Maailm pärast Teist maailmasõda (2)

Pariisi rahukonverents
seal arutati läbi rahulepingute projektid 10-20 võitjariigi ning Saksamaa Euroopa Liitlaste(Itaalia, Rumeenia , Bulgaaria, Ungari ja Soome) vahel.
10. veebruar 1947 kirjutati need alla
Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume.
Albaania sai jälle iseseisvaks.
Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone.
Nähti ette sõjaväelised piirangud.
Nürnbergi protsess
eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle
kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL , Prantsusmaa)
24 inimest saadeti kohtu alla.
„Võitjate üle kohut ei mõisteta“
Potsdami konverents
Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945
Arutati: Saksamaa tulevikku
Osalejad:
J. Stalin – ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär
H- Truman – USA president
W. Churchill / C. Attlee – GB peaminister
Otsused:
GER 4ks okupatsioonitsooniks
Berliin okupatsioonisektoriteks
Võim kuulus GER-l Liitlasriikide kontrollnõukogule, mis asus Berliinis
GER piirid
Poola ja Saksa piir – Odr-Neimi jõgepidi
Ida- Preisimaa jagati:
Lõuna 
Põhja  Köningsbergiga NSVL
GER territoorium vähenes ¼ võrra, võrreldes piiridega 1937. Aastal
Väljapoole GER jäänud sakslased asustati ümber Saksamaale (14,3 mlj s.h 3 mlj sudeedisakslast)
GER tulevik  ühtne demokraatlik riik
Selle tagamiseks nn 4-de-poliitika
Demonteerimine – reparatsioonimaksud tööstusettevõtetele demonteerimise näol  suurem osa NSVL-le
Demilitariseerimine – armee laialisaatmine, sõjatööstuse demonteerimine, sõjalaevastik jaotati NSVL ja GB vahel
Denatsifitseerimine – NSDAP tegevuse keelustamine, natsipropaganda keelustamine, natslike kurjategijate karistamine
Demokratiseerimine – inimõiguste tagamine, vabade valimiste läbiviimine, mitmeparteisüsteem, demokraatliku valitsuse loomine
II maailmasõja tagajärjed
Kokku hukkus ligi 60 mlj inimese
Oli suurenenud tsiviilisikute hukkumise hulk võrreldes I maailmasõjaga
Balti riigid jäid NSVL võimu alla
NSVL kontrolli alla läksid ka Kesk- ja Ida-Euroopa (kommunistlik blokaad e Teine Maailm)
Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine
Külma sõja algus
Suured majanduslikud kahjud
Toimusid suured poliitilise kaarti muutused
Jaapani demokratiseerimine
San Francisco konverents
Toimus: 1951
Arutati: kokkulepet Jaapaniga  NSVL polnud kutsutud sinna
Otsustati: Jaapan tunnustab Korea poolsaare iseseisvust, NSVL-le Kuriili ja Sahhaliini saared, Jaapani nn uus põhiseadus  demokratiseerimine
Kahe üliriigi kujunemine
USA – ainuke riik, mis omas 1945 aasal tuumapommi
NSVL – vabastaja / tal oli üle mailma suurim arme
Üliriikide vastasseis, mis viis külma sõjani
Koloniaalmaailma lagunemine (GB, FRA jne kolooniad )
Enamus kolooniaid lõi lahku emamaast
40tel  Aasia maad
1947  India jagunemine Indiaks ( hinduism ) ja Pakistaniks ( islam )
ÜRO – 1945 aasta aprillis – San Franciscos – 51 riiki osales
Tegevuse eesmärgid:
Võidelda rahu ja julgeoleku säilimise eest
Riikidevaheline koostöö erinevates eluvaldkondades
Inimõiguste järgimine
Tööorganid:
Peaassamblee – kõigi riikide delegatsioonid kuulusid sinna
Julgeolekunõukogu – alaline võimuorgan
Liikmed:
Alalised  5liiget  USA, GB, FRA, NSVL, CHI  vetoõigusega
Ajutised – 10 liiget
Selleks, et mingit otsusta vastu võtta, pidi ajutistest vähemalt ½ poolt olema
Sekretariaat – võimuorgan, mille ülesanne on ÜRO igapäevase asjaajamise korraldamine (ÜRO peasekretär)
Praegune juht  Ban Ki- Moon  vahetub iga 5 aasta järel
Eesti liitus 1991 aastal
Külm sõda
Puudus otsene sõjategevus
Osalesid NSVL ja USA
Läänemaailma ja kommunistliku maailma vaheline pikaajaline vastasseis, hoiduti otsesest kokkupõrkest  tuumarelva pärast
Sõja vormid:
Propaganda
Ideoloogia (demokraatia kommunism )
Majandus (kiire vs aeglane)
Kultuur (saavutused, kunst , kirjandus, filmi areng)
Võidurelvastumine ja kriisid
Eesmärgid:
USA  tõkestada kommunismi levikut
NSVL  II ms saavutuste kindlustamine
maailmarevolutsiooni õhutamine
USA mõju vähendamine Euroopas
Põhjused:
Ida- ja läänemaailma ideoloogia täielik erinevus (demokraatia vs totalitarism; turumajandus vs plaanimajandus
Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVL poolt
Võitlus ajalooliste ja geograafiliste positsioonide pärast maailmas
Liidrite jäikus
Sõja algus:
1945 mais – W. Churchill rõhutas Trumanile, et Lääne- ja Ida-Euroopa vahele on laskunud nn raudne eesriie
Kujunes välja bipolaarne maailm
USA ja lääneriigid(GB, FRA)
NSVL ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid
Vastasseisu süvenemine I
1946 veebruar  J. Stalini kõne Moskvas  rõhutati vastasseisu läänega
1946 märts  W. Churchilli kõne USA-s. rõhutas, et endiste liitlaste vahel on kujunenud vastuolud tänu NSVL tegevusele Ida-Euroopas
Vastasseisu süvenemine II
NSVL keeldus Põhja-Iraanist vägesid välja viimast
NSVL hakkas toetama Kreeka kommunistide relvastatud võitlust valitsuse vastu
Vastasseisu süvenemine III
1947 Trumani doktriin
Selle alusel:
USA lubas abi kõigile rahvastele, keda ähvardab oht võidelda relvastatud vähemusega, keda toetavad välisjõud
USA eraldas 400 mlj Kuuba ja Türgi toetamisele
Doktriin – poliitiline või sõjaline põhimõtekoos sellest tulenevate järeldustega
1947  Marshalli plaan (Marshall – USA riigisekretär)
Ettepanek:
Toetada Euroopat majanduslikult, e temast saaks USA-le elujõuline majanduspartner ja väheneks kommunismi mõju
Plaani alusel 1948-1952 anti abi 17le Euroopa riigile  13 mld dollari ulatuses
Tingimused:
Tuleb loobuda natsionaliseerimisest
Tuleb tagada rahvusvaheline kontroll abi üle
Abi võtsid vastu: GB, FRA, , GER, IT, Šveits, Austria, Türgi, Kreeka, Iirimaa, POR, BENELUX , Taani, Norra, Rootsi, Island
Plaan täitis oma eesmärgi
Kahanes kommunistide mõju
Edenes majandus
Abi ei võetud vastu NSVL rahvademokraatiates, Soomes
Vastuseks asutasid NSVL jt VMN-i (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu)
Brüsseli pakt
1948  kommunistide riigipööre Tšehhoslovakkias
1948 märts  GB, FRA ja BENELUX  50ks aastaks poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö leping e Lääneliit
Saksamaa lõhestamine
Läänetsoonid:
Mitmeparteisüsteem
Vabad valimised
Majanduslik kurss riikliku omandi vähenemisele
1946  USA, GB ja peagi ka FRA ühendasid majanduslikult oma tsoonid
Võeti vastu abi Marshalli plaaniga
21 juuni 1948  rahareform (10 ühele)
Idatsoonid:
Punaarmee survel koondati SSÜP kätte (KP+SD)
Valimised toimusid surve õhkkonnas
Demokraatlike vabaduste piiramine
Ulatuslik natsionaliseerimine (riigistamine)
Hakati juurutama plaanimajandust
Oma rahareform – 23.06.1948
Berliini blokaad
Põhjus: NSVL soov saada Lääne-Berliini oma võimu alla
Ettekääne: Rahareformi laiendamise soov
Käik:
25.06.1948 – algas Lääne-Berliini blokaad NSVL poolt
USA ja GB otsustasid, et kõik vajalik viiakse idaaladele kätte lennukite abil
NSVL oli täielikult eraldanud inimesed vms
Tagajärjed:
1949 aprill – NATO loomine
1949 mai – NSVL lõpetas blokaadi
Tulemus:
Lääne-Berliini ei lülitatud SLV koosseisu
1949 mai lõpp võeti vastu SLV uus põhiseadus
1949 oktoobri algus idatsoonis kuulutati välja SDV
Saksamaa lõplik lõhestumine
NATO loomine
Põhjus: Soov seista vastu NSVL jätkuvale agressioonile, otseseks tõukeks Berliini blokaad
NATO  Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
Asutajariigid: USA, CAN, FRA, GB, IT, BENELUX, POR, DEN, NOR, ICE
Ühtse julgeoleku tagamise põhimõte – rünnakut ühe NATO liikme poolt teise vastu, võetakse kui rünnakut kogu NATO vastu (artikkel 5)
KRIISIKOLDED Pärast TEIST MAAILMASÕDA
Korea sõda (1950-1953)
Põhjused:
II maailmasõja tulemusena tekkis 2 riiki
Lõunas  Korea Vabariik  USA all
Põhjas  Korea Rahvademokraatlik Vabariik  Hiina all
NSVL ja USA võitlus mõjusfääride pärast
Sõda alustasid kommunistid
Sõdivad pooled:
Lõuna  toetas NSVL ja Hiina
Põhja  toetas USA
Tulemused:
1953 sõlmiti vaherahu 2he Korea vahel, mis kestab tänapäevani
Hukkus 3 mlj inimest
Jagati 38 paralleeli mööda
Lääne-vastane ja Läänes kommunismivastase hüsteeria õhutamine
Hoogustus võidurelvastumine  kontinentidevahelised raketid
Lääneriigid otsustasid lubada SLV relvastumist
19554 – NATO liikmed sõlmisid Pariisis kokkulepped
SLV-s kaotati okupatsioonirežiim
SLV sai NATO liikmeks  võis luua armeed  Bundeswehr
Vastuseks lõi NSVL VLO  Varssavi Lepingu Organisatsioon
Suessi kriis (1956)  Lähis-Idas
Eellugu :
1947- ÜRO otsustas luua Palestiina aladele 2 riiki
Iisrael
Palestiina
1948 – kuulutati välja Iisraeli riik, millele vastuseks araabia riigid alustasid sõda Iisraeli vastu. Sõjas olid edukad juudid  hõivasid suure osa Palestiina jaoks mõeldud aladest
Tagajärg:
Araabia maades kujunesid Palestiina põgenike laagrid
Terroriaktid Iisraeli vastu
Põhjused:
1952 – Egiptuse riigipööre, võimule G. A. Nasser (1956),kes hakkas propageerima nn araabia sotsialismi- see tähendas USA islamit  võrdne ühiskond, aga islami reeglid)
Riigistati inglastele kuuluv Suessi kanal
GB ja FRA soov säilitada oma mõjuvõimu Lähis-Idas
Sõdivad pooled:
Egiptus – NSVL toetas sõjaliste nõuannete ja relvadega
Iisrael – GB ja FRA toetasid
Tulemused:
ÜRO sundis sõdivaid pooli sõjategevust lõpetama (eelkõige USA ja NSVL)
GB ja FRA mõju Lähis-Idas tunduvalt kahanes  pidid oma väed välja viima Egiptusest
Nasser väljus kriisist võitjana, Suessi kanal jäi Egiptusele
Mõjusfääre jagati ümber  Lähis-Idas kasvas USA kui Iisraeli toetaja ja NSVL kui Egiptuse toetaja mõju
Berliini kriis
Eellugu:
1955- kuulutati välja Hallsteini (SLV välisminister) doktriin – kui mõni riik peaks tunnustama SDV, siis SLV võtab seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga igasugused diplomaatilised suhted (ainsaks erandiks NSVL  seati sisse diplom. Suhted ning lepiti kokku sõjavangide vahetuses)
Samas NSVL taotles jätkuvalt, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ja peaksid läbirääkimisi SDV-ga
Põhjused:
NSVL soov saada tunnustust SDV
SDV soov peatada põgenike voolu idast läände
1961 aprill – NSVL juht Hruštšov kohtus USA presidendi J. F. Kennedy ’ga ja nõudis Lääne-Berliini staatuse muutmist
13.08.1961 – alustati Berliini müüri ehitamist (piirati kogu Lääne-Berliin), ühe raudtee abil ühendus Ida-Saksamaaga
Tulemused:
Algas põgenike vool
Berliini müürist sai kui vangla vms
SDV-d ei tunnustatud lääneriikide poolt
Kuuba kriis
Eellugu:
1959 – partisanisõda diktaator Batista vastu Fidel Castro juhtimisel
Viidi läbi agraarreform
Natsionaliseeriti Kuubal asuvad USA kapitalile kuuluvad ettevõtted
1961 – USA katkestas diplomaatilised suhted Kuubaga
Castro teatas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon, likvideeriti mitmeparteisüsteem
1961 aprill – Kuuba pagulased üritasid kukutada Castro diktatuuri  sissetungijad purustati
Otsene põhjus:
1962 – Washingtonis saadi teada, et NSVL on hakanud Kuubale toimetama maa-tüüpi keskmaarakette, millel olid tuumalõhkepead
22.10.1962 – USA nõudis rakettide väljaviimist Kuubalt ja kuulutas välja saare mereblokaadi
USA kõrgendas valmidust  VLO vastas samaga
28.10.1962 – NSVL teatas, et rakettide ülesseadmine lõpetatakse, kohale paigutatud võetakse lahti ja viiakse ära
Tulemused:
USA lõpetas karantiini e blokaadi
Kompromiss  NSVL viis oma raketid välja, USA lubas Kuubat mitte rünnata
NSVL juhi Hruštšovi ja USA presidendi J. F. Kennedy vahel nn „kuum liin “
Vietnami sõda (1964-1975)
Eellugu:
1946-1954 – Indo-Hiina sõda, mille käigus püüdis FRA peatada oma koloonia Indo-Hiina iseseisvumist
1954 – Genfi kokkulepete põhjal jagati Vietnam 2te ossa17 paralleeli pidi
Põhja-Vietnam – võimul kommunistid
Lõuna-Vietnam – FRA mõju all, kellega tegelikult rahul poldud
Põhjused:
P-Vietnam püüdis oma võimu alla saada L-Vietnami, kasutades nn punapartisanide ehk vietkongide abi
USA hirm nn „doominoefekti“ pärast, püüd peatada kommunismi levikut Kagu-Aasias
(Kambodža ning Laos võivad ka langeda)
Osalejad:
P-V. NSVL ja Hiina
L-V. USA
Tulemused:
1973 – Pariisi rahuleping, mille alusel USA väed pidid lahkuma ning sõjategevus lõppema
Kodusõja jätk  P-V. väed allutasid L-V.
1976  Vietnami Sotsialistlik Vabariik kuulutati välja
USA-s jõuti järeldusele, et sõjalisel teel ei suudeta kommunismi levikut maailmas peatada
Otsustati alustada detante (läbirääkimisi)
USA-s tugev hingeline kriis  nn Vietnami sündroom (tagasitulnud sõdurid olid vägivaldsed)
1975 – Laoses ja Kambodžas tulid võimule kommunistid
Miks USA kaotas sõja?
USA näitas sõjakoledusi TV-s
Lihtinimese tasemel ei mõistetud, miks sõditi kaugel džunglis
Ei täitunud USA lootus, et P-V-s kujuneb vastasseis kommunistlikule valitsemisele
Vietnamlaste natsionalism tugevam kommunismi hirmust
Protestilaine, sõjavastased demonstratsioonid Lääne-Euroopas
ELUOLU JA KULTUUR 40tel
Muutused igapäevaelus.
Jõuti järeldusele, et on võimalik luua uus ja stabiilne maailm
Maad võtsid optimistlikud meeleolud
Turgude ühendamine ja majanduslike huvide põimumine
Suur ehitusbuum  lahendas elamisnappuse probleemi
Beebibuum ehk sündimuse suur kasv
VW põrnikas  heaolu sümbol
TV hoogne areng (1953 I värvilised telesaated )
Moes naiselikkuse ja graatsia taasavastamine (korsett, kloššseelik, pikad kindad )
Tehniliste uuenduste kasutamine rahu tingimustes
Tuumapomm – selles nähti õudset tapavõimet ja see hoidis arvatavasti ära III ms puhkemise
Sõda oli tagant tõuganud kosmonautikat ja arvutite loomist
Arvutite arengule andis tõuke soov lahti muukida saksa sifrisüsteemi Enigma  kiipide tootmine läks Jaapanile
Uued kirjanduslikud suunad
Eksistentsialism
Mõjukaim filosoof oli Sartre , kes vihkas kodanlikku ühiskondaja USA-t
Olulisim põhimõte: inimene loob ennast ise, valides ise väärtused, mille poole püüelda, ja reeglid, millest kinni pidada
Eksistentsialistid olid ka Camus ja Beckett
Uued teosed, kus käsitleti avameelselt paljusid seni ebasündsusetuks peetud teemasid (nt „ Kinsey aruanne“)
Nabakovi „Lolita“ – keskealise mehe armuelu verinoore tütarlapsega
Sel ajal levinud ideed ja suhtumised rõhutasid inimese õigust ise otsustada ja oma tee valida, allumata “kivinenud“ või „kodanliku“ ühiskonna nõudmistele