Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhosl, Ungaris, Jugosl, Albaanias, Ida- Saksam., Hiinas, Põhja- Vietn., Põhja-Koreas. 1959 tuli võimule Kuubas. Külm sõda väljendus luuretegevuses, ideoloogilises võitluses ja propakandas, võidurelvastumises, doktriinides ning konkreetsetes konfliktides riikide vahel. Sotsialismi leeri liigid mood maj org VMN. See eksisteeris 1949-1990. Sõjaline org oli VLO,NL ja Ida- Euroopat ühendav sõjaline ja poliitiline plokk. VLO loodi vastuhakuks NATOLE. Võidurelvastumisel oli kõige olulisem relv nn strateegiline relv, milleks loeti kaugtegevusulatus relvi, mis võimaldavad anda vaenlasele lööke tema sõjaliste või poliit võimuallikate pihta. Strat. Tuumarelvaks loetakse mandrite vahelisi poliitilisi rakette.
NATO, VLO; Marshalli plaan, VMN; ÜRO, NL "murranguline" 1956 NATO: north atlantic treaty organistaion millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga 1952 euroopa söe ja terase ühendus -> kujunes EL VLO: varsavi lepingu organistasioon 1955 nato vastu MP: Euroopa taastamise programm oli Ameerika Ühendriikide 1947. aasta juunis algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses.
NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon • Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) – on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. • NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. NATO liikmesriigid • Alates 1. aprillist 2009 on NATO liikmeid 28. • 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani • 1952: Kreeka ja Türgi • 1955: Saksamaa LV • 1982: Hispaania • 1990: laienemine endise Saksa DV alale • 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari • 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia • 2009: Albaania ja Horvaatia • Põhja-Atlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. • 2001. aastast tegutsevad NATO juhtimisel Afganistanis rahvusvahelised ju...
a. Võidurelvastumine b. USA/NSVL soovivad saavutada poliitilist ülekaalu Euroopas c. Mõlemad pooled soovivad laiendada oma mõjuvõimu kolmanda maailma riikides 5. Organisatsioonid: a. NATO 10 Euroopa riiki + Kanada + USA asutasid 1949. a. aprillis Põhja- Atlandi Lepingu organisatsiooni ehk NATO. Selle tegevuse aluseks on lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. b. VLO 1955. a sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida- Euroopa sateliitriigid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. See oli NSV Liidu diktaadi elluviimise vahend. c. VMN Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne- Euroopa tihenevale koostööle asutas NSV Liit jaanuaris 1949 koos endast sõltuvate nn. rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. d. Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1952
Raudne eesriie-NSVL eraldas enda mõju all olevad riigid muust maailmast, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda-See kujutas endast lääne demokraatia ja kommunismi vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Ei oldud küll otseses sõjategevuses, kuid üritati oma üleolekut majanduses, poliitikas ja kultuurielus maksma panna. Vastast prooviti edestada uute võimsate relvade tootmises, USA ja NSVL soovisid saavutada Euroopas poliitilist ülekaalu, üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas maailmas . Külma sõja alguseks oli berliini blokaad 1948. Trumani doktriin-1947a kuulutas Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu;selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid Marshalli plaan-1947a kuulutas USA riigisekretär välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa ...
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega(raudne eesriie oli nõukogude poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjualavõõrmajutuste eest mitmesuguste abinõudega).tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euro...
nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljand. Dollari väärtuses.1948a juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nato ja VLO: Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne- Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. Kanada ja Ameerika Ühendriikidega aprillis 1949 Põhja-Atlnadi Lepingu Org. ehk. NATO. Põhimõte oli, et teised kaitseks kui sõda tuleb. 1952 a Euroopa söe ja Terasühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksenburg ja Holland. Sellist majanduslikku koostööd edendavast ühendusest sai Euroopa Liidu eelkäija. Varssavi Lepingu Org oli euroopa vabatahtlikud.
algab KÜLM SÕDA (2 maailmavaate vastasseis Külma sõja perioodid Sotsialismileer: kõmmun. Maj. süsteem 1945-48 kujunemine Mõiste raudne eesriie (1945) Churchilli poolt (ei teatud, mis Idapiiri taga toimub) Külm sõda (1946) kasutuselevõtt Trumani doktriin (kommunismi pidurdamise poliitika); I Berliini kriis Sotsialismileeri kujunemine rahvademokraatia vormis Koloniaalsüsteemi lagunemine (NATO; VLO e. Varssavi pakt/kommunistlike riikide "NATO ") + tuumarelva arendamine + KOSMOSETEHNOLOOGIA ARENG 1970 pingelõdvendusperiood (1. algatajaks: Lääne-Saksamaa (Tahetakse soojendada suhteid Ida-Saksamaaga) 2. USA autoriteedi langemine; info vabavahendamine 1980 lõpp sotsialismileeri lagunemine 1990 lõpp OSCE e. EU julgeoleku + koostööorg. poolt (Pärast Saksamaa ühinemiset 3. Okt. 1990) ÜRO loomine
..3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE................................................................................4 0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine............................................................................. 6 2. DEMOKRAATLIK MAAILM..................................................................................8 2.1 Demokraatia laienemine.......................................................................................8 2.2 USA......................................................................................................................8 2.3 Suurbritannia..................................
Külm sõda on pikale veninud pingeseisund 2 üliriigi (USA, NSVL) vahel. Otsest sõjategevust nende kahe riigi vahel ei toimunud (Kuum sõda puudus.). Külmale sõjale isel. : 1. Võidurelvastumine. 2. Kriisikolded (Korea sõda, Kuuba kriis) 3. Võitlus mõjuvõimu pärast 3-nda maailma riikides. 4. Propaganda / Ideoloogiline sõda. 5. Rahvusvahelised-, sõjalised organisatsioonid ( NATO, VLO ) ning erinevad majanduskoostöö plaanid. · Külma sõja alguseks loetakse Berliini blokaadi (1948-1949). · Küla sõja lõpuks võib nimetada Berliini müüri langemist 1989 a. , Saksa maade taasühinemist 1990 a. , NSVL lagunemist 1991 a. Külma sõja ajal jagunes maailm kaheks pooluseks (osalt kolmeks pooluseks): 1. Kapitalistlik ja demokraatlik läänemaailm (juhtriik USA). · Eesmärk: kommunismi levikut pidurdada ja tagasi tõrjuda.
Võidurelvastumine ja desarmeerimine Võidurelvastumine vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus kogu külma sõja perioodil Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne Võimalikuks sõjaks valmistumise viisiks oli ka sõjalis-poliitiliste liitude loomine. 1949 loodi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (loetletud riigid olid 1948.a. sõlminid Brüsseli pakti ehk Lääneliidu, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõja...
1) Nimeta kommunistlikud riigid Euroopas pärast Teist maailmasõda ja mujal maailmas (sotsialismileer)- Rumeenia, Bulgaaria, Poola, ,Tsehhoslovakkia , Jugoslaavia, Albaania ja Ungari. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli...
1. MÕISTED! SOTSIALISMILEER kommunistlike riikide üldnimetus 1950.ndatel, sinna kuulusid(14): NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, P VIE, Hiina, PKorea, Kuuba SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS kommunistlike riikide üldnimetus 1960.ndatel, sinna kuulusid(10): NSVL, Rumeenia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, PVIE, Kuuba VMN 1949 loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ,vastukaaluks Marshalli plaanile, mille eesmärgiks oli Moskvameelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus VLO 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö SULA 19561965, periood pärast Stalini võimult lahkumist NSVLis, mille ajal valitses Hrustsov. Iseloomulik: vägivallapoliitika ja isikukultuse vähenemine NSVLi inimese elujä...
Euroopas ja eriti 1948. a. riigipööre Tsehhoslovakkias sundis Belgiat, Prantsusmaad, Luksemburgi, Hollandit ja Suurbritanniat sõlmima 1948. a. märtsis Brüsseli lepingut, mis oli suunatud ühise kaitsesüsteemi arendamisele ja sidemete tugevdamisele riikide vahel, mis võimaldaks vastu seista nende julgeolekut ähvardavatele ideoloogilistele, poliitilistele ja sõjalistele ohtudele. VARSSAVI LEPINGU ORGANISATSIOON (VLO) asutati 1955. a. Varssavi lepinguga, VLO oli idabloki analoog NATOle. VLO suurim ühisoperatsioon oli invasioon Tsehhoslovakkiasse 1968. a., et takistada kommunistliku valitsuse kukutamist ja riigi väljumist Nõukogude Liidu kontrolli alt. VLO lagunes 1991. a. koos Nõukogude Liidu lagunemisega. Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist NL mõjusfääri (12.märts 1947) Marshalli plaan (Euroopa Taastamise Programm) oli USA 1947
piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Vietnami sõda(1964-1973)- : Põhjas kommunistlik DV Vietnami ja lõunas(demokraatia) USA- meelne Vietnami Vabariik. USA pidas edutut sõda NL-ga, mis lõppes lüüasaamisega. Kogu Vietnam langes kommunismi alla. Ungari ülestõus(1956)- Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris. Nõukogude ja VLO liikmesriikide väeosad surusid revolutsiooni maha ning kommunistlik reziim taastati. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949 a. Loodud sõjaline ja poliitilne liit. Pandi alus 4. aprillil Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Algselt oli 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. VLO(1955-1991)- Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon.
Pärast Stalini surma 1953 suudeti Koreas rahu säilitada Aasias polnud NSVL'l enam midagi saavutada tähelepanu taas EU'sse SLV (saksa liitvabariik): satub ohtu (NSVL sunnib peale kommunismi) Otsustati relvastada SLV 1954: sõlmiti Pariisi kokkulepped 1) SLV's kaotati okupatsioonireziim + võeti NATO liikmeks 2) NATO kontrolli all võis SLV lubada 12 diviisi suuruse armee e. Bundeswehri VLO - (14. mai 1955 1991 Varssavi Lepingu Organisatsioon Asutati: 1955 Varssavis vastukaaluks NATO-le (mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama) NSVL sotsialismileeri sõjaline bloki ehk VLO Kuulusid: Albaania; Bulgaaria; NSVL; Poola; Rumeenia; SDV; Tsehhoslovakkia; Ungari. NSVL sai enda kasutusse sots- riikide armeed (mida oma huvides ära kasutada) Hiina kodusõda
VLO moodustamine-Varssavi lepingu org.-asutati 1955a. Varssavis. Vastukaaluks NATO'le, 1954 hakkas Lää-Sk. Uuesti relvastama.Leping kirjutati Hrustsovi poolt, kirjutati alla 31.03.55.Poolas I-EU kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline org. EL algus-1951a.sõlmiti EU söe-jateraseühendus (ESTÜ)asutamisleping.Rahu nimel ühinesid 6 EU riiki:Belg,Hol,Lux,Ital.,Pr,sks.Hiljem hakati kutsuma Eu ühenduseks ja 1993a.sai EL. VMN-Vastastikuse majandusabi nõukogu-sots riikid org.mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teadusliktehnika koostööd.Asutati 1949Liikmed:bulg,kuuba,mongo,NSVL,pool,rume,sksa DV,tsehhsl,ung,vietn. Hiina-rahvavab. Asutati 1949a. Alguses oli juht Mao Zedong 1946algas kodusõda 1949.aprillis langes komitee kätte Nanking Chanh Kaishek taandus ja 1.okt 1949 kuulutati välja Hiina rahvavab. võidurelvastumine-1950-1980 rahvusvah. Suhete pealmiseks valuküsim. USA ja NSVL kardeti vastase võimaliku rünnakut.Samas ürit...
Ajalugu 1. Selgitage mõisted: 1) Külm sõda- lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külm sõda kestis 1945-1990. a 2) Trumani doktriin- 1947.a- USA presidendi H.Trumani esitatud välispoliitiline programm, mille kohaselt USA toetab vabu rahvaid, kes võitlevad relvastatud vähemuste pealetungiga või välisjõududega. Seega oli USA valmis toetama vabade rahvaste võitlust kommunismi vastu. (Kreeka, Türgi kaitseks) 3) Marshalli plaan- USA majandusabi programm Euroopa abistamiseks 1948-52. a andis USA Euroopa riikidele 14 miljardit USA dollarit, et kaitsta Euroopat kommunismiohu eest ja taastada Euroopa riikide majandus. 4) Berliini blokaad- 1948-49- Lääne-Saksamaal teostatud rahareformi laiendamise tõttu Lääne-Berliinile, sulgesid Nõukogude väed kõik sissepääsud Lääne-Berliini, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Blokaadiga avaldas NSV Liit survet, et takistada USAl, Suurb...
Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima (Trumani doktriin, Marshalli plaan) 2. Trumani doktriin Truman tegi USA parlamendile e. Kongressile ettepaneku osutada maj. abi ainult nendele riikidele, kes on valinud parempoolse maailmavaate ja kapitalismi. Marshalli plaan Trumani doktriini rakendus, Euroopa taastamise plaan NATO 1949 Põhja-Atlandi lepinguorganisats. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, NSVL + Ida-Euroopa sotsialismimaad VLO Varssavi Lepinguorganisats. 1955 Söe- ja Teraseühendus - riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 19521967. 19672002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Idabloki riigid juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Läänebloki riigid juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia 3
koostöölepingu ehk lääneliidu. Võim polnud piisav. Seetõttu asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ameerika Ühendriikidega aprillis 1949 Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. Põhimõte: kui ühte rünnatakse, astuvad teised ka kaitseks välja. Prantsusmaa ja Saksamaa asutasid 1952 a Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, majanduslikku koostööd edendava ühingu, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Tänapäeval Euroopa Liit. VMN ja VLO 1949 a asutas NSVL koos endast sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega vastukaaluks Marshalli Plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). 1955. a sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida- Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO). Organisatsioonid VMN ja VLO kujutasid endast NSVL diktaadi elluviimise vahendeid. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused
koostöö suurendamine. Moskva kontroll liikmesriikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate II poolel. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon rajati 1955. aastal. NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSV Liit on endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Warsaw_Pact_Logo.svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine Korea sõda
Eesti liitus 2004 Euroopa Söe- ja Teraseühendus loodi Sks ja Prantsusmaa poolt. 1952. Majandusorganistatsioon, EL-i eelkäija. Sinna kuulusid veel ka It, belgia luksemburg ja Hollan VMN- Loodi vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. Majandus- ja teadustehniline koostöö. VLO Varssavi lepingu organisatsioon, loodi vastukaaluks NATO-le, sõjalis-poliitiline organisatsioon. VMN ja VLO olid Nõukogude liidu riikidest. Külma sõja alguseks peetakse tavaliselt Berliini blokaadiga seotud sündmusi. Berliini blokaad 25. Juuni 1948-12. Mai 1949, selle aja jooksul blokeerisid nõukogde väed Berliinile juurdepääsu, et takistada USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tegevust Saksamaa ühendamisel. Lääneriigid vastasid sellele nn Berliini õhusilla loomisega. Blokaad lõppes kompromissiga: Lääne-berliini ei lülitatud Saksamaa liitvabariigi koosseisu ning 1948 loodi
Idabloki lagunemine Eeldused ja põhjused: Kehv elatustase Gorbatšovi uus poliitika, Brežnevi doktriini lõpetamine NSVL mõjuvõimu all olevate riikide demokratiseerumine, kommunistliku režiimi langemine Berliini müüri langemine Tulemused ja tagajärjed: Saksamaa taasühinemine 03.10.1990 Idabloki riikide demokratiseerumine NSVL mõjuvõimu suur langus 1989 lakkas eksisteerimast VLO, 1991 VMN NSVL viib idabloki riikidest oma üksused välja Probleemid: üleminek turumajandusele - finantskaos, suur inflatsioon, elatustaseme langus Lühendid NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk North Atlantic Treaty Organisation VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon EL – Euroopa Liit VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Mõisted
juulil, koos NSV Liidu ja teiste Ida-Euroopa režiimide lagunemisega. VLO • Asutati 14. mail 1955 “sotsialistlike maade kollektiivse kaitsesüsteemina” vastukaaluks NATOle. • Aluseks 8 maa poolt alla kirjutatud “sõprus-, koostöö- ja abistamislepingud”. • Loodi pärast Pariisi kokkuleppeid (1954), mil SLVs kaotati okupatsioonirežiim, SLV võeti NATO liikmeks ka võis luua NATO kontrolli all 12 diviisi suuruse armee (jõustusid 1955 mai algul). • VLO kaudu olid liikmesriikide armeed integreeritud ühtsesse süsteemi – ei lubanud iseseisvalt tegutseda, Moskva aga sai oma huvides ksutada. • Legaliseeris NL vägede paiknemise Ida-Euroopas (Poolas, SDVs, Rumeenias (vabanes 1961), Ungaris KRIISID SOTSIALISMILEERIS Moskva poliitika ja kriisid: • Ungari ülestõus, http://www.youtube.com/watch?v=LVdQ9PK9Q5o • Praha kevad, http://www.youtube.com/watch?v=tq2ASftlNP8 • Poola kriisid, solidaarsus.http ://www.youtube
nda maailma riigid, kes ei soovinud endale pooli valida, algatasid selle liikumise, kuid rohkem olid nad meelestatud lääne vastu. Finlandiseerumine- Soome välispoliitiline suund, tahtis olla NL-iga heades suhetes, et kindlustada Soome iseseisvus. Hoiduti koostööst läänega, kehtis mõningane tsensuur riigis, et vältida NL-i pahameelt. Praha kevad- Tsehhoslovaki A.Dubceki liberaliseerimisprotsess, alustas reforme, et kehtestada kultuuri- ja isikuvabadusi. Selle peatasid lõpuks NL ja VLO. (1968). Inimnäoline sotsialism- Dubceki poliitika, mis soovis uusi reforme ja vabadusi. Ühiskonna liberaliseerimine- kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine, seda alustas I.Nagy Ungaris. Raudne eesriie- NL-i poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala, sulges selleks piiri ida ja lääne vahel, et ei leviks teave, kaubandus ja inimeste ränne üle piiride. Parim näide on Berliini müür (1961-89).
lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. Külmas sõjas oli suur osa võidurelvastumisel, propagandal, salateenistustel ja majandussanktsioonidel. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külm sõda. Külma sõja põhivormid Külma sõja põhivormideks olid: 1) võidurelvastumine, mis puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust; loodi sõjalis-poliitilisi liite: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon e. NATO (1949) ja VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955). 2) ideoloogiline võitlus NSV Liit üritas tõestada kommunismi õpetuse ainuõigust maailmas ja püüdis seda igati levitada. Lääneriigid aga kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust. 3) võitlus mõjusfääride laiendamise pärast maailmas; 4) majanduslik võitlus; 5) diplomaatiline võitlus;
lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. Külmas sõjas oli suur osa võidurelvastumisel, propagandal, salateenistustel ja majandussanktsioonidel. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külm sõda. Külma sõja põhivormid Külma sõja põhivormideks olid: 1) võidurelvastumine, mis puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust; loodi sõjalis-poliitilisi liite: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon e. NATO (1949) ja VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955). 2) ideoloogiline võitlus NSV Liit üritas tõestada kommunismi õpetuse ainuõigust maailmas ja püüdis seda igati levitada. Lääneriigid aga kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust. 3) võitlus mõjusfääride laiendamise pärast maailmas; 4) majanduslik võitlus; 5) diplomaatiline võitlus;
sõjaks. 1947 - Truman doktoriin - vabade rahvate toetus. 1948-52 Marshali plaan - USA andis majandusliku ja tehnilist abi. Külm sõda oli kommunistide ja demokraatia (lääne) vastasseis (kõik elu valdkonnad). Polnud otsest sõjategevust aga võideldi ja võisteldi majanduslikult, poliitikas jne. Võidurelvastumine. Mõjuvõimu suurendamine III-maailma riikides. 1949 - NATO (vastastikune abi sõja korral). 1952 - Euroopa Söe- ja Terasühendus (majanduslikkoostöö). VLO (NSVL'i versioon). Hiinas juurutati kommunism. Raudne eesriie. 3. Külmasõja konfliktid: - Uued piirid (inimesed pidid ümber asuma) - Raudne eesriie (NSVL eraldas rigid muust maailmast) - Stalin üritas kehtestada Euroopas kontrolli - Järelandmised lääne poolt (ei tahtnud uut konflikti, see tekitas Stalinis julgust) - Trumani doktoriin (USA pidi toetama vabu rahvaid, kes olid surve all) - Marshalli plaan (majanduslik ja tehniline abi Euroopa USA'lt)
- kujunes Pol Pothi diktatuur, 20. saj. hirmsaim diktatuur - KKP e punased khmeerid 1975-79 - 2009. a. algas kohtuprotsess juhtide üle http://www.historyplace.com/worldhistory/genocide/index.html http://www.youtube.com/watch?v=hy3nmHH6Lho&feature=related 1968 Praha kevad - Tsehhoslovakkia kompartei juhtkonna plaan: luua NSV Liidust sõltumatu sotsialistlik riik - vahetati välja riigi juhtkond, suhted teiste riikidega - augustis 1968 NSV Liidu + VLO riikide väed plaaniga liikumine maha suruda - kom.partei juht Alexander Dubek vahistati, reformid tühistati > Breznevi doktriin (kuni 1989): NSV Liidul on kohustus sotsialismi kaitsta >külm sõda (Cold War, ) oli Nõukogude bloki ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil >laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad
● N.Karotamm – eesti poliitik ● J.Käbin – ENSV riigitegelane, EKP juht ja ENSV Ülemnõukogu Prestiidiumi esimees ● K.Vaino – ENSV poliitik ja parteitegelane, EKP eelviimane I sektretär Selgita mõisted: ● Sotsialismileer – leer, rühmitus, kuhu kuulusid sotsialistlikud riigid ● Sotsialistlik sõprusühendus – NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad ● VMN – sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon ● VLO – sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit ● Sulaaeg – ühiskonna liberaliseerumine ● Stagnatsioon – ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades ● Dissidentlus - teisitimõtlemine ● Metsavendlus – aktiivne relvavõitlus NSVL-i vastu ● Suurküüditamine – ööl vastu 26. märtsi alanud operatsioon, kus küüditati 2,5% eestlastest ● Perestroika – sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine
Holland. Euroopa Liidu eelkäija. 1950ndate kriisid (Korea sõda, Ungari kriis, Suessi kriis) Korea sõda (1950-1953) osalesid Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Hiina, NL, USA. Sõja põhjuseks oli Põhja-Korea liidri soov vallutada Lõuna-Korea. Tulemusena oli Korea jagatud 2 riigiks: kommunistlik Põhja-Korea ja kapitalistlik Lõuna-Korea. Ungari kriis (1956) – osalesid Ungari, NL, Poola. Põhjus: meeleavaldus Poola toetuseks, taheti vabaneda Moskva ülemvõimu alt. Tulemus: NL viis VLO väed Ungarisse sisse, ülestõus suruti maha ja võim anti taas Moskva-meelsetele. Suessi kriis (1956) osalesid NL, Egiptus, Iisrael, Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Põhjus Suessi kanali natsionaliseerimine Egiptuse poolt, tulemusena vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, suurenes NL mõju Lähis-Idas. 1960ndate kriisid (Kuuba kriis, Berliini kriis, Praha kevad, Vietnami sõda) Kuuba kriis (1962) – võimule tuli NL-meelne Fidel Castro. Hruštšovi juhitud NSV Liit nägi
* Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte. * Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. * Tohutu võim oli julgeoleku organeil. * Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud. * Sõjaväestatus oli oluliselt suurim kui maailmas keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele 4. Milles väljendus rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. a-te teisel poolel? Berliini blokaad, NATO, VLO, Marshali plaan. 5. Trumani dokrtiin 1947 kuulutas USA president Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. 6. Millised olid Marshalli plaani rakendamise eesmärgid? See oli abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 7
Lõuna-Vietnam, keda toetas USA. Tulemus: 1976 ühendati riigid. 12.Iseloomusta heaolu ühiskonda? · Pidevalt suurenevad sissetulekud · sotsiaalse turvalisuse kasv · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem · töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid 13. Olulised liikumised 1960-ndatel(seletus, miks)? Hipiliikumine, see oli protestiks Vietnami sõjale. Veel on ka rohelised organisatsioonid, mis polnud ei parem- ega vasakpoolsed. 14. VLO, VMN, IMF, IBRD (defineeri) VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond IBRD: Maailmapank.
1990 ühinesid TSEHHO-SLOVAKKIA KRIIS 1968 Prahas Sakslane Konrad Adenauer (Lääne-Saksamaa)- tema eestvedamisel hakati läbi NL Bresnevi doktriik viima sotsiaalse turumajanduse poliitikat. SOTS: 1949 VMN; 1955 VLO blokid 1949 Euroopa Nõukogu- liikmesriikide sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku KAPI: 1949 NATO; 1957/8 EMÜ (EÜ, EL) koostöö edendamine. - 1950 Schumani ettepanek- Euroopa Söe- ja Teraseühendus - 1957 Euroopa Majandusühendus - 1993 Euroopa Liit (2004 Eesti) 1949 NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949- VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
teravasse vastuseisu. 4. Külma sõja I konflikt Esimene konflik, millest sai ,,külm sõda" alguse, loetakse Berliini blokaadi 1948-1949 aastal. Selle käigus NSVL lõikas Lääne-Berliini 324 päevaks ära välismaailmast. (st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel viisil põlvili suruda ning endaga liita). USA suutis koos liitlastega 324 päeva möödudes asju sisse viia ning NSVL oli sunnitud blokaadi lõpetama. 5. NATO, VLO NATO- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga asutasid 1949 a. aprillis Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni e. NATO. Selle põhimõte: kui ühte selle osalistest rünnatakse, asuvad teised ta kaitseks välja. VLO- e. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Kui 1955 a. sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades VLO. Liikmed olid: 1) Albaania (lõpetas organisatsiooni toetamise 1962 a
külmsõda on bipolaarne maailm(Nõukogude Liit ja tema satelliidid või Usa ja tema...) kujunemine : Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas Lääne-Berliini blokaad /aeg/ NSVL sulges kõik Lääne-Berliini Sakamaa läänetsooniga ühendavad maismaa- ja raudteed. Ainus viis välismaailmaga ühendust pidada oli õhu teel, Blokaad kehtestati 24. Juuni 1948. Põhjus: Lääne Berliinis viidi läbi rahareform ning elujärg oli parem, kui Ida-Berliinis NATO ja VLO /ajad/ NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le. * Sotsialistlikud maad juht: NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia,
Teise Maailmasõja tagajärjed 1.Teise Maailmasõja tagajärjed: • surma sai palju tsiviilelanikke • hävisid mitmed kultuuriehitised • inimesed surid nälga • suu majanduslik ja põllumajanduslik kahju. 1951.a kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL, USA Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu. 1955.a viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping ning Austria sai vabaks. Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki: • USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa • NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ja Aasias Mõlemad riigid olid Teise Maailmasõja võitnud riigid. 2.Trumani doktriin ja Marshalli plaan: Trumani doktriin- 1947.a tuli USA president Truman välja ideega, mis sisaldas vabade rahvaste toetamist sise- kui ka välissurve vastu. Ta lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab N...
toitainetest jms, lootes teda endaga liituma sundida. USA suutis L-Berliini varustada õhusilla abil. 324 päeva möödudes blokaad lõpetati. Võidurelvastumine külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuses, USA-l aga tuumapomm. Varsti oli tuumapomm ka Stalinil. Tuumarelvade levik aitas ennetada sõjapuhkemist, kuna võitjat poleks olnud. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) ~ 1955, NL sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, VLO kujutas endast NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendit. Hiina kodusõda 1946-49. Kommunistid sõdisid Rahvusliku Rahvapartei vastu. NSV Liit toetas kommuniste, RR-i omakorda veits USA, vaid majanduslikult. Lõppes kommunistide võiduga. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik USA kaitse all. Korea sõda 1950-53. P-Korea kommunistid NSV Liidu ja Hiina abiga tungisid L-Koreale kallale. ÜRO tõttas appi L-Koreale, tungides edukalt vastase tagalasse. 53 sõlmiti vaherahu, jäi kehtima
Organisatsiooni sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele, poliitilist tegevust koordineeris likkmesriikide kõrgematest partei-ja riigitegelastest moodustatud konsultatiivkomitee. Rõhutati kõigi liikmete võrdsust, tegelikult juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast. Ülemjuhatajaks pannakse alati Nõukogude kindral, kes on ühtlasi Nõukogude kaitseministri asetäitja, asetäitjad on enamasti VLO liikmeriikide kaitseministrid. Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida- Euroopas. 4. Kriisid Ungari ülestõus 1956 22 okt nõuavad tuhanded üliõpilased Nõukogude vägede väljaviimist, uue valitsuse moodustamist eesotsas I. Nagyga, parteijuht Rakosi kohtu alla andmist, vabade valimiste korraldamist, sõnavabadust, majanduse ümberkorraldamist. 23.okt suur meeleavaldus Budapestis rahvahulk võtab maha 20 m kõrguse Stalini kuju, rüüstab Ungari ja N
süsteem hädaohus, siis on NL püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. × Marshalli plaan (19481952) Trumani doktriini jätk. Sõjajärgne abi majanduse taastamiseks. Kardeti, et nõrk majandustase riigis on soodsaks põhjaks kommunismi idee süvenemisele. 17 riiki, 13 miljardit $. × VMN (1949) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Eesmärgiks NL ja IdaEuroopa riikide majanduslik koostöö. × VLO (1955) Varssavi Lepingu Organisatsioon. Ajendiks SLV taasrelvastumine ja NATOsse võtmine. Liit oli suunatud NATO vastu. × NATO (1949) PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon. Sõjaline liit, mille eesmärgiks oli NL sõjalise ekspansiooni peatamine. 1 Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda
Vastupanu suruti novembri kskpaigaks maha. Nagy poodi ülesse. 9.Mao Zedong ja Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1 okt 1949-Hiina rahvavabariik. 1946-1949 hiina kodusõda. Kommunistid alustasid kodusõda kodanliku Rahvusliku Rahvapartei e Guomindangi vastu. Kommunistid saavutasid edu. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik. Võim hiinas läks kommunistide kätte ning 1949.a kuulutas kommunistide liider Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 10.NATO, Euroopa liit, ÜRO. VLO. vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), -1948.a sõlmisid suurbritannia, prantsusmaa,belgia, Holland, luksemburg lääneliidu. Neid oli liiga vähe, et NSVL vastu astuda. Seetõttu astusid 10 EU RIIKI koos usa ja kanadaga 1949 a Põhja-atlandi lepingu organisatsiooni ehk Natosse. Põhimõte:kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Prantsusmaa ja saksama lõid 1952.a euroopa söe ja teraseühenduse, euroopa liidu eelkäija. Vastukaaluks asutas NSVL
tegema koostööd USA-ga. Tekkis Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). NATO-sse kuulusid ENG, FRA, BEL, NED, LUX, ITA, POR, DEN, NOR, ICE, USA, CAN Esialgu teatati et blokk moodustati juhuks kui Saksamaal peaks tekkima soov alustada taas sõda. Kui saksamaa 1955. aastal võeti NATO-sse otsustas NL astuda vastusamme. Tema eestvedamisel loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon(VLO) Kuhu kuulusid NL, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania(lahkus), Saksa DV, VLO lagunes 1991. Kriisid külma sõja ajal. 1. Kriis, aasta Osalenud riigid Kriisi põhjus Tagajärg/tulemus Korea sõda 1950- Põhja-Korea, NSVL, Ideoloogilised vastuolud Suurimaks kaotajaks osutus 1953 Hiina, Lõuna-Korea, ÜRO Põhja- ja Lõuna-Korea NSVL kelle autoriteet nii vahel. Euroopas kui Aasias langes
Stalinile ettepaneku purustada Lõuna-Korea ja 1950 juunis tungiski Põhja-Korea kallele Lõuna-Koreale millega algas Korea sõda ja kestis kuni 1953. Korea sõja puhkemine pani lööneriigid mõtlema Saksamaa relvastumisele ja NATO tähtsamad riigid sõlmisid Pariisis kokkulepped, mille kohaselt kaotati Saksa LV-s okupatsioonireziim ja ta võis luua 12diviisi suuruse armee Bundeswehr-i. Selle vastu rajasid NSV Liit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid nädala pärast VLO. VMN ja VLO Vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevatele suhetele asutas NSV Liit 1949 jaanuaris koos rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Kui Lääne ühendused olid vabatahtlikud, siis VMN ja VLO olid vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendid. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki
· Marshalli plaan teostati 1948-1952. SISU: USA annab abi II maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele kahel tingimusel:1) Nende riikide majandust ei riigistata. 2)Toimub rahvusvaheline kontroll abi jaotamise üle. Olid sellised tingimused, et NSV mõju vähendada. 17 riiki sai abi. · NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) Loodi 1949 Põhja-Atlandi lepinguga. Asutajaliikmeid 12 riiki. Eesti liitus 2004 aprill. · VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) Loodi 1955. Oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjaline-poliitiline organisatsioon. Garanteeris NL-le Ida-Euroopa kuulekuse. · VMN - (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) Loodi 1949. Pidi nõukogude blokis asendama Marshalli plaani alusel antavat abi. Varises kokku 1990. · Euroopa Söe- ja Teraseühendus riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952-1967
liiduvabariigiga. IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA Poola Mongoolia Kuuba Saksa DV Põhja-Vietnam Tšehhoslovakkia Hiina RV Ungari Põhja-Korea Rumeenia Jugoslaavia Albaania Nimetatud riigid ei kuulunud NSVL koosseisu! 4. Tähtsamad külma sõja aegsed lepingud: Trumani doktriin, Marshalli plaan, VMN, NATO, VLO. Lepingute sõlmimise eesmärgid/sisu. Trumani doktriin 1947- Dokument, mille alusel tuleb USA- l anda majanduslikku ja sõjalist abi riikidele, kelle iseseisvust ohustatakse või püütakse õhutada kodusõda, et teostada selle käigus riigipöörde. Marshalli plaan- Plaan, mille alusel tuli sõjast kannatada saanud riikidele võimaldada ulatuslikku majanduslikku abi, sest ajalugu näitas, et kommunistlikke riigipöördeid on võimalik läbi viia riikides, kus rahvas on äärmiselt vaene.
Riigid olid sõjas kanntada saanud. b) USA roll maailmapoliitikas tõusis. USAst sai läänemaailma juhtriik, ta oli majanduslikult ja sõjaliselt kindlustatud ning hakkas Euroopale laene andma. c) NSV Liidu mõju suurenes oma territooriumi suurendamise ning kommunistide võimuletuleku aitamise näol. d) USA valitsuse tegevus Külm sõda toimus sõja, poliitika, majanduse, ideoloogia ja kultuuri valdkonnas ning kestis 1947-1991. 2. Millal tekkisid NATO ja VLO ning millised olid nende eesmärgid, millised riigid sinna kuulusid? NATO VLO Loodi aastal 1949. Loodi aastal 1955. Koosseis: USA, Kanada, Norra, Taani, Koosseis: NSVL, Albaania*, Bulgaaria, Poola, Island, Madalmaad, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Tsehhoslovakkia ja Suurbritannia, Portugal, Slovakkia, Türgi ja Ungari Kreeka
1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine. 1. Majanduse liberaliseerimine ( piirangute vähendamine) Majandus 2. Privatiseerimine e. erastamine. Uus majanduspoliitika kukkus läbi, loodetud majandustõusu asemel süvenes riigis kriis ja elanikkonna elatustase langes. 3. Mihhail Gorbatsov riigi majandusliku arengu kiirendamine, riigijuhtkonna uuendamine.
1. Mis oli külm sõda ja millal see toimus? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vahelist vastaseisu pärast II maailmasõda. ~1945(6) 2. Paiguta tabalisse õigetesse lahtritesse: NSVL, USA, Ida-Saksamaa, Lääne- Saksamaa, Hiina, Inglismaa, India, Prantsusmaa, Poola, VLO, NATO Kommunistlik Demokraatlik „Kolmas“ Maailm NSVL, VLO USA, NATO India Ida-Saksamaa Lääne-Saksamaa Hiina, Poola Inglismaa, Prantsusmaa 3. Miks ei saanud Suurbritanniast pärast II Maailmasõda demokraatlikku juhtivat riiki? Kuuludes kõll võitjate hulka, minetas Suurbritannia maailma juhtiva riigi positsiooni maailmas. Võlakoorem – 14 mld USD 4. Kes oli Harry Truman ning mis oli tema „Trumani doktriin“? Ühendriikide president oli
KT Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine (§ 22, 23, 24, 24a, 28, 28a) 1. Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku/kommunistliku riigikorraga riigid? Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja majandusmudelit? Mida kujutasid endast VMN ja VLO? 2. Iseloomusta NSV poliitilist ja majanduslikku arengut Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 3. Kuidas toimus ENSV valitsemine ja millist poliitikat ajasid Karotamm, Käbin ja Vaino? 4. Milliseid repressioone rakendati eesti rahva suhtes ja kuidas osutati vastupanu? 5. Millised positiivsed ja negatiivsed protsessid toimusid eesti kultuuris? 40ne kiri? 6. Millised muudatused toimusid NSV Liidus pärast M. Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M
aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama. NATO peakorter asub Brüsselis. Viimati laienes NATO 2009. aastal, kui liitusid Albaania ja Horvaatia. Lisaks liikmesriikidele osaleb NATO rahupartnerlusprogrammis veel 22 riiki. VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20 . sajandil. • Liikmed: • Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik(lõpetas organisatsiooni toetamise 1961. aastal ideoloogiliste erimeelsuste tõttu, ametlikult lahkus 1968) • Bulgaaria Rahvavabariik • NSVL • Poola Rahvavabariik • Rumeenia Sotsialistlik Vabariik • Saksa DV
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
