Soetamise aeg Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkväärtus Seisukorra iseloomustus Juhatuse liige Raamatupidaja akt võib sisaldada: 1. Vara liiki, täielikku nimetust, kogust, soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2. Vara osa kõlbmatuks tunnistamise selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3. Andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4. Põhivara remontide, parenduste, ümberehituste maksumust aruandeaastal 5. Infot, millest selgub, et vara ei ole õnnestunud kasutusse anda ega võõrandada, samuti asja säilitamise ebaotstarbekuse puhul seda tõendavat infot; 6. Vara osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 7. Vara hävitamiseks vajalike tööde, sh hoonete lammutamise eelarvet;
PARTNERLUS Peamisi turvariske ja ohtusid saab teadvustada ja juhtida koostöös, kus pooled tegutsevad võrdses partnerluses. Parima tulemuse saavutamiseks seome kokku parimate ressursside kogemuse, usaldusväärsuse ja aususe. 4 Firmaväärtused INNOVAATILISUS Nägemus tulevikus saadavast kasust koos teadmistega tehnoloogiast ja turvalisusest suunavad Pristist parenduste otsingul. Pristis väärtustab ja julgustab innovaatilisust organisatsiooni kõikidel tasanditel, partnervõrgustikus ning klientide hulgas. 5 Firmaväärtused TURVALISUS Turvalisus on väga lai kuid samas väga isiklik mõiste. Pristis keskendub oma klientide personaalsete turvavajaduste ja ootuste täitmisele. 6
h. elektrit, vett ja kanalisatsiooni vastavalt Üürniku vajadustele ning Üüriobjekti kasutamise eesmärgile; 4.2.3 teha muudatusi ja parendusi Üüriobjektil ainult pärast Üürileandjalt vastavasisulise kirjaliku loa igakordset saamist; 4.2.4 Lepingu lõppemisel võtta ära Üüriobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Üüriobjekti kahjustamata. Kui parenduste või muudatuste äravõtmine ei ole võimalik, võib Üürnik nõuda Üürileandjalt hüvitist summas, mille võrra on Üürileandja nõusolekul tehtud parenduste ja muudatuste tõttu tõusnud Üüriobjekti väärtus. 4.3 Üürileandja on kohustatud: 4.3.1 andma Üüriobjekti Üürniku valdusesse Lepingu punktis 4.2.1 märgitud kuupäeval; 4.3.2 tagama Üürniku varustamise vee, elektri ja soojusenergiaga ning hoidma korras sisenevad
3.2. Üürileandja on kohustatud: 3.2.1. andma eluruumi lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis üürnikule üle hiljemalt ___ _________ __________.a.; 3.2.2. võimaldama üürnikul eluruumi kasutamist vastavalt käesolevale lepingule; 3.2.3. teavitama üürnikku kõigist temale teadaolevatest eluruumi puudustest. Üürileandja ei vastuta puuduste eest, millest ta ei teadnud ega pidanudki teadma. 3.2.4. mitte keelduma üürnikule nõusoleku andmisest eluruumis parenduste ja muudatuste tegemiseks, kui see on vajalik eluruumi kasutamiseks; 3.2.5. mõjuva põhjuseta mitte sekkuma üürniku eraellu; 3.2.6. tasuma avariiremondi kulud kui avarii pole põhjustatud üürniku süül. 3.3. Üürnikul on õigus: 3.3.1. teha eluruumis parendusi ja muudatusi vaid üürileandja kirjalikul nõusolekul; 3.3.2. lepingu lõppemisel võtta ära eluruumis tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik eluruumi kahjustamata; 3.3.3
3. nõuda Üürniku poolt tekitatud kahju hüvitamist. 4.2 Üürnikul on õigus: 4.2.1 saada Üüriobjekt enda kasutusse hiljemalt [Üüriobjekti üleandmise kuupäev]; 4.2.2 teha muudatusi ja parendusi Üüriobjektile ainult pärast Üürileandjalt vastavasisulise kirjaliku loa igakordset saamist; 4.2.3 Lepingu lõppemisel võtta ära Üüriobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Üüriobjekti kahjustamata. Kui parenduste või muudatuste äravõtmine ei ole võimalik, võib Üürnik nõuda Üürileandjalt hüvitist summa ulatuses, mille võrra on Üürileandja nõusolekul tehtud parenduse ja muudatuste tõttu tõusnud Üüriobjekti väärtus. 4.3 Üürileandja on kohustatud: 4.3.1 andma Üüriobjekti Üürniku valdusesse Lepingu punktis 4.2.1 märgitud kuupäeval; 4.3.2 võimaldama Üürnikul takistamatult kasutada Üüriobjekti; 4.3
eelarveraamistik, puudulik tasustamissüsteem ja bürokraatlik raiskamine. Teisitimõtlejad vaatlevad riigi eesmärke ühiskondlikult laiemalt ja vastandavad ebaefektiivsuse alustel, millega ei saa eelnevat erasektoriga samale tasandile seada. Mahukama haardega süsteem kasutab resursse teisiti ja seda tuleks ka teiste kriteeriumite läbi hinnata. Alles põhjuste mõistmise järel saame luua võimalused aluste esitamiseks, mis kujundavad meie arvamust parenduste väljatoomiseks. Põhimõttelised erinevused ei loo selleks viljakat tausta, aga seda enam on võimalus probleemset pinnast laiemalt uurida. (Sorensen 2002, 261) Poliitilistest mõjutustest sugetud avalik sektor peab oma teenuste pakkumisel ja suhtluses tarbijatega suuresti alluma juriidilistele ja formaalsetele piirangutele. Keerulised eesmärgid, üksikisikut tihtipeale mitte kaasavad asutused ja laiahaardeline süsteem ei tekita küllaldaselt kindlust
3.1.8 Laodokumentatsiooni õigeaegne Arvutisüsteemis fikseeritud laojäägid ja vormistamine, laojääkide õigsuse reaalsed jaojäägid on vastavuses. tagamine. 3.1.9 Inventeerimine. Üldinventuurides Kaubagrupi inventuurid on õigeaegselt osalemine. Kaubagrupi inventuuride läbi viidud. Müügijuht annab juhatajale läbiviimine ja osalemine. ülevaate olukorrast ning vajadusel edastab parenduste tegemiseks omapoolsed ettepanekud. 3.1.10 Kauba dokumentide vormistamine Dokumentide õigeaegne vormistamine. arvutis vastavalt sisekorrale. 3.1.11 Enesekontrollisüsteemi Klientidele on tagatud kvaliteedile ja põhimõtete tundmine ja nõuete täitmine toiduohutusnõuetele vastav kaup. ning müügipersonali enesekontrolli plaani täitmise kontrollimine. 3.1
teha ja nõuda eluruumi omanikult või ühistult nende tööde maksumuse hüvitamist; maha võtta tema poolt paigaldatud seadmeid tingimusel, kui ei vigastata üksikuid konstruktsioone või ei rikuta viimistlust ning seadmed asendatakse projektikohaste seadmetega. 60. Üürileandja (korralduslikud) eeltööd üüri-eluruumides remondi tegemise alustamisel . Üürileandja võib teha asjale parendusi ja muudatusi ja üürnik peab taluma parenduste ja muudatustega seotud töid ning muid mõjutusi, kui tööd ja mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad. Üürileandja peab vähemalt kaks kuud enne parenduste või muudatuste tegemise alustamist teatama üürnikule kirjalikult taasesitatavas vormis parenduste ja muudatuste tegemiseks kavandatavate abinõude liigist, ulatusest, algusest ja eeldatavast kestusest, samuti nendest tuleneda võivast üüri suurenemisest. Üürnik võib lepingu käesoleva paragrahvi lõikes
teha ja nõuda eluruumi omanikult või ühistult nende tööde maksumuse hüvitamist; maha võtta tema poolt paigaldatud seadmeid tingimusel, kui ei vigastata üksikuid konstruktsioone või ei rikuta viimistlust ning seadmed asendatakse projektikohaste seadmetega. 60. Üürileandja (korralduslikud) eeltööd üüri-eluruumides remondi tegemise alustamisel. Üürileandja võib teha asjale parendusi ja muudatusi ja üürnik peab taluma parenduste ja muudatustega seotud töid ning muid mõjutusi, kui tööd ja mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad. Üürileandja peab vähemalt kaks kuud enne parenduste või muudatuste tegemise alustamist teatama üürnikule kirjalikult taasesitatavas vormis parenduste ja muudatuste tegemiseks kavandatavate abinõude liigist, ulatusest, algusest ja eeldatavast kestusest, samuti nendest tuleneda võivast üüri suurenemisest. Üürnik võib
· Kavaliteetjuhtimiseks vajalikud abinõud ja õpimisvõimalused nende kasutamiseks · Spetsialistide nõuanded kvaliteediprogrammi koolitustel ja ümarlaudadel 1.2 Kvaliteediprogrammi protsess Kvaliteediprogramm toimub kindlate tegevustena 12-kuuliste tsüklite kaupa. Tunnustuse saamiseks esimese aasta jooksul ettevõte peab: · Korraldama eneseindamise ja määratleb parendusvaldkonnad · Koostab kvaliteediplaani vähemalt kahe kuni kolme valdkonna parenduste juurutamiseks ettevõttes · Analüüsib kliendi teekonda oma ettevõttes ning leiab parendusvõimalused ( nt kliendi tagasiside süsteemi loomine) · Koolitab oma töötajaid kliendikesksuse põhimõtetes, aktiivse puhkuse puhul ka riskikäsitluses · Osaleb võrdanalüüsis ( benchmarking) seminaril · Läbib välishindamise3 Tunnustus ,, Märk kindlast arengust"
faktidele tuginev juhtimine; sotsiaalne vastutus ja kodanikuväärtused; keskendumine tulemustele ja väärtuste loomisele; süsteemide arendus. 5 2. MALCOLM BALDRIGE’I KVALITEEDIAUHINNA KASUTATAVUS 2.1. Baldridge’i kriteeriumid toimimise täiuslikkuse hindamiseks Baldrige Kvaliteediauhinnale kandideerivaid organisatsioone hindab sõltumatu eksamikomisjon. Auhinna saajad valitakse saavutuste ja parenduste järgi seitsmes kategoorias, mida tuntakse nimega „Baldridge’i kriteeriumid toimimise täiuslikkuse hindamiseks“ (Baldrige Criteria for Performance Excellence). Baldridge’i seitse kriteeriumit on: 1) Eestvedamine (Leadership) – kuidas juhtkond juhib ettevõtet ja mismoodi organisatsioon on end ühiskonnas positsioneerinud; 2) Strateegiline planeerimine (Strategic planning) – kuidas organisatsioon koostab ja planeerib ning rakendab strateegilist juhtimist;
sest tulud võivad väheneda riigi eraldiste kahanemise tõttu või tulude jagamisest vähem jõukate naabritega (Sørensen 2006)9. Väiksemates omavalitsustes väga sageli ei viigi efektiivsuse ja tõhususe suurenemine madalamate keskmiste kuludeni ühiku kohta, kuna teenuseosutamise kvaliteet ei olnud enne ühinemist piisav ning peale ühinemist otsustatakse seda parandada (Steiner 2003)10. Samas on selliste parenduste ulatust keeruline mõõta - kas teenuse kvaliteet paranes või mitte või milline on piisavalt hea teenuse kvaliteet? (Christofferesen & Larsen 2007)11. Erinevaid käsitlusi kõrvutades leian, et olemas ei ole ,,ideaalse" kohaliku omavalitsuse suurust, vaid iga kaasus on erinev tulenevalt elanike arvust, asustuse tihedusest, senisest finantssuutlikkusest ja pakutavate teenuste hulgast ja tasemest. Samuti on hinnatud12, et ühinemise tulemuslikkus sõltub ka
nõuetest ja hea usu põhimõttest. 4.2 Rendileandja on kohustatud: 4.2.1 andma Kinnistu Rentniku valdusesse Lepingu punktis 1.4 märgitud kuupäeval; 4.2.2 oma õiguste ja kohustuste täitmisel segama võimalikult vähe Rentniku tegevust Kinnistu kasutamisel; 4.2.3 mitte keelduma nõusoleku andmisest Kinnistul Rentniku poolt tehtavateks parendusteks ja muudatusteks, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik Kinnistu kasutamiseks või selle mõistlikuks majandamiseks. 5. Poolte vastutus 5.1 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest kannavad Pooled käesolevas Lepingus ning Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutust. 5.2 Kõigi Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetähtaegse tasumise korral on
- hooned (vara klassid 155100 155119) Materiaalne põhivara on muuhulgas ka hooned (või osa hoonest), mida kasutatakse linna põhieesmärkidel, s.o avalik-õiguslike ülesannete täitmisel (sh kohaliku elu korraldamisel) või mis on üürile antud teistele avaliku sektori üksustele. Inventuuri käigus selgitatakse, kas põhivara inventuurinimekiri sisaldab objekte, millele on tehtud parendusi. Parendustega seotud kulutuste inventeerimisel võrreldakse põhiobjekti ja parenduste järelejäänud eluiga. Parenduste eluea lõpp ei tohiks üldjuhul ületada põhiobjekti eluea lõppu. Näiteks hoonel on vahetatud aknad. Parendusena arvele võetud akendele määratud eluiga ei tohiks ületada hoone järelejäänud eluiga, kuna aknad ei saa kesta kauem kui hoone ise. Juhul, kui hoonet on parendanud hoonet bilansis kajastavast asutusest erinev linna asutus (nt parendusi tegi amet, kuid hoone on bilansis hoonet valitsema volitatud hallataval asutusel),
Ja need mõjutused peavad olema vajalikud: 1. Asja säilitamiseks 2. Puuduste kõrvaldamiseks 3. Kahju ärahoidmiseks 4. Kahju tagajärgede kõrvaldamiseks Üürnik peab taluma ka seda, kui üürileandja asja üle vaatab kuhul kui ülevaatamine on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule. Üürnik peab asja parendusi ja muudatusi taluma üksnes juhul kui tööd ega mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad. Üürileandja peab parenduste ja muudatuste tegemisest ette teatama VÕS § 284 lg 2 sätestatud tähtajal ja vormis. Teate esitamine on oluline seetõttu, et üürnikul on 14 päeva jooksul alates teate saamisest õigus üürileping üles öelda. Kui üürnik tahab lepingut üles ütleda, siis ta peab sellest 30 päeva ette teatama. Alati peab üürnik parenduste tegemise teadet saades arvestama kahe võimaliku ebameeldiva tagajärjega: 1. Ebamugavused 2. Võimalik üüri hilisem tõus
üürisummat või ka kolm kuud kommunaalkulusid). Kui üürnik tasub enne talle antud tähtaega võla, on ülesütlemine kehtetu - Ilma üürileandja nõusolekuta teeb parendusi, võtab allüürniku, rikub ruume tahtlikult või rikub maja sisekorraeeskirju. 55. Üürileandja (korralduslikud) eeltööd üüri-eluruumides remondi tegemise alustamisel Üürileandja võib teha asjale parendusi ja muudatusi ja üürnik peab taluma parenduste ja muudatustega seotud töid ning muid mõjutusi, kui tööd ja mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad. Üürileandja peab vähemalt kaks kuud enne parenduste või muudatuste tegemise alustamist teatama üürnikule kirjalikult taasesitatavas vormis parenduste ja muudatuste tegemiseks kavandatavate abinõude liigist, ulatusest, algusest ja eeldatavast kestusest, samuti nendest tuleneda võivast üüri suurenemisest. 56
kasutajal õigus hädavajalikud tööd ise teha ja nõuda eluruumi omanikult või ühistult nende tööde maksumuse hüvitamist; maha võtta tema poolt paigaldatud seadmeid tingimusel, kui ei vigastata üksikuid konstruktsioone või ei rikuta viimistlust ning seadmed asendatakse projektikohaste seadmetega. / 57.Üürileandja (korralduslikud) eeltööd üüri- eluruumides remondi tegemise alustamisel. Üürileandja võib teha asjale parendusi ja muudatusi ja üürnik peab taluma parenduste ja muudatustega seotud töid ning muid mõjutusi, kui tööd ja mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad. Üürileandja peab vähemalt kaks kuud enne parenduste või muudatuste tegemise alustamist teatama üürnikule kirjalikult taasesitatavas vormis parenduste ja muudatuste tegemiseks kavandatavate abinõude liigist, ulatusest, algusest ja eeldatavast kestusest, samuti nendest tuleneda võivast üüri suurenemisest. Üürnik
· Ülesanne on uurida kvaliteedisüsteemi tõhusust ja tagada nõuetest kinnipidamine. · Aluseks võetakse auditid, parendustegevused ja järelkontrollid. · Eesmärk on mittevastavate tegevuste põhjuste kõrvaldamine. · Mittevastavused tuleb dokumenteerida ja informeerida üldjuhti. Kvaliteedijuhi kohustus on: · Kontrollida parendustegevuste elluviimist vastutava isiku poolt, · Kontrollida parendustegevuste täitmise tähtaegsust, · Anda juhtkonnale informatsiooni parenduste rakendamise kohta, · Järelkontrolli käigus hinnata parenduste tõhusust. Parendustegevused Auditi järel tuleb kindlaks määrata: · Puuduste suurus ning vajadus koheselt parendada, · Leitud puuduse põhjus, · Ennetavad tegevused, et vältida probleemi kordumist, · Parendustegevuste tähtajad, · Parenduste eest vastutavad isikud, · Ressursside vajadus ja jaotamine tegevjuhi poolt. Juhtimise hindamine · Süstemaatiline dokumenteeritud ülevaate
lükata. Nii kasutatakse statistiliste tööriistadena hüpoteeside kontrollimist, regressioonanalüüsi seoste ning nende tugevuse määratlemiseks, variatsiooni uurimise tööriistu, stratifitseerimist ehk kihistamist, tsükliaegade analüüsi, töövoo analüüsi jms. DMAIC protsessi kolme esimese sammuga peaks valmima projekti harta. See on murdekohaks, kas jätkata projektiga, lõpetada või alustada uuesti probleemi defineerimise ja probleemi täpsema sõnastamisega. Parenduste rakendamise faasis töötatakse välja lahendused analüüsitud juurpõhjustele ning nende lahenduste elluviimise plaan. Lõpeb see protsess muudatuste juhtimise ning lahenduste elluviimisega. Rakendamisel lähtutakse põhimõttest, et seda tuleks teha väikeste eksperimentide kaupa, millele järgneb protsessimuudatus või lahenduse ümbertegemine. Sisuliselt ei muudeta standardseid tegevusjuhiseid enne on veendutud, 7 et need ka reaalselt midagi paremaks muudavad
Õppimine mõõtes selgub, mis on hästi ja mis vajab järeleaitamist. Hindamine ühtlustatud mõõdikute korral on võimalus võrrelda end (omi protsesse) teiste organisatsioonidega (benchmarking). Protsesside muutmise ehk parendamise olemus, vajalikkus (ehk põhjused) ja levinumad eesmärgid. Projekti läbi sünnivad investeeringud, tehakse näuetele vastavaid parendusi, standardimine ja optimeerimine, automatiseerimine. Parenduste käigus on vaja eraldi hoida as is ja to be protsessid. Lean'i (ehk timmitud) juhtimise / tootmise põhimõtted (filosoofia) ja põhikomponendid. Lean timmitud ehk sujuv (tootmine ja/või juhtimine) ... sai alguse II maailmasõja järel Jaapani autotööstusest (Toyota), sellele eelnes (traditsiooniline) masstootmine. Põhimõtted · lähtuvad kõik protsessid kliendi vajadustest st protsessidest kõrvaldatakse kõik tegevused, mis ei loo kliendile väärtust;
· Gmroi meetod - GMROI eesmärk on analüüsida varudega seotud küsimusi investeeringu tasuvuse seisukohast. Sellisel juhul võib varusid juhtida samamoodi nagu ülejäänud ettevõtet - keskenduda tuleb ainult kõige kasumlikematele gruppidele antud investeeringu korral. 17 · Kaizen kuluarvestus: kulude alandamine tootmisprotsessi pideva täiustamise teel, suure arvu ja suhteliselt väikeste parenduste teel (Kaizen-costing) kulude analüüsi objektiks ei ole toote konstruktsioon, vaid tootmisprotsess, kus igale tootmisüksusele määratakse kulude alandamise ülesanne, mille täitmine toetub tugevalt töölistele, nende analüüsidele ja ettepanekutele, sest neil on parimad kogemused pisitäiustuste tegemiseks; 18 20 võtme meetod (20 Keys) 1. Puhastamine ja korrastamine 2
Projekti ajakava: 18.04-30.06.2008 Projekti meeskond Projekti juht: Eleri Piirak Liikmed: Katrin Geffe, Katrin Pajula Projekti toimetaja: Maderiin Tammik Koosolekud/tegevuskava: I. 19.04.08 Teema valik, üldine disskussioon II. 28.04.08 Töökorralduste jagamine, teema arutelu III. 15.05.08 andmete kogumine ja analüüs, probleemide lahendamine IV. 15.06.08 töö lõplik kokkupanek, kokkuvõtte tegemine ja vormistamine V. 25.06.08 parenduste sisseviimine töösse, kõikide vigade likvideerimine Tööjaotus: Suhtlemine - silmast-silma, Messengeri ja e-maili teel. Eleri - ettevõtte andmete kogumine Katrin Pajula info analüüsimine Katrin Geffe - koostab joonised, kõikvõimaliku vajaliku info otsimine Maderiin - teksti kogumine ja vormistamine Ühised tegemised probleemide lahendamised, jooniste korrektuur, töö kokkupanek 24
võrrelda ennast teistega saada ekspertide hinnang oma ettevõtte tegevusele saada lisamõtteid, kuidas ja kuhu edasi liikuda 4.1 Mida kvaliteediprogramm endast täpsemalt kujutab? Kvaliteediprogrammi raames toimub ettevõtjatele 6 koolitust, mille raames: korraldab ettevõtte enesehindamise ja määratleb parendusvaldkonnad koostab kvaliteediplaani vähemalt 2-3 valdkonna parenduste juurutamiseks ettevõttes analüüsib kliendi teekonda oma ettevõttes ning leiab parendusvõimalused (nt kliendi tagasiside süsteemi loomine jms) koolitab oma töötajaid kliendikesksuse põhimõtetes, aktiivse puhkuse puhul ka riskikäsitluses tunnustuse saamiseks läbib ettevõte ka välishindamise 4.2 Tunnustus „Märk kindlast arengust“ Otsus tunnustamise üle võetakse vastu välishindamise tulemuste ja ettevõtte poolt esitatud
o Perekonnaliikmete majutamise õigus § 289 Hoolsuskohustus § 276 lg 2. Kohustus tagada asja säilimine seisundis, milles see oli üürnikule üleandmise hetkel ( v.a. tavapärane kulumine § 334 lg 2). Asja tagastamise kohustus üürilepingu lõppemisel § 334 lg 1 Asja korrashoid ja hooldamine: o Korrashoiukohustus üldiselt üürileandjal, üürnikul üksnes § 280 ulatuses o Üürileandja poolt tehtavate parenduste ja muudatuste talumine § 283, § 284 o Üürniku poolt tehtavad parendused ja muudatused ja nende hüvitamine § 285, § 286 Õigus, kui üürileandja nõusolek § 285 lg 1 Parenduste ja muudatuste hüvitamine § 286 ainult siis, kui üüriruumi väärtus tõusis. Üür ja „kõrvalkulud“ § 292, § 293. Üür peaks katma kõik kulud, mis üürnik selle kasutamise jooksul tekitab
pikaajalised eesmärgid ja peamised IT-gaseotud tegevused organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 79. Millised on valmis tarkvaralahenduse ostmise eelised ja puudused? - Eelised: lai valik, võimalus eelnevalt järele proovida, ei kulu arendusaega, puudub vajadus projektimeeskonna komplekteerimiseks , kasutajaid on rohkem kui üks. Puudused: ei pruugi vastata organisatsiooni vajadustele, keeruline või võimatu muuta , puudub kontroll versiooniuuenduste ja parenduste üle, tarnija võib pankrotistuda, ebapiisav teadmine, kuidas tarkvara on üles ehitatud ja toimib. 80. Millistel juhtudel on tarkvaralahenduse rent mõistlik valik? - Vabavara, arenduse tellimine väliselt osapoolelt, arendamine maja sees. 81. Mis on tarkvaraprojektis eelanalüüsi tulem? Kellele on saadud tulem sisendiks? - 82. Mis on tarkvaraprojektis süsteemianalüüsi tulem? Kellele on saadud tulem sisendiks? - 83 . Mis on tarkvaraprojektis süsteemi disaini tulem
saada aru, milliseid protsesse organisatsioonis teostatakse ja kuidas leida võimalusi protsesside automatiseerimiseks kaaluda protsesside ümberkorraldamist Protsessianalüüsi tulemuseks on protsessivaade, mis: annab ülevaate protsessidest, millega organisatsioon huvigruppide poolt püstitatud eesmärke ja ootusi täidab loob arusaamise, läbi milliste tegevuste protsesside teostus toimub annab aluse parenduste rakendamiseks ja nende hindamiseks 16. Ettevõtte/organisatsiooni protsessianalüüsi sammud: 1. organisatsiooni eesmärkide määratlemine 2. organisatsiooni huvigruppide ja nende ootuste määratlemine 3. ootuste täitmiseks protsesside sõnastamine (“mida” pool) - andes analüüsitavate protsesside koguhulga, nö “suure pildi” organisatsiooniga suhtlejate vaatenurgast 4. protsesside sammude määratlemine (“kuidas” pool) - organisatsiooni jaoks oluliste
kuid asjal lasuvad sellised puudused, mis ei lase asja kasutada täielikult. VÕS § 276 lg 1 tulenevalt peab üürileandja tagama üleantud asja vastavuse kokkulepitud lepingutingimustele ehk üürileandja on kohustatud hoidma asi lepingu kehtivuse ajal lepingujärgseks kasutamiseks võimaldavas seisundis. See tähendab üürileandjale kohustust kõrvaldada omal kulul kõik puudused. Üürnikul lasub üürileandja poolse asjale tehtavate parenduste ja muude tööde talumiskohustus, kui mõjutused on vajalikud asja säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks tulenevalt VÕS § 283 lg 1. Üürnik peab lubama ka üürileandjal asja üle vaadata, kui ülevaatamine on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule. Seejuures peab üürileandja õigeaegselt üürnikule teada andma tehtavatest töödest ja
meetodist või soetusmaksumuse meetodist. 6.2.1 Kinnisvarainvesteeringute parendused, remont ja hooldus Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust kõrgemale objekti algselt hinnatud väärtusest. Kulutused, mis taastavad objekti algset väärtust (näiteks remont, hooldus), kajastatakse perioodikulude koosseisus. Parenduste kapitaliseerimine või kajastamine perioodikuludes omab tähtsust ainult juhul, kui ettevõte rakendab kinnisvarainvesteeringute kajastamisel soetusmaksumuse meetodit. Õiglase väärtuse meetodi rakendamisel võetakse kinnisvarainvesteeringule parenduste käigus lisandunud väärtust arvesse läbi bilansipäeval toimuvate ümberhindluste. 6.3 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on vara, mida raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete
põhjal: 117) Milline on diskontomäära seos kapitalistasioonimääraga? CR=tegevustulu : hind 118) Kuidas leitakse objekti müügi puhastulu? Tulust lahutada kulud = puhastulu 119) Kuidas leitakse vara väärtus, kui kasutatakse kulumeetodit? Kogukulum leitakse hinnatava objektiga sarnaste objektide tehinguhindade ja nende objektide asenusmaksumuse abil 120) Milline väärtus leitakse kulumeetodil? Määratakse turuväärtus, toetudes maatükil olemasolevatele ehitistele parenduste tegemiseks või nende püstitamiseks tehtavatele õiglastele ja vajalikele kulutustele hindamise hetkel. 121) Millised on hindamise etapid kulumeetodi kasutamisel? 1. maa hinna määramine 2. ehituskulude määramine 3. kulumi arvestamine 4 jääkasenusmaksumuse määramine 5. vara väärtuse leidmine (1+4) 123) Selgita mõistet taastamismaksumus. Taastamismaksumus, mis tähendab ehitise võimaliku taastamise korral, arvestades hindamishetkel kehtivaid ehitushindu, kuluvat rahalist summat.
tekitatud kahju hüvitamist. Saali omanik ei nõustunud sellega ja nõudis üüri kohest tasumist, hoiatades, et vastasel korral ta esitab hagi kohtusse üürivõla sissenõudmiseks koos viivistega vastavalt lepingule. 9.1. Kuidas lahendada vaidlus. Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Pooled olid suure saali remondis üürilepingus kokku leppinud. Samas aga ilmnes, et remont nõuab suuri lisakulutusi. Tulenevalt VÕS § 285 on juhul, kui üüritud asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, üürnikul õigus nõuda üüri alandamist. Nimelt VÕS § 296 sätestab, et üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid
§ 88. Kulutuste hüvitamine valdajale (1) Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042. (2) Valdajal on õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist. Rikkumise kõrvaldamise ja rikkumisest hoidumise nõue ehk negatoorhagi (AÕS § 89). Kui tegemist on omandi rikkumisega, mis ei ole seotud valduse kaotusega, saab esitada negatoorhagi. Koos negatoorhagiga võib esitada ka kahjuhüvitusnõude. (Nt naabril ohtlik hoone, mis võib vajuda teise naabri maale).
8. Julgusta patsienti olema kehaliselt aktiivne, töötada välja koostöös patsiendiga temale sobilikud treenimisprogrammid ja tagada, et neid regulaarselt jälgitakse, et aidata vältida lihaste atroofiat ja tugevdada patsientide kardiovaskulaarsüsteemi. Füüsiline aktiivsus võib olla positiivne ka patsientide psühholoogilisele seisundile. 9. Abista patsienti oma tegevuste planeerimisega ning anda otsest tagasisidet tulemuste ja parenduste kohta (Gulanick, Myers, 2014) . Hinnang: Patsient on leidnud tegevused, mis ei tekita temas nii suurt väsimust. Patsiendi hemoglobiini tase on normis ning tänu sellele on ka tema aktiivsuse tase ja vastupidavus tõusnud ning tal on võimalik olnud jätkata tavapäraste treeningutega. Tänu päevakavale ja endale oluliste tegevuste prioritiseerimisele kulutab ta ebaolulisele vähem energiat. Lisaks kasutab patsient pärast personaaltreeneri külastust oma energiat tasakaalustatult kui varem
- hinnatakse ehitise kogukulumi summa, võttes arvesse nii füüsilist vananemist, funktsionaalset iganemist kui ka välismõjude muutumist - arvutatakse ehitise jääkasendusmaksumus või jääktaastamismaksumus, lahutades hoone asendusmaksumusest või taastamismaksumusest kulumi - hinnatakse eelnevates arvutustes arvestamata krundi muude parendustega kaasnev väärtus kulupõhiselt - lisatakse maa väärtus kõikide ehitiste (parenduste) jääkasendus- või jääktaastamismaksumusele koos kasumiga ja saadakse hinnatava objekti väärtus - juhul kui kogukulum ei väljenda vara tootmispotentsiaali ja varaga seotud teenuste nõudluse ja pakkumise vahekorda turul, optimeeritakse tulemust
*olemasolevate rakendustega integreerimine; *maksumus vs aegumine Ostmise eelised: *lai valik; *võimalus eelnevalt järele proovida; *ei kulu arendusaega; *võimalus enne investeerimist hinnata täpselt, mida saadakse; *puudub vajadus projektimeeskonna komplekteerimiseks (või vajadus väiksemas mahus); *kasutajaid on rohkem kui üks. Ostmise miinused: *ei pruugi vastata organisatsiooni vajadustele; *keeruline võ *puudub kontroll versiooniuuenduste ja parenduste üle; *võib olla keeruline olemasolevate süsteemidega integreerida; *tarnija võib pankrotistuda; *tarkvara kontrollib väline organisatsioon, kellel on teistsugused eesmärgid; *ebapiisav teadmine, kuidas tarkvara on üles ehitatud ja toimib; 80. Millistel juhtudel on tarkvaralahenduse rent mõistlik valik? Rakenduse rent: *soodsam kui ostmine; *madalam aegumise oht/seotud kulu; *väikestele ja keskmistele organisatsioonidele rahaliselt võimetekohane;
kokkuleppes peab olema ära näidatud kas kooskõlastatava tegevuse näol on tegemist parenduse või muudatusega. Parenduseks käesoleva lepingu kohaselt loetakse üldjuhul uste, akende või viimistlusmaterjalide vahetamist. Muudatuseks käesoleva lepingu kohaselt loetakse üldjuhul ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või tehnosüsteemide ehitustöid. Käesoleva lepingu alusel ei ole rentnikul õigust nõuda rendiruumides parenduste või muudatuste käigus tehtud kulutuste hüvitamist rendileandja poolt; 5.2.6 lubama rendileandja esindajaid tööpäevadel koos rentniku esindajaga takistamatult rendiruumide lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks; 5.2.7 tagama rendiruumis tuleohutuse vastavalt tuleohutuse nõuetele; 5.2.8 teatama viivitamatult rendileandjale tulekahjust, jt. õnnetustest, mis
1951 – Toyota käivitas „Kreatiivse idee pakkumise süsteemi“, mis hilisematel aastatel võitis hulganisti auhindu (Deming Application Prize 1965, Japan Quality Control Award 1970). Süsteem oli tugevas seoses nii firma kui ka Jaapani kultuuri põhiväärtustega. Mõned olulised printsiibid selles süsteemis on kaizen (pidev paranemine) ja läbiv osalemine. Üks nendest loob töötajatele võimaluse pidevalt eksperimenteerida ja motiveerib parenduste ettepanekuid teha, teine aga teatud määral võrdsustab erinevate töötajate tasemete sõnaõigust (alluv ei pea pimesi järgima oma juhi instruktsioone kui tal on teisi ettepanekud). 1957-1958 – Toyota laiendab oma tootmist kaugematele mandritele – USA ja Brasiilia. See samm aitas firmal rohkem aru saada regionaalsete vajaduste ja ootuste erinevusi ning planeerida oma äri vastavalt sellele. Näiteks, USAs tarbijad oluliselt vähem hoolivad müraisolatsioonist kui Euroopa tarbijad
väljaandmise nõude esitab isik, kelle arvel rikastumine toimus. 146. Üleandja võib nõuda saajalt üleantu tagastamist kui: kohustust ei ole olemas; kohustust ei teki; kohustus langeb hiljem ära. 147. Kulutuste tegijal ei ole õigust nõuda kulutuste hüvitamist, kui: ta ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja see on parendusi rikkumata võimalik; isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud. 148. Kahju õigusvastase tekitamise sätted kaitsevad isikut tema absoluutsete õiguste ja õigushüvede õigusvastase rikkumise eest. Tegemist peab olema just absoluutse õigusega (omand, piiratud asjaõigused, isikuga seotud õigused,
püsima jäämisele, taastamisele, säilitamisele või korrapäraselel majandamisele endisel viisil. Muud kulutused (toreduslikud, kasulikud) hüvitatakse vastavalt VÕS §1042. Need kulutused hüvitatakse määral, mille võrra omanik on seeläbi rikastunud, võttes arvesse kas need kulutused on omanikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused asja suhtes. Valdajal ei ole õigust asja kinni pidada kuni kulutuste hüvitamiseni. Omanik võib nõuda kulutusi teinud isikult parenduste äravõtmist kui see on võimalik parendusi rikkumata. Sel juhul vabaneb omanik ka vastavate kulutuste hüvitamisest. Negatoornõudega saab omanik kõrvaldada kasutamis- ja käsutamisõiguse rikkumist. Igasuguse rikkumise kõrvaldamine mis ei ole seotud valduse äravõtmisega ja mida ei saa kõrvaldada vindikatsiooninõudega. Omanik võib selle nõude suunata vahetult rikkujale või panna selle maksma kohtu kaudu negatoorhagi esitamisega. Nõuet nim ka hoidumisnõudeks. Selle juures pole
millest üürileandmisel lähtuti. Eluruumi üürnikul on õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul. Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Üür ja kõrvalkulud Kõrvalkulud - lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega.
See toimub siis kui antud projekt vms on võidetud. Mis on nõuete analüüs? o Protsess, mis on mõeldud saavutamaks teenuseid, mida klient soovib süsteemist saada. Süsteemi poolt kirjeldame, mida süsteem peab tegema, et kasutaja mingeid vajadusi rahuldada, sinna alla kuuluvad ka piirangud. See on see protsess, kuidas see toimib ja kuidas me neid kirjeldame. Miks on nõuete analüüs oluline? o Parenduste ja probleemide lahendamine on kallis, ning selle minimaliseerimiseks on vaja teha nõuete analüüs. o Põhiprobleem nõuete analüüs? o Nõuete ühtlustamine kliendi ja tegija poolt, et mõlemad osapooled saaks ühtmoodi asjast/nägemusest aru. Nõude kolm põhiomadust o Ühene kontrollitavus: küsimusele „kas nõue on täidetud?“ peab saama võimalikult üheselt vastata „jah“ või „ei“
Protsessianalüüsi eesmärgid on järgmised: saada aru, milliseid protsesse organisatsioonis teostatakse ja kuidas leida võimalusi protsesside automatiseerimiseks kaaluda protsesside ümberkorraldamist Protsessianalüüsi tulemuseks on protsessivaade, mis: annab ülevaate protsessidest, millega organisatsioon huvigruppide poolt püstitatud eesmärke ja ootusi täidab loob arusaamise, läbi milliste tegevuste protsesside teostus toimub annab aluse parenduste rakendamiseks ja nende hindamiseks Protsessivaade näitab: ressursse, kes/mis omavahel koostööd teevad väärtust, mida protsessi tulemusena saavutatakse toimimise sündmusi, mis protsessi ja selles sisalduvaid tegevusi käivitavad ja lõpetavad sisendobjekte: materjale või andmeid väljundobjekte: protsessi tulemust sisesele või välisele kliendile pakutavat väärtust · Ettevõtte/organisatsiooni protsessianalüüsi sammud 1
Eesmärgid · saada aru, milliseid protsesse organisatsioonis teostatakse ja kuidas · leida võimalusi protsesside automatiseerimiseks · kaaluda protsesside ümberkorraldamist Tulemuseks protsessivaade · annab ülevaate protsessidest, millega organisatsioon huvigruppide poolt püstitatud eesmärke ja ootusi täidab · loob arusaamise, läbi milliste tegevuste protsesside teostus toimub · annab aluse parenduste rakendamiseks ja nende hindamiseks Protsessivaade näitab: · ressursse, kes/mis omavahel koostööd teevad · väärtust, mida protsessi tulemusena saavutatakse · toimimise sündmusi, mis protsessi ja selles sisalduvaid tegevusi käivitavad ja lõpetavad · sisendobjekte: materjale või andmeid · väljundobjekte: protsessi tulemust sisesele või välisele kliendile pakutavat väärtust Protsessianalüüsi sammud · organisatsiooni eesmärkide määratlemine
lt auto soorituse kaudu. Kui sooritussuhe puud, nt B leiab metsast ratta, mis kuul A-le ja kui teeb kulutusi, siis nõude aluseks AÕS § 88 lg 1. Kõigepealt tuleks paika panna, kas kulutused enda esemele (§ 1033) või võõrale, siis alustada AÕS kontrollist ja siis KAA liikide kaudu, kus 3 võimalikku nõude alust (§ 1018, SK või § 1042). 84. Missugused seaduses sätestatud asjaolud välistavad KuluK-i? § 1042 lg 2: Omanik nõuab parenduste ära võtmist ja see on võimalik. Kulutuste tegija ei ole teatanud õigeaegselt kulutuste tegemise kavatsusest. Võimald välist kulutuste tegija nõude, kui nõue oleks ebaõiglane. Nt B varastab A-lt auto ja teeb sellele kulutusi. Vastav tegevus kui lubamatu asjaajamine – nõude alus KuluK. Tõenäoline, et enne kulutuste tegemist B A-le neist ei teavita. Omanik vaidles vastu. Kulutuste tegemine oli keelatud. 85
eelis (v6s 1037). Kaasus 23 Kui P = heauskne, siis ei saa. Kui P = pahauskne, saab küll. P oli pahauskne valdaja. Millist liiki kulutustega on antud juhul tehtud kulutused? Piduriklotsid on ilmselt vajalikud kulutused (kaitsevad asja hävimise eest). Pahauskne valdaja võib nõuda nende hüvitamist, omavoliline ei võiks. Nende kulutuste definitsioonid tulenevad TsÜS §-st 63. § 88 AÕS annab aluse nende kulutuste hüvitamisks. Võimalik on toreduslike ja kasulike kulutuste puhul parenduste ära võtmist § 88 lg 2. VÕS § 1042 alusel võib rikastumise eest nõuda kahju hüvitamist, aga tuleb arvestada omaniku kavatsusi ja kas see on talle kasulik. Kui palju on omanik rikastunud sel hetkel, kui ta valduse on tagasi saanud. Kohus otsustab mõistlikest kriteeriumitest lähtudest, teatud kriteeriumitest lihtsalt ei saa kasu (nt autole mingite valuvelgede panek). Kulutuste liike ei eristata 1042 mõttes rangelt, ei pea ütlema, millised on toreduslikud ja millised kasulikud.
5.2.4 Kulutuste kondiktsioon 86. Missugused on kulutuste kondiktsiooni eeldused? Kulutuste kondiktsiooni eeldused ( 1042 lg 1 ja lg 2): 1. isik teeb teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi muul viisil kui soorituse kaudu 2. teine isik rikastub kulutuste tegemise tõttu 3. ei esine ühtegi VÕS 1042 lg 2 nimetatud asjaoludest: 1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik; 2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; 3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; 4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud.
väljaandmise nõude esitab isik, kelle arvel rikastumine toimus. 146. Üleandja võib nõuda saajalt üleantu tagastamist kui: kohustust ei ole olemas; kohustust ei teki; kohustus langeb hiljem ära. 147. Kulutuste tegijal ei ole õigust nõuda kulutuste hüvitamist, kui: ta ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja see on parendusi rikkumata võimalik; isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud. 148. Kahju õigusvastase tekitamise sätted kaitsevad isikut tema absoluutsete õiguste ja õigushüvede õigusvastase rikkumise eest. Tegemist peab olema just absoluutse õigusega (omand, piiratud asjaõigused, isikuga seotud õigused,
saadud soorituse teel (üksnes vajalikke kulutusi). Kõik ülejäänud juhtumid tuleb lahendada VÕSi järgi (§ 1018 + 1023 lg 1, § 1028 + 1032 lg 1 – võib viia SK kohaldamiseni, § 1042, § 1033 lg 2). Nende nõude aluste omavahelised seosed ja eeldused tuleb KINDLASTI selgeks teha. 84. Missugused seaduses sätestatud asjaolud välistavad KuluK-i? Asjaolud on sätestatud § 1042 lg 2 p 1-4. P 1 järgi pole võimalik nõuda kuluk-it, kui asja omanik nõuab parenduste ära võtmist ja see on võimalik parendusi rikkumata. P 2 selle järgi pole kul hüv nõuet, kui tegija ei teatanud kavatsusest hakata kulutusi tegema. P 3 on välistatud nõue, kui eseme omanik vaidleb vastu kulutuste tegemisele ja P 4 alusel on nõue välistatud, kui kulutuste tegemine oli seadusest/lepingust tulenevalt keelatud. 85. Mis asjaolusid tuleb KuluK-i korral arvestada nõude suuruse kindlaksmääramisel? § 1042 lg 1
Üürileandja peab üürnikule õigeaegselt teatama tehtavatest töödest ja asja ülevaatamisest ning arvestama tööde tegemisel üürniku huve. 3 Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Kui üürileandja on parenduste ja muudatustega nõustunud, võib ta endise olukorra taastamist nõuda üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Üürnik võib üürilepingu lõppemisel ära võtta asjale tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik asja kahjustamata
tulenevad eelkõige inimlikust praagist. Kokku on võimalik hoida teatud kujunduslike elementide arvelt, kuid hoone lõpphinna osas see suurt rolli ei mängi. Swedbanki arvates on vajalik õigesse asukohta sobiva hinna/kvaliteedi suhtega objekt teha ning valik peab vastama klientide vajadustele. Investorid kasutavad hoone kvaliteedi hindamiseks sisse ostetavat tehnilist ülevaatust ning lähtuvad otsuse tegemisel parenduste võimalikust maksumusest. Ehitusmaterjalide kvaliteediga seoses rõhutatakse erinevate hoonete osas ka väga palju keskkonnasäästlikkust ja rohelist mõtteviisi. Seejuures kasutatakse enda hoone turundamiseks ning madalate kõrvalkulude reklaamimiseks ka kõikvõimalikke kvaliteedimärgiseid. Intervjuudele vastanud ettevõtete esindajad nentisid, et tänu uutele tehnoloogiatele on hooned efektiivsemaks muutunud, kuid samal ajal on uute tehnoloogiate rakendamine ka kallim.
Siis võib valdaja rahuldada oma nõide asja arvelt. Ka Eesti õiguse kohaselt on ausal valdajal õigus nõuda asja väljaandmisel omanikuke asjale tehtyd vajalike kulutuste hüvitamist. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda sel määral, mil omanik on sel määral rikastunud (AÕS § 88 lg 1). Muude kulutuste hüitamist ei saa nõuda kui (VÕS § 1042 lg 2): - omanik, kelle asjale kulutusi tehti, nõuab valdajalt kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja see on parendusi rikkumata ka võimalik; -valdaja ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu omanikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud - omanik vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu - kulutuste tegemine asjale oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud. Valdajal, kes on saanud valduse omavoliliselt, kulutuste hüvitamise nõuet ei ole (AÕS §88 lg 1)
annaabi.ee 
