I ja II maailmasõja tagajärjed (1)

Üldajalugu
16) I MS tagajärjed
demokraatia levik
majanduskriis
sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud
rahuajal tingimustega kohaneda, maailma
kaubandus ei taastanud oddatud kiirusega, rahandus
oli ebakindel.
äärmuslus (kõva käsi)
Komitern
Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern
Avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule
Proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse
nõukogude vabariigi loomisele
uued piirid Euroopas ( Versailles ’ rahuleping )
USA
Kiire areng, kasvas nii riigi väline võimsus kui kodanike
jõukus. Kehtestati nn. kuiv seadus, mis ei lõpetanud
Alkoholi tarbimist. Salaalkoholi toel rikastus maffia ,
suurendades sellega märkimisväärselt oma mõju.
Tagasilöögid aga ei suutnud esialgu Ameerika unelmat
kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva
Vaesumine . Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi
teooria). Isolatsionismi poltiika.
Suurbritannia
Kaotas maailmas juhtiva koha, osa maailmamajandusest
kahanes, raskused traditsiooniltses tööstusharudes, nagu
söe- ja tekstiilitööstuses. Aeglane kaasaminek moodsate
tehnoloogiate ning uute tööstusharudega.Välispoliitikas
oli sunnitud tegelema impeeriumi rahvaste iseseisvus -
püüetega. Võeti vastu Westminsteri statuud , mis pani
aluse Briti Rahvaste Ühendusele.
Prantsusmaa
Liitis endaga suure töösstusliku potensiaaliga piirkonnad, mis andsid
majanduse arengule tugeva tõuke. Muutus tööstusriigiks. Poliitiliselt ebastabiilne
(ei tekkinud stabiiliseid poliitilisi parteisid, valitsuste kiire vahetumine ). Pettumus demokraatias ning majanduskriisi tulemuena halvenes olukord veelgi: äärmusliikumised
tugevnesid, Rahvarinde loomine poliitilise stabiilsuse loomiseks. Välispolootika pürgis
jätkuvalt Euroopa mandriosa tähtsaimaks võimuks, kuid selleks puudus küllaldane
majanduslik ja sõjaline jõud. Vaenulikult suhtunud Venemasse hakkas 1930. aastatel
NSV Liiduga koostööd otsima , lootes luua nii vastukaalu Saksamaale.
Saksamaa
Algas hüperinflatsioon, majanduslik nõrkus aeglustus kogu Euroopa
majanduse arengut. Äärmusliikumiste levik. 1933. aastal tuli võimule
Natsionalitslik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler .
Itaalia
Itaalias kehtestati esimesena diktatuur Lääne-Euroopas. 1922. aastal tulid
võimule fašistid, eesotsas Benito Mussoliniga. Majanduskasv madal,
agressiivne välispoliitika.
NSVL
NSVL loodi 1920. aastal. Verised jõudemonstratsioonid, talupoegade koormised ,
rahulolematus . 1926. aastal tuli võimule Jossif Stalin , kes lõpetas NEP-i.
Natsionaliseeriminel, reparatsioonid, sundindustrialiseerimine , sundkollektiviseerimine.
Inimkaotused
I MS järel hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit inimest ja kelleks vigaseks jäi 3,5 miljonit inimest. Kadunud põlvkond. Hukkusid peamiselt sõdurid.
Rahvusvaheline kohus
Nürnbergi protsess
II MS tagajärjed
demokraatia levik
Taastati enamikes Lääne- Euroopa riikides demokraatlik kord.
majanduskriis
Paljud lääneriigid olid Teises maailmasõjas raskeid kaotusi kandud,
aitasid demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan
neil oma majanduse kiiresti taastada.
uued piirid
Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSVL-ile (+osa Isa-Preisimaast koos
Königsbergiga). Itaalia pidi loovutama oma Aafika kolooniad . Albaania taasiseseisvus.
Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse . Bessaraabia läks NSVL-ile+mitu
Olulist piirkonda Soomelt. Island iseseivus sõja ajal. Potsdami rahukonverents.
USA
Tõusis läänemaailma võimsamaks riigiks. Muutus diplomaatia: isalotasiooni asemel asus
USA looma liite teiste riikidega, lootes sedasi peatada kommunismi levikut. Sisepoliitikas
väljendus see makartismina.
Suurbritannia
Puudu jõud impeeriumi kooshoidmiseks. Asumaad
Aasias ja Aafrikas iseseivusid. Rahvusvahelise tähtsuse
langus. Säilis kaheparteisüsteem – konservatiivid , leiboristid .
Prantsusmaa
Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest (eesotsas kindral
Charles de Gaulle , kes moodustas 1944. aastal Ajutise Valitsuse). 1946. aastal
Koostatud ja referendumil heaks kiidetud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Majanduspoliitika muutus vasakpoolseks. Uus poliitiline
süsteem osutsuski ebakindlaks, võimule said tsentristlikud erakonnad , kes olid nii
kommunistide kui ka gaulle’istide vastu, suutmata samas riiki tõhusalt juhtida.
Probleeme suurendas koloniaalimpeeriumi langunemine.
Saksamaa
Purustati sõjas põhalikult ning jagati NSV Liidu, Ameerika Ühendiriikide, Inglismaa
ja Prantsusmaa vahel okupatsioonitsoonideks. Saksa majandusime , sotsiaalne
turumajandus.
Itaalia
Itaalia arengut 1950. ja 1960. aastail võib nimetada tormiliseks. Itaaliast sai tööstusriik.
Juhtivaks poliitiliseks jõuks olid kristlikud demokraadid . Väga suur oli kommunistliku
Partei pooldajaskond. 1950. aastate keskpaigast hakkasid valitsusse pääsema sotsialistid.
NSVL
Pidev hirmuvalitsus , repressioonid , massilised arreteerimised, defitsiit, võitlus läänestamise
vastu, võitlus läänestamise vastu jne.
Idablokk

• Võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte.
  
• Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused.
  
• Komm. Parteile oli allutatud kogu elu riigis.
  
• Tohutu võim julgeolekuorganitel.
  
• Majandus valdavalt riigistatud.
  
• Sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal.
  

Kesk- ja Ida-Euroopa
Punaarmee poolt okupeeritud, NSVL-i mõjusfääris. Kommunistlik diktatuur kehtestati ühesuguse skeemi põhjal. Kommunistlik võim oli ebakindel, rahvas olid rahulolematud.
Hiina
1946-1949 Hiina kodusõda, mille lõpus kuulutas kommunistide liider Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi (NSVL-i toetus).
Koera
Korea sõda (1950-1953) – kommunistliku Põhja-Koera (NSVL-i ja Hiina toetusel) ja Lõuna-Koera (ÜRO ja eelkõiga USA toetusel) vaheline sõda.
Tulemus: vaherahau, mis kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks.
Kaotas: NSVL – autoriteet nii Aasias kui ka Euroopa vähenes tuntavalt .
Vietnam
Vietnami sõda 1964-1973 (75)
1957. aastal algas mittekommunistlikus kuid ebademokraatlikus ja diktaatorlikus Lõuna-Vietnamis partisanisõda ( vietkong =punapartisan). Põhja-Vietnami toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Vietnami USA. Toores ja halastamatu sõda, USA lahkus 1973, kohalikud alistusid 1975. Kommunismi võit.
Inimkaotused
Kokku hukkus 60 miljonit inimest. Suurimaid kaotusid kandsid NSVL ja Hiina. Hukkus ka tsiviilelanikkond. Holokaost, genotsiid.
Rahvusvaheline kohus
Ei loodud.
Demokraatlike riikide lubadused
Atlandi harta põhimõtted, mida ei täidetud ( Teheran 1943, Jalta 1945, Potsadam 1945)
Külm sõda
1948 Berliini blokaad – 1991 NSVL-i lagunemine
Ida-Euroopa
#Stalini kõne 1946 – kõne sõdade paratamatusest, andis märku, et NL valmistub konfliktiks Läänes.
#VMN 1949 – oli sotsialistlike riikide organisatsioon , mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd, loodi vastukaaluks Marshalli plaanile.
#VLO 1955 - oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, vastukaaluks NATO-le
#Ungari ülestõus 1956 – rahvuslik ülestõus NSVL-i poliitika vastu, mille NSVL suutis maha suruda.
Seos Suessi kriisiga : USA ei toetanud ungarlasi, kuna oli hõivatud paralleelselt toimuva Suessi kriisiga, USA kartis uut maailmasõda.
#Praha kevad (1968) – Tšehhoslovakkia liberaliseerimine, mille NSVL otsustas peatada. Rahumeelsetele reformidele vastas Brežnev sõjaväe Prahasse saatmisega.
#Brežnevi doktriin (1968) – NSVL-il on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus.
Muu maailm (Lääne-Euroopa)
#Churchilli kõne 1946 (vastukajaks Stalini kõnele) – tõi kõnes esile liitlaste vastuolud, kutsus Läänt üles kommunismile vastu seisma.
#Trumani doktriin 1947 – USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. See oli pidurdamispoliitika.
#Marshalli plaan 1948 – Euroopa majanduse ülesehitamiseks ja kommunismi vähendamiseks andsid Ühendriigid aastail 1948-1952 seitsmeteistkümnele Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi
#Berliini blokaad 1948-1949 – NSVL polnud rahul rahareformiga ning sulges kõik maismaa- ja raudteed. NSVL tahtis saavutada Lääne-Berliinu üle täieliku majandusliku kontrolli. Lääne-Berliin jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Saksamaa lõhenemine: Saksa LV ja Saksa DV.
#NATO 1949 – esialgu Saksamaa vastu
#Korea sõda 1950-1953
#Pidurdamispoliitika – kukkus läbi, ei olnud edukas. Kommunistide võit Koeras , mõjusfääri kuuluvatest riikidest võttis Marshalli plaani vastu Jugoslaavia , Berliini blokaadiga NSVL ei kaotanud midagi.
#Söe- ja Terase koondise loomine 1952 – majanduslik ja poliitiline koostöö
#Suessi kriis 1956 – Egiptus riigistas Inglismaale kuulunud Suessi kanali, tekkis konflikt läänega. Egitptust asus toetama NSVL, Iisreali Inglismaa (Inglismaa õhutas Iisraeli rünnakule) ja Prantsusmaa. USA ja NSVL sundisid sõdivaid pooli sõda lõpetama.
Tagajärg: Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, NSVL-i mõju Lähis-Idas suurenes.
#Berliini kriis 1958 - 1961 - põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki.
#Berliini müür 1961-1989 - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani.
#Tagasitõrjumispoliitika 1956-1961 - ?
# Kuuba kriis (1962) – 1959. aastal Batista kukutanud Castro lõi lähedased suhted NSVL-iga, pinged tugevnesid USA-ga. Oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSVL-i tihe vastasseis – reaalne Tuumasõja oht. 28. oktoobril teatas Hruštšov, et võtab raketid maha, mille vastuseks lõpetas USA Kuuba blokeerimise, viis Türgist ära NSVL-i sihtivad raketid. USA-le edukas, sest NSVL alistus.
#Vietanmi sõda (1964-1973/75)
17) Pingelõdvendus
Võidurelvastumine ja desarmeerimine
50.ndatel ja 60.ndatel polnud ühtegi strateegilist lepingut, kuna oli teistsugune poliitika (pidurdamispoliitika, tagasitõjurmispoliitika).
18) Helsingi portsess