
• madal elatustase, sõdurite ja kinnipeetute tasuta tööjõu kasutamine
  
• 1947 kaotati kaardisüsteem; hinnad tõusid, ent palgad kasvasid aeglaselt; rahareform; defitsiit ja järjekorrad
  
• võideldi kosmopolitismiga
  

Churchill pidas 1946. a märtsis kõne, millest ta hoiatas NSVL'i ekspansionismi eest. Seda kõned on peetud sotsialistlikes riikides ka külma sõja alguseks.
USA's:

• kaotused väiksemad kui Euroopa riikides
  
• turumajandus ja demokraatia
  
• majandusprobleemid demobiliseerimise tõttu
  
• sõjatootmise vähendamine – tööpuuduse kasv, sotsiaalsed pinged
  
• välispoliitikas süvenesid isolatsionalismi meeleolud
  

1948 valiti presidendiks Truman. Välispoliitikas kujunes välja Trumani doktriin , eesmärgiga NSVL'i ekspansiooni tõkestamine, USA aktiivne sekkumine Euroopa ja maailma asjadesse. 1948 toimus otsene kokkupõrge NSVL'i ja tema endiste lääneliitlaste vahel. Pärast rahareformi SM lääneosas otsustas NSVL tõrjuda Lääne-Berliinist välja liitlaste garnisoni. Selleks kehtestati Berliini blokaad (24.06.1948-mai 1949). See on külma sõja algus (pikale veninud vastasseis Ida ja Lääne, st NSVL'i ning USA ja tema liitlaste vahel, millesse kaasati ka kolmandad riigid; haaras kõiki eluvaldkondi – võidurelvastumine, propagandasõda, lokaalsed konfliktid kolmandates maades, rahvusvahelised kriisid )
Sotsialismileeri kujunemine Euroopas

Millal ja millise skeemi järgi teostati sotsialistlik pööre Kesk- ja Kagu-Euroopa maades?

• Pärast Punaarmee saabumist anti Ajutiste Valitsuste jõuministeeriumide juhtimine NSVL'i survel kommunistidele
  
• AV'd tegid sotsiaalseid ümberkorraldusi: konfiskeeriti sakslastele ja kollaboratsionalistidele kuulunud ettevõtteid ning suurmaavaldusi, millest osa anti talupoegadele, osa muudeti riigimajandiks.
  
• Loodi Rahvarinne : erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina. Need erakonnad , kes sinna ei kuulunud, kuulutati rahvavaenulikeks ja fašismimeelseteks.
  
• Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Kommunismile vastuhakanud erakonnad saadeti laiali. ( Rahvademokraatia )
  
• natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus, likvideeriti erakaubandus.
  

Millised sündmused leidsid aset Poolas ja Tšehhoslovakkias?
Poolas
Tšehhoslovakkias

• Mõisnikele kuulunud maade jagamine
  
• riigistati tööstus ja pangad
  
• septembris 1945 moodustati Rahvarinne
  
• 1948 loodi Poola Ühendatud Töölispartei
  

• Natsionaliseeriti suurtööstus ja konfiskeeriti suurmaaomandid
  
• valimised 1946. mais – kommunistidel 1/3 häältest
  
• 1948. riigipöördega haarasid kommunistid võimu
  
• natsionaliseerimine ja kollektiviseerimine
  

Missugused asjaolud soodustasid kommunistide võimule tulekut?
NSVL'i kohalolek ning see, et majanduskaoses polnud inimestel liberaal-demokraatlikesse põhimõtetesse usku.
Euroopa 1940. aastate II poolel. Marshalli plaan ja NATO
1940. a II poolel:

• Euroopa oli sõjas laastatud ja majanduslikes raskustes
  
• majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme süvendasid armee demobiliseerimine ja sõjatööstuse vähendamine
  
• vähenes usaldus turumajanduse ja liberaaldemokraatliku riigikorra vastu
  
• valitsuse koosseisu pääsesid kommunistid
  
• majandusprobleemide lahendamiseks riigistati ettevõtteid ja tööstusharusid ning kontrolliti olemasolevaid majandusressursse
  
• kuulutati välja suurejoonelisi sotsiaalprogramme, milleks puudusid vahendid
  
• Rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel ebaõnnestus
  
• järk-järgult taastati demokraatlikud võimuorganid
  

PRANTSUSMAA: 1946 uue põhiseaduse kohaselt sai PRM'st parlamentaarne vabariik (IV vabariik), kus kehitvad laialdased kodanikuõigused ja - vabadused . Sisepoliitiline elu stabiliseerus, ent säilisid majandusraskused.
ITAALIA: 1946 alates on Itaalia vabariik. 1947 põhiseadusega kehtestati demokraatlik riigikord ja parlamentarism . Pikka aega oli suurimaks erakonnaks Kristlik Demokraatlik Partei. Majanduslik olukord oli keeruline. Püsis kommunistide võimule tuleku oht.
SAKSAMAA: sõja järel okupeeritud.
Lääneriigid
NSVL

Juurutati liberaaldemokraatlik riigikord
1. Kehtestati totalitaarne kord ning toetati kommuniste ka Lääne-SM'l

Keelustati natslikud organisatsioonid ja propaganda ja kommunistlik partei võis vabalt tegutseda ning oli tugevalt esindatud ajutistes võimuorganites.

Loodi tugevalt demokraatlikud parteid:

• Kristlik Demokraatlik Liit ( Konrad Adenauer)
  
• Kristlik Sotsiaalne Liit
  
• Sotsiaaldemokraatlik Partei
  
• Vaba Demokraatlik Partei
  

3. Kommunistid liitsid endaga sotsiaaldemokraatliku partei – SM Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED)
Kommunistidele kuulekatest erakondadest loodi Rahvarinne; 1949. a allusid ka Lääne-SM kommunistid SED keskkomiteele Berliinis

raske majanduslik olukord

demonteerimine
1948-1949 toimus murrang SM olukorras:
LÄÄNES:

otsustati kiiremini taastada SM majandus, tugevdada demokraatlikku korda ja muuta SM NATO liikmeks

Marshalli plaan (1947-48), NATO loomine 1949

juunis 1948 teostati rahareform, likvideeriti talongisüsteem ja must turg

USA laenudega taastati Lääne-SM turumajandus

8.03.1949 võeti vastu uus põhiseadus, mis jõustus 23.05

säilis okupeerivate riikide kontroll SLV välispoliitika, -kaubanduse ja rahanduspoliitika üle. Jätkus denatsifitseerimine .
IDAS:

1948-49 korraldati Berliini blokaad

oktoobris 1949 loodi SDV, kus kogu võim oli SSÜP'i käes

Miks teostati Marshalli plaani ja loodi NATO?
Marshalli plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse taastamine ning lootus, et konfrontatsiooni Ida ja Lääne vahel õnnestub vältida ning turumajanduse ja demokraatia võitu Euroopas on võimalik saavutada majanduslike vahenditega.
4.04.1949 loodi NATO, selleks et panna NSVL'le vastu majanduslik ja sõjaline jõud.

Kuidas ja miks muutus Lääneriikide suhtumine SM'sse?
SM'sse ei suhtutud enam kui võidetud vaenlasesse, vaid kui olulisse koostööpartnerisse, kes asus kahe vastasleeri piiril . Marshalli plaani teostamine ja NATO sõlmimine näitasid, et Euroopa oli pikaks ajaks ja ametlikult jagunenud kaheks vaenutsevaks leeriks: kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks .

Missuguseks riigiks kujunes SLV, kuidas korraldati selle valitsemine?
SLV kujunes parlamentaarset tüüpi föderatiivseks vabariigiks. Kõrgeimaks föderaalvõimuorganiks sai parlament , mis koosneb kahest kojast: Liidupäev e Bundestag valiti üldvalimistel proportsionaalse esindatuse põhimõttel; Liidunõukogu e Bundesrati liikmeid valisid liidumaade maapäevad ning kõik liidumaad olid võrdselt esindatud. Valitsus eesotsas liidukantsleriga toetus Bundestagi enamusele.

Mida kujutab endast Marshalli plaan, Trumani doktriin, NATO, VMN ja VLO?
Marshalli plaan – nägi ette 13 miljr dollari eraldamist Euroopa majanduse taastamiseks
Trumani doktriin – nägi ette kommunismi pealetungi peatamise
NATO – 1949. loodud ühise poliitilise juhtkonnaga, ühise sõjalise juhtimisega ning võimaliku kallaletungi tagasilöömiseks mõeldud ühendatud sõjajõududega lääneriikide kaitse liit.
VMN – 1949. a loodud Ida-Euroopa maid ühendav Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon, loodi 1955
Hiina revolutsioon ja Ida- Aasia maad
Olukord Ida-Aasias oli pärast II MS ebastabiilne, sest hävinud oli sõjaeelne koloniaal- ja mõjusfääride süsteem, mille taastamine osutus võimatuks.
Hiina
1945 püsis Hiinas kodusõja olukord, milles võis täheldada kaht leeri: Guomindang ( Chang ) ja kommunistid (Mao). Mõlemad režiimid olid ebademokraatlikud, toetuti armeele ja ametnikkonnale.
Kommunistid
Guomindang
1) Ideoloogiline ühtsus, tsentraliseerimine
2) laialdane toetus NSVL'lt
3) peamine toetajaskond asus maapiirkondades; maa võrdsustav ümberjagamine, muu võrdne jaotus
4) pärast II MS võtavad üle rahvusluse ja Hiina suurriigi taastamise idee
1) killustatus; kindralite ja ametnike rivaalitsemine
2) näilised liberaalsed ja demokraatlikud ümberkorraldused, et tagada lääneriikide toetus
3) mõju suurlinnades
4) USA tegi panuse rahvuslikule leppimisele ja toimis rahuvahendajana
1946 algas aktiivne kodusõja periood. 1947 II poolest alates olid edukamad kommunistid. USA sõjalist ja majanduslikku abi Guomindangile ei osutanud. 1.10.1949 lõppes kodusõda kommunistide võiduga, kuulutati välja Hiina Rahvavabariik HRV:

• võimul kommunistid
  
• alustati sotsialismi ehitamist NSVL'i eeskujul (natsionaliseerimine, kollektiviseerimine, plaanimajandus, industrialiseerimine , totalitaarne ühe partei diktatuur)
  
• NSVL'i mõjusfäär laienes
  

Kommunistide võim kindlustus ka Põhja-Koreas (Kim il Sung ) ja Vietnamis (Ho Chi Mink )
Jaapan
Pärast lüüasaamist sõjas okupeeriti Jaapan USA vägede poolt. Juhtorganiks liitlasriikide nõukogu, milles domineeris USA. Jaapanis säilis valitsus ja võimuaparaat. Mais 1947 võeti vastu uus põhiseadus, Jaapan lakkas olemast absoluutne monarhia. Võim läks üldrahvalikult valitava parlamendi ja parlamendi enamusele toetuva valitsuse kätte.
Riigi majanduslik olukord oli raske ja poliitiline situatsioon ebastabiilne. Agressiivse natsionalismi pooldajad korraldasid kärarikkaid miitinguid „ameeriklaste dikteeritud põhiseaduse“ vastu, kuna selles kuulutati, et Jaapan loobub igaveseks ajaks sõjast. Samal ajal kutsus legaalseks muutunud kommunistlik partei üles ehitama sotsialismi.
Esimestel sõjajärgsetel aastatel käsitasid ameeriklased Jaapanit kui võidetud vastast, kavatsesid nõuda suuri reparatsioone ning vähendada Jaapani sõjalist potentsiaali. 1948. a lõpul USA poliitika muutus. Reparatsioonide nõudmine asendus investeeringutega Jaapani majandusse. USA'st humanitaarabina saabuvate toiduainete müügist saadud tuli läks üle erifondi, kust tööstusettevõtted said pikaajalisi laene .
1949. a parlamendivalimistel said absoluutse enamuse liberaalid , kes pooldasid läänelikku arenguteed. Jaapan valis lääneliku arengutee .
1940. a lõpul hakkas USA investeerima turumajanduse ja demokraatlike institutsioonide arendamisse Taiwanil, kuhu oli asunud mandrilt välja tõrjutud Hiina Guomindangi valitsus. Samasugust poliitikat teostati Filipiinidel ja Indoneesias.
Ida-Aasias hakkas kujunema eraldusjoon turumajanduse ja demokraatliku ühiskonnakorra valinud maade ning NSVL'i eeskujul või diktaadi all sotsialismi kuuluvate riikide vahel.
Iseseisev India ja Lõuna-Aasia maad
India
India nõudis iseseisvust. Vabadusliikumist juhtisid kaks poliitilist organisatsiooni: India Rahvuskongress ja Muhameedlik liiga. Nende juhid Jawaharlal Nehru ja Mohammed Ali Jinnah olid ühed kõige populaarsemad inimesed Indias. Mathada Gandhit peeti rahva vaimseks juhiks ja südametunnistuseks.
1947. a andis Inglismaa Indiale iseseisvuse ning Briti väed lahkusid sealt 1948. a juulis. Briti India asemele tekkis kaks riiki. Muhameedlaste kogukond ei soovinud elada samas riigis hindudest enamusega ning lõi muhameedlaste riigi Pakistani . See koosnes kahest eraldi asuvast piirkonnast Hindustani poolsaare loode- ja idaosas, hõlmas kolmandiku India territooriumist ning seal elas 15% India elanikkonnast. Indias algasid etnilised rahutused, mida üritas lepitada Gandhi, kes 30.01.1948 sai hindu usuäärmuslase käe läbi surma.
India ja Pakistani vahel puhkes territoriaalne vaidlus Kashmiri piirkonna pärast. 1947. a kasvas see üle relvakokkupõrkeks. See küsimus pole tänaseni lahendatud.
1947. a jäi India Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks. Brittide kohaloleku ajal olid Indias loodud turumajanduslikud suhted ning ühiskonnakiht, kes pooldas liberaalseid väärtusi. Enamik indialasi elas keskaegsete ühiskonnasuhete tingimustes ning neil olid ka vastavad arusaamad. Seda üritasid kommunistid ära kasutada, ent tulemusteta.
Iseseisva India valitsus eesotsas Nehruga suutis luua föderatiivse riigi, kus igal osariigil oli valitav ja suurte volitustega omavalitsus . Valitsusel õnnestus end vürstidest n-ö lahti osta: vastutasuks võimust loobumise eest säilitati nende maaomand ning määrati väljamaksed riigieelarvest.
Nehru valitsus valis liberaalse arengutee: India majandus arenes turumajanduse, eraomandi ja eraettevõtluse reeglite järgi.
Lõuna-Aasia maad
Pakistan kujunes tugeva tsentraliseeritud võimuga riigiks, kus võimuohjad haarasid armee ja sõjaväelased, võitlus Ida- ja Lääne-Pakistani vahel. Esinesid sagedased riigipöörded ning diktatuurid.
1947. a sai iseseisvaks Birma ning 1948. a Tseilon (Sri Lanka ), 1949. a Indoneesia .
Lähis-Ida 1945-1955
Iseseisvateks riikideks said Iraak , Süüria, Liibanon , Palestiina ja Jordaania . Nende maade iseseisvumine tõi kaasa Lähis-Ida konflikti.
Koos teiste maadega pidi iseseisvaks saama ka Palestiina. Selle maa elanikkonna moodustasid muhameedlastest araablased, kuid 19. saj lõpust alates hakkasid sinna saabuma juudid kogu maailmast. Juutide sinoistlik liikumine kutsus oma rahvus- ja usukaaslasi ümber asuma esivanemate maale, sinna, kus vanaajal oli Iisraeli riik ning kus asusid juutide pühapaigad. Juudi asunikud kuulutasid, et neil on õigus luua Palestiinasse oma Iisraeli riik, ent kohtasid araablaste vastuseisu , kuna samal alal asuvad ka muhameedlaste ja kristlaste pühapaigad.
Britid eraldasid Palestiinast Jordaania ning andsid sellele iseisesvuse. Algas sõda juutide ja Palestiina araablaste vahel.
11.1947 otsustas ÜRO jagada Palestiina kaheks, araabia ja juudi riigiks. See andis aga sõjale uue hoo ning araablaste poolel sekkusid sõtta ka Egiptus , Süüria, Jeemen , Jordaania, Iraak ning Saudi Araabia.
Võidu saavutasid juudid, keda varustasid USA juudid moodsa sõjavarustusega. Iisraeli kätte langes pea kogu Palestiina, nendelt territooriumitelt põgenes miljon araablast.
Sõjategevus Palestiinas lõppes jaanuaris 1949, kuid rahulepingut ei sõlmitud. Iisraeli araabia naaberriigid aga Iisraeli riiki ei tunnustanud. Araabia maades tugevnesid natsionalistlikud ja Lääne-vastased meeleolud.
Saudi Araabiast sai teokraatlik riik, kus opositsioonilisi jõude kiusati taga. Türgi ja Iraan sattusid sõjajärgsetel aastatel põhjanaabri (NSVL'i) surve alla. Türgi liitus NATO'ga ning alustas reforme, mille eesmärk oli viia Türgi vabariigi autoritaarne režiim vastavusse lääneliku demokraatia normidega (1946. esimesed valimised).
Iraan tundis survet kahelt poolt: NSVL toetas kurdide separatistlikku rahvusliikumist, UK'ga olid vastuolud Khuzestani provintsi naftatulude jagamisega.
Nafta tootmine Pärsia lahe maades suurenes pidevalt, seetõttu lähenesid Lähis-Ida riigid pidevalt lääneriikidele. Lääs oli sunnitud leppima inimõiguste rikkumisega araabia maades ning ka sellega, et naftamüügist saadud raha suunati Iisraeli-vastase võitluse teotuseks.
Maailm 1950. a algul
1950. a alguseks jagunes maailm lõplikult kahte leeri:
USA ja lääneriigid
NSVL ja tema mõjualused maad
1) saavutati demokraatia ja stabiilsus
2) ületati sõjajärgsed raskused
3) algas kiire majanduslik areng
4) baasid NATO maades, kust võidi ohustada NSVL'i
5) elavnes vasakpoolselt meelestatud massiline rahuliikumine, mida toetas ka NSVL
6) siseolukord pingestus: eriti USA's; levisid kommunismivastased meeleolud – markatism.
1) kõrvaldati sõjapurustused
2) suur osa majanduslikust juurdekasvust läks sõjatööstuse arendamiseks, mitte tarbekaupade tootmiseks
3) madal elatustase
4) 1949 loodi aatomipomm; 1950 II pooleni puudusid tuumarelvakandjad
5) Sõjahüsteeria tekitamine
6) jätkus võitlus lääne ees lömitamise vastu
7) väikese sõja taktika kasutamine
Korea sõda 1950-1953
1953 vahetus nii NSVL'i (suri Stalin ) kui ka USA (presidendiks valiti D. D Eisenhower )
Stabiliseerumine ja pingelõdvendus 1950. a keskel
Pärast Stalini surma NSVL's algas nn sulaperiood:

algas repressioonipoliitikast loobumine

sõlmiti vaherahu Koreas. Säilis Korea lõhestatus

1954 sõlmiti Genfi kokkulepped Indo-Hiina küsimuses, millega peatati sõda Vietnamis ning jagati maa kommunistide ja mittekommunistide vahel

1955 sõlmiti NSVL'i ja lääneriikide vahel nn Austria lepingud, mille kohaselt lõpetati okupatsioon, taastati suveräänsus ning Austria kohustus edaspidi säilitama neutraliteeti

muutus poliitika Soome suhtes: tunnustati Soome õigust eksisteerida neutraalse kapitalistliku riigina

muutus Jugoslaavia poliitika: tunnustati Jugoslaavia õigust eksisteerida neutraalse puhverriigina Idabloki ja NATO vahel

normaliseerusid suhted Saksa Liitvabariigiga; 1955 kehtestati diplomaatilised suhted

1955 toimus Genfis NSVL'i, USA, UK ja PRM valitsusjuhtide kohtumine

muudeti ametlikku poliitilist retoorikat – rahvusvaheline koostöö ja pingelõdvendus
1955 toimunud Bandungi konverentsil:

• hakkas kujunema mitteühinemisliikumine
  
• võeti kasutusele mõiste Kolmas Maailm